Müüa maa Nigula 11, Viljandi maakond

Detailid

Kirjeldus

Projekt “Suure-Jaani tööstuspargi arendamine” elavdab piirkonna majanduselu ning pakub ettevõtetele võimalusi ettevõtluse alustamiseks ja/või laiendamiseks logistiliselt soodsas asukohas Viljandimaal, Suure-Jaani linna servas.
Projekti toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Rohkem infot: https://toostusala.suure-jaani.ee/

Hoonestusõiguse seadmise tingimused on järgmised:
2.1 hoonestusõiguse sisu on detailplaneeringu järgse ehitise/ehitiste ehitamise ja omamise õigus;
2.2 hoonestusõigus seatakse tähtajaga 50 (viiskümmend) aastat. Tähtaja saabumisel võib maa omaniku ja hoonestaja kokkuleppel tähtaega pikendada hoone eeldatava püsimisaja lõpuni, kuid mitte kauem kui üheksakümmend üheksa aastat;
2.3 hoonestaja on kohustatud hoonestama kinnistu ja saama kasutusloa hiljemalt 5 (viie) aasta jooksul alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse;
2.4 hoonestajal on õigus pärast punktis 2.3. nimetatud tingimuste täitmist kinnistu omandada sel hetkel kehtiva maamaksustamise hinnaga.
2.5 hoonestusõiguse seadmise aastatasu algsuurus on 0,3 EUR/m2. Hoonestusõiguse aastatasu loetakse tasutuks selle laekumisest Põhja-Sakala vallavalitsuse pangakontole iga aasta 10. jaanuariks;
2.6 käesoleva otsuse punktis 2.5. märgitud kohustuse täitmine tagatakse leppetrahviga 1%
aastatasust iga päeva eest ning maa omanikul on õigus lähtudes asjaõigusseadusest nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele;
2.7 hoonestaja kohustub nõustuma reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisega
kinnistule ja hoonestusõigusele rajatavate tehnovõrkude ja -rajatiste teenindamiseks ja remontimiseks selle eest tasu nõudmata;
2.8 hoonestusõiguse lepingu sõlmimise kulud, hoonestusõigusega koormatud kinnistul lasuvad ja tulevikus kehtestatavad maksud ning avalik-õiguslikud reaalkoormatised tasub hoonestaja;
2.9 seada hoonestaja kasuks ostueesõigus hoonestusõigusega koormatud kinnistu võõrandamise korral ja kanda hoonestaja ostueesõigus kinnistusraamatusse;
2.10 ehitusõigus on määratud kehtestatud detailplaneeringuga;
2.11 hoonestusõiguse igakordse võõrandamise korral seada kinnistu omaniku kasuks ostueesõigus, mille kohta tuleb teha märge kinnistusraamatusse;
2.12 hoonestajal on kohustus hoida kinnistut alaliselt heas seisukorras ning vastavuses kehtivate
õigusaktidega;
2.13 hoonestajal on kohustus kindlustada hoonestusõiguse alusel püstitatavad ehitised kogu
hoonestusõiguse kestvuse aja. Hoonestajal on kohustus hooned ja rajatised pärast kasutusloa
saamist kindlustada. Kui ehitised hävivad tervikuna või osaliselt, on hoonestaja kohustatud need
18 kuu jooksul oma kulul uuesti taastama või täielikult likvideerima.
2.14 hoonestusõiguse tähtaja lõpptähtpäeva saabumisel maksab maa omanik hoonestajale hüvitist ehitiste kinnisasja maa omanikule jätmise eest ehitiste hariliku väärtuse ulatuses. Maa omanik vabaneb hüvitise maksmisest, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitiste eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele. Juhul, kui hoonestaja ja maa omanik ei jõua ehitiste harilikus väärtuses kokkuleppele, valivad nad ühiselt eksperdi ehitiste hariliku väärtuse kindlakstegemiseks, kes määrab ehitiste hariliku väärtuse hoonestusõiguse tähtaja lõppemise hetkel;
2.15 hoonestaja on kohustatud kinnisasja igakordse omaniku kirjalikul nõudel kandma hoonestusõiguse tema nimele (tagasilangemine) järgmiste eelduste saabumisel:
2.15.1 kui hoonestaja rikub punktis 2.3 sätestatud tingimusi;
2.15.2 kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi;
2.16 hoonestusõiguse ennetähtaegsel lõpetamisel kas poolte kokkuleppel, hoonestaja taotlusel või hoonestaja kohustuste täitmata jätmise tõttu hoonestusõiguse maa omanikule langemisel,
muutuvad hoonestusõiguse alusel rajatud ehitised maa oluliseks osaks ning hoonestaja kaotab
õiguse nõuda maa omanikult nende eest hüvitist;
2.17 kõik hoonestusõiguse seadmise või muutmisega vajaliku kulud, notaritasud