Serveri kaart

Esmaspäev, 21. Mai 2012, 23:58

Kinnisvaraturu uudised

Arvamuslugu: John Lautneri nime ei saa kirjutada ilma Los Angeleseta

09.01.2012,

Arhitektide aastatepikkune võitlemine Los Angelesega on andnud sellele linnale suurepäraseid ehitisi, mis annavad linnaelanikele nägemust ja perspektiivi. Nii nagu Lautner ei peaks ka Los Angeles vaatama üle oma õla, et teada, kas nad toimivad õigesti.

Lautner, kes suri 1994. aastal, oleks eelmise aasta juulis tähistanud oma 100ndat sünnipäeva. Ta on projekteerinud mitmeid LA sümboliteks kujunenud elamuid ja kommertsehitisi, nagu näiteks Chemosphere’i maja, mis hõljub oma betoontüvel Mulholland Drive’i kohal. Tema meisterlikkus betoonarhitektuuris on võrdeline Mies van der Rohe meisterlikkusega teras- ja klaaskonstruktsioonidel.

Nende 56 aasta jooksul, kui Lautner LA’s elas, oli tal keeruline suhe linnaga. Los Angelese ideaal oli üks tema muusadest. Lautner polnud aga selle kohastunud linna naiivne imetleja.

„Kui ma esimest korda mööda Santa Monica Boulevard’i sõitsin,“ ütles ta sinna 1938. aastal saabudes, „ oli see nii kole, et mul oli füüsiliselt halb olla esimesed aasta aega, mis siin veetsin.“

Selles okkalises suhtes Lautneri ja LA vahel pildus linn tema teele mõjuvõimsaid bürokraate ja tuimasid kommertskliente, jättes mehe ilma võimalusest saada endale suuremaid avalikke projekte, mida ta ihaldas.

Kuid Lautneri viha oli tingitud sellest, et linn magas maha võimalused kasutada ära oma maksimaalset potentsiaali, mitte isiklikust pettumusest. Ta pühendas oma karjääri sellele, et näidata Los Angelesele, kuidas olla tõeline modernne linn.


Tänapäeval on LA suhtumine Lautnerisse üsna mitmenäoline. Mingil määral teda ülistatakse praegu rohkem kui kunagi tema karjääri ajal. Kinnisvaramaaklerid püüavad regulaarselt propageerida  väiksemate arhitektide töid kasutades väljendit „Lautnerist inspireeritud.“ Tema majad esinevad Hollywoodi filmides. 1971. aasta Bondi filmis „Agent 007: Teemantid on igavesed“ oli imetlusväärne Elrodi maja (ülal vasakul) ning pea neli aastakümmet hiljem oli elegantne Schafferi maja (ülal paremal) filmi „Üksik mees“ koduks peategelasele. Tihti aga kujutatakse Lautneri maju kui kelmide peiduurkaid. Näiteks filmis „Kehadublant“ oli erakordne Chemosphere’i maja koduks patuse eluviisiga näitlejale. Päriselus oli aga vastupidi – seal elas kosmoseinsener oma naise ja lastega.

Millele see vihjab? Ainult moraalselt rikutud inimesed tahaksid elada sellistes ebaharilikes majades? Või sellises ebaharilikus linnas?

Autor: Alan Hess, Los Angeles Times