Servituudid jagunevad reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Need võivad olla tähtajalised ja tähtajatud ning tasuta või tasulised. Servituudi leping sõlmitakse notari juures ja see kantakse kinnistusraamatusse. Lepingus lepitakse kokku servituudi ala, poolte õigused, kohustused, tähtaeg ja tasu.

Isiklik servituut annab õiguse kasutada kinnisasja kindlaks määratud otstarbel ja saada sealt kasu.

Reaalservituudiga on tegemist kui üks kinnisasi koormatakse teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kõige sagedasem reaalservituut on teeservituut, aga reaalservituuti võib näiteks seada ka kuuriboksidele, kaevule, elektrikilbile jne.

Samuti seatakse reaalservituute vee- ja kanalisatsioonitrassi või tehnovõrkude rajamiseks läbi teise kinnisasja.

Servituut kitsendab vara kasutamise õigust

Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõtteliste osadena ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lõige 3). See on suhteliselt keeruline omandivorm, mis võib kaasa tuua lahkhelisid kaasomanike vahel ning mille ohtusid teadmata võib lihtsalt keerulistesse olukordadesse sattuda.

KAASOMANDI LÕPETAMINE REAALOSADEKS JAGAMISE TEEL:

Kaasomandi lõpetamine on üsna keeruline protsess, aga selle tulemusel saab omandiõigus selguse ja kindluse. Kahjuks igat kinnisasja ei ole alati võimalik korteriomanditeks jagada, aga kui on plaan kaasomand lõpetada, siis tasub seda võimalikkust alati uurida.

Esmalt on vaja välja uurida, kas kõikidel omanikel on tahe ja valmisolek see teekond ette võtta ja milline on osapoolte finantsvõimekus. Seejärel tuleb asjatundjalt uurida, kas ehitustehniliselt on korteriomanditeks jagamine üldse võimalik. Tulevased reaalosad peavad olema kasutatavad üksteisest sõltumatult (nt eraldi sissepääsud ning vee- ja elektrivarustus igal tulevasel korteril eraldi). 

Oluline on teada, et esmalt tuleb vaadata üle ehitisregistri andmed, sest need peavad vastama tänasele olukorrale. Ühtlasi on vajalikud kohaliku omavalitsuse ja arhitekti kinnitus reaalsele olukorrale vastavatele hoonejaotusplaanidele (nende alusel saab paika panna reaalosa piirid), et korteriomandite moodustamine on ehitustehniliselt võimalik. Aluseks saab võtta ka ümberehituste puudumisel vanad inventariseerimisjoonised. Seejärel on võimalik notaris asi ära vormistada ja antud lepingu alusel tehakse märge ka kinnistusraamatusse. Kui kõik eelnev on korras, siis tuleb broneerida notari aeg, mis sobib kõikidele kaasomanikele, et kinnitada korteriomandid ja erikasutusõigus kõrvalruumidele/kinnistu õuealale. Notarisse peavad tulema kohale ka pankade esindajad kui kaasomandi osadele on seatud hüpoteegid.

ÜHE VÕI MITME KAASOMANIKU VÄLJAOSTMINE:

See on üks levinum kaasomandi lõpetamise viis, mille tulemusel võib üks kaasomanik saada asja ainuomanikuks. Siinkohal on oluline, et kaasomanikud jõuavad kokkuleppele nii lepingu tingimuste kui ka hüvitise osas. Nimelt peab üks kaasomanik ühele või mitmele kaasomanikule maksma hüvitist nende kaotatud kaasomandi osade eest. Seda võimalikku kaasomandi lõpetamise viisi kasutatakse sageli just siis kui asja jagamine reaalosadeks ei ole võimalik. Põhjused võivad näiteks olla selles, et see pole ehitustehniliselt võimalik või kaasomanike huvesid arvestades ei ole see mõistlik.

KINNISASJA MÜÜMINE KAASOMANIKE VAHELISEL VÕI AVALIKUL ENAMPAKKUMISEL:

Seda varianti kasutatakse eelkõige siis kui mitte keegi kaasomanikest ei ole huvitatud ainuomanikuks saamiseks, kinnisasja ei ole võimalik reaalosadeks jagada või kaasomanikud ei leia kokkulepet hinna osas. Kaasomanik, kes on nõus tasuma kõige rohkem saab kogu kinnistu omale või pannakse kinnisasi müüki avalikul enampakkumisel.

Kaasomanik, kes maksab rohkem, saab kinnisasja omale või see müüakse avalikul enampakkumisel kolmandale isikule. Kinnisasja kaasomand lõpeb kui asi on müüdud.

Mis on kaasomand ja kuidas seda lõpetada?

Kui ühel kinnisasjal on mitu erinevat kaasomanikku, siis võib tekkida probleem, kuidas õiguslikult reguleerida kõige paremal võimalikul moel kaasomandi kasutamist. Kui reaalosadeks jagamine ei ole võimalik, siis tasub sõlmida notariaalselt tõestatud kasutuskord. 

Kasutuskorraga määratakse kindlaks, milline osa kinnisasjast on kellegi ainuvalduses ja -kasutuses. Kasutuskorra kokkulepe puudumisel on kõigil kaasomanikel õigus kasutada ükskõik millist osa kaasomandist olevast hoonest või kinnisasjast.

Kasutuskorra kokkulepe seatakse plaanide alusel, kuhu märgitakse ära, kes millist osa hakkab kasutama ja millised alad jäävad ühiskasutusse. Vältimaks probleeme tasub alati võtta aluseks plaanid, mis vastavad tänasele olukorrale.

Kasutuskorra kokkuleppe võib teha ka lihtkirjaliku või suulise kokkuleppena, aga siis tuleb arvestada, et omanike vahetuste korral see uuele omanikule edasi ei kandu. Samuti peab arvestada, et pangad enamjaolt ei finantseerida kaasomandis olevat vara kui sellel puudub notariaalne kasutuskord.

Kasutuskord annab kindlustunde

Kui sul on olemas kõik vajalikud materjalid, ent jääd hätta ehitusregistriga, siis aitame sul dokumendid esitada. Sinu ülesandeks on vaid saata meile kogu dokumentatasioon ning meie teeme juba ülejäänu korda.

Hind alates 200€+KM

Kasutusteatis ja kasutusluba on kinnitus, et valminud ehitis/ehitise osa vastab nõuetele ja on ohutu kasutamiseks. Ekslik on arvata, et piisab vaid ehitusprojektist ja ehitusteatisest/-loast. Ehitusteatisele ja -loale peab alati järgnema kasutusteatis/-luba.

KASUTUSTEATISE/ -LOA JUURDE VÕIB VAJA MINNA JÄRGNEAID DOKUMENTE:

• algne ehitusprojekt;
• ehitusprojekti muudatusprojekt kui on ehitatud algsest projektist erinevalt;
• ehitusdokumendid (kaetud tööde aktid, ehitustööde päevikud, töökoosolekute protokollid; vastavusdeklaratsioonid, sertifikaadid, kasutusjuhendid jne);
• auditid kui puuduvad ehitusdokumendid ja/või ehitusprojekt;
• topogeodeetiline ehitusjärgne mõõdistus;
• mõõdistusjoonised/-projekt;
• soojuspumba paigaldmisel on vajalik korterelamu puhul korteriühistu nõusolek;
• survestusaktid;
• teostusjoonised;
• eriosade projektid (vesi-kanalisatsioon, küte, ventilatsioon, elekter);
• ehitise ülevaatuse akt;
• tuleohutuse dokumendid (tuleohutusaudit, ekspertiis, korstnapühkimise akt);
• elektriaudit;
• katseprotokollid;
• naabrite kooskõlastus.

Pakume abi dokumentide korrastamisel, kui on korteris tehtud planeeringumuudatusi, küttesüsteemi ümberehitusi või märgade ruumide ümberehitusi. Soovitame alati juba planeerimise faasis dokumendid korda ajada, kuna selliselt on võimalus koguda vajalikud dokumendid juba ehituse käigus kokku ning vältida liigseid kulutusi. Seadustame muudatusi ka tagantjärgi. 

Näiteks mängib suurt rolli see, kas eemaldatakse kandev sein või kergsein. Kergseina puhul on projekti hind  alates 990€+KM. Sisaldab endas mõõdistusprojekti, registrite päringuid ja kogu projektijuhtimist. Omavalitsuse pool juurde küsitavad lisadokumendid on lisatasu eest.

Kandva seina puhul on hind alates 2300€+KM. See sisaldab endas projektijuhtimist, muudatusprojekti, registrite päringuid ning ehitusauditit. Hind sõltub ka objekti mahust. See hind on korteri kohta, kus on 1 kandev sein maha võetud.