loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Kareda vald
  • Saue vald
  • Võhma linn
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Kuressaare linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Tamsalu vald
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Lihula vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Ahja vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Tõlliste vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Padise vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Noarootsi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Jõgeva linn
  • Mustvee linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kernu vald
  • Kiili vald
  • Palamuse vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Rannu vald
  • Antsla vald
  • Puhja vald
  • Paldiski linn
  • Nõva vald
  • Konguta vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Lääne-Saare vald
  • Vigala vald
  • Värska vald
  • Aaspere küla
  • Abruka küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Aimla küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Elbiku küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Illi küla
  • Illuka küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kakumetsa küla
  • Kantreküla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Koigi küla
  • Kõpu alevik
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kulna küla
  • Kuru küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Laeva küla
  • Lähte alevik
  • Lasari küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehmja küla
  • Lehtmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Loo küla
  • Luige küla
  • Luunja alevik
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mägestiku küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Maidla küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meremõisa küla
  • Mikitamäe küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Näpi alevik
  • Nigula küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oti küla
  • Paatsalu küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Paistu küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põlde küla
  • Põrga küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raja küla
  • Ramsi alevik
  • Rannamõisa küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarde küla
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tänassilma küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tonja küla
  • Tõrvandi alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Ulila alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Uueveski
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Viraksaare küla
  • Viti küla
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võõpsu alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Lisa-Lota Paadik

Üür ja kõrvalkulud - kas ja milliseid kõrvalkulusid peaks üürnik maksma?

Tihtipeale eeldatakse, et korterit üürides tuleb tasuda kõik korteriga seonduvad kõrvalkulud. Üheks põhjuseks on aktiivne üüriturg ja hirm oma õigusi taga ajades üürikorterist hoopis ilma jääda. Kas peaks siis pigem vaikides maksma või seisma oma õiguste eest? Seda teemat on palju kordi internetiavarustes arutletud, aga kordamine on tarkuse ema.

Üürnikud ei peaks silma kinni pigistama ja maksma kulude eest, mis ei ole nende kohustus tasuda. Arvestades, et remondifond või laenumakse on üldjuhul päris suure osakaaluga kommunaalarvest, siis aasta peale tuleb nii päris kopsakas summa. Tihtipeale pigistatakse silm ikkagi kinni, sest üüriturg on väga aktiivne ja kehtib reegel kes ees, see mees. Siiski oleks sellisel juhul mõistlikum laiendada oma otsingute piire. Esmapilgul odav üürihind võib kujuneda erinevate maksude ja lisakuludega koos kallimaks kui kallima alghinnaga üürikorter, millele lisatasusid ei rakendu.

Vaadates, kui kiiresti üürikodud turult kaovad, eriti veel otse omanikult, siis ei võeta ette väitlemist korteri omanikuga remondifondi või laenumaksete osas. Seda sellepärast, et praegusel turul on tahtjaid rohkem, kui kortereid ja kui üürnik ei ole nõus maksma seda osa kommunaalarvest, siis turul leidub kohe uus inimene, kes oleks nõus maksma ja võetakse keegi, kes on. Inimesed ei soovi oma võimalust käest lasta, kui on leitud just selline kodu, kus tahaks mõned aastad veeta.

Üürnik on kohustatud maksma kõrvalkulusid. Kõrvalkulude hulka kuuluvad kulud, mis on seotud otseselt kinnisvara kasutamisega (tasu vee, kütte või elektri kasutamise eest). Kõik kulud, millel ei ole otsest seost kinnisvara kasutamisega, ei ole kõrvalkulud ja nende hüvitamist ei tohi üürnikult nõuda. Nendeks on näiteks korteri remondifond või laenu osamaksete tasumine ja seda sellepärast, et need ei ole otseselt seotud kinnisvara kasutamisega, vaid on suunatud omaniku vara säilitamisele ja väärtuse suurendamisele.

Alati on võimalik kirjalikult kokku leppida teisiti, aga isegi siis on see kokkulepe tühine, sest see on seaduse silmis üürniku kahjuks kõrvalekalduv ja seoses sellega tühine (võlaõigusseaduse § 275). Kuigi Tallinna üürikomisjon on teinud ka teistsuguseid otsuseid seoses üürivaidlustega. On olnud olukord, kus üürikomisjon on leidnud, et kuna üürnik ei ole teinud selgeks kohustuse maksmise vajadust, aga on aastate jooksul seda tasunud, siis remondifondi maksete tagasinõudmine võib kahju teha hoopis üürileandjale ja jättis seetõttu nõude rahuldamata. Seega on oluline teha kohe alguses selgeks, mille eest ollakse nõus maksma ja mille eest mitte.

Veel võib siia teema alla liigitada korterite “mustalt” välja üürimise. Korterite väljaüürimisest saadud tulu deklareerimine ja selle pealt tulumaksu maksmine on füüsilise isiku puhul Eestis üürileandja kohustus. Siiski kiputakse seda maksulisa üürihinnale juurde lisama, seepärast on väga oluline, et üürilevõtja uuriks enne lepingu sõlmimist, kas omanik maksab korteri eest makse või mitte ja kas see on juba üürihinna sisse arvestatud. Paljud üürileandjad soovivad üüriraha sularahas või saadetuna pakiautomaadi kaudu, seda enam on põhjust see välja selgitada.

Maksude maksime ei ole meelt mööda mitte kellelegi. Pigem on see igaühe südametunnistuse küsimus ja ühiskonna käitumisnorme arvestades oleks õiglane need ära maksta. Maksmata jätmisel on omad riskid. Maksuamet hoiab maksudel silma peal ja üheks riskiks on vahele jäämine. Sellisel juhul tuleb tasuda tagant järgi maksmata jäänud tulumaks, millele lisanduvad trahv ja viivised. Seega, on alati oht, et üürnik võib probleemide korral maksude mitte tasumist üürileandja vastu ära kasutada.

Üüriturgu on raske kontrollida. Mõeldakse välja erinevaid viise, kuidas ei peaks makse maksma. Kehtima hakkas ka uus maksusoodustus üüriturule 2016. aastast, mille raames tuleb maksta 20% asemel 16 % tulumaksu.

Lõppkokkuvõttes jääb see igaühe enda otsustada, kas seista enda õiguste eest või tuleks aktiivse üürituru vooluga kaasa minna. Kõige tähtsam on ikkagi see, et kõik üürnikud ka üürileandjad oleksid õnnelikud, protsess kulgeks mõlema jaoks meeldivalt ja iga pesa leiaks endasse soojuse toredate inimeste näol.

Lisa-Lota Paadik, kinnisvaramaakler

Galerii

Kommentaarid

Lisa-Lota Paadik

Lisa-Lota Paadik

Nooremmaakler

Mobiil +372 5344 0141
Telefon +372 614 4600
Keeled
lisalota.paadik@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (2)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?