Paide kesklinnas asuv Kuldaja sugemetega majadekompleks on mugavas kauguses kõigist Paide tähtsamatest asutustest ja ettevõtetest, mis sobib hästi prestiižetele ettevõtetele ning kiire elutempoga inimestele. Ümberehituse tulemusena saavad hooned uue hingamise kaotamata väärtuslikku ajaloolist konseptsiooni.
Rootsi aeg, mis kestis Eestis rohkem kui 100 aastat, tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi positiivseid muutusi. 19 saj. teine pool, mil moodi tuli puitarhitektuur, saadi mõjutusi just eeskätt Rootsi stiilist. Rootsi stiili peeti eelkõige kõrgklassile omaseks. Seda järgisid linna jõukam ja haritum eliit, kuna Rootsi oli ja on tänaseni heaolu sümboliks.
Rootsi arhitektuur mõjub rahustavana, sellest kumab iseolemist ja rahulolevat eksisteerimise nautiv loomus. Rootsi arhitektuuri tasakaalukus, läbi sajandi kulgev mõõdukas uuega kaasaminek ja traditsioonide järjepidevus, teeb loomingu terviklikuks ja väljapeetuks, kuid detaili rohkemaks kui Eesti arhitektuur. Suhteline tasakaal aga ei tähenda, et puuduksid sisemised kõrg- ja madalhetked ning isikupärased tipud – vaieldamatult on olnud maailmas tuntud sajandialguse rahvusromantistlike sugemetega esindusarhitektuur, funktsionalism ja demokraatlik sotsiaalehitus, maailmakuulsuse saavutanud arhitektid Gunnar Asplund, Sven Markelius, Ralph Erskine jt
Mis paljude meelest teeb Rootsi majad väljapeetuks, on just see, mille poole paljud arhitektid püüdlevad: lihtsus ning kõige olulisema väljatoomine. Minimalistlik vorm detailinüanssidega.
Ometi ei ole sajanditagune Carl Larssoni detailirohke hubasuse ja valguse armastus puitarhitektuurist päriselt kadunud. Arhitektuuriparnassilt igapäevaelu tasandile tagasi pöörduda, leidub kodudes armsaid pisidetaile küllaga. Eluterve optimism, olgu siis carl-larssonlikust ideaalkodust või mis tahes Astrid Lindgreni teosest õhkav, püsib kindlalt edasi.
Püüdes leida jooni, mis oleksid iseloomulikud Rootsi puitarhitektuuritunnetusele, torkas silma hoonete tihe seotus maastikuga, materjalitunnetus, uuema arhitektuuri puhul ökoloogilised aspektid ja säästlik mõtteviis. Lihtne ja läbipaistev inimlikkus on ühendatud rahvuse tunnetamisega. See ei olegi omane niivõrd puhtalt arhitektuurile kui ehituskunstile, kuivõrd kontekstuaalsele mõtteviisile, millest lähtub looming.
Keskkonnatundlikkus on vaid püüe luua elutingimuste parandamiseks ka uut planeeringulist kvaliteeti. Elamise väärtusesse püüti haarata elurajooni miljöö tervikuna, planeeringud ja majade ümbrus muutes maastikutunnetuse teistele kogetavaks arhitekti loodud ruumi kaudu.
Seetõttu on ka Paide, Pika tn hoonetekompleks kui ühtne miljööterviklik ruumikogemus kaunimate Rootsi puitarhitektuuri pärlitega.
