Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Ahja vald
  • Kanepi vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Jõgeva linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Antsla vald
  • Paldiski linn
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Audru alevik
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Häädemeeste alevik
  • Haaslava küla
  • Haiba küla
  • Haimre küla
  • Huuksi küla
  • Ihaste
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jaamamõisa
  • Jakobimõisa küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jüri alevik
  • Kabina küla
  • Kallavere küla
  • Kambja alevik
  • Kanepi alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kõnnu küla
  • Kose-Uuemõisa alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kurtna küla
  • Kuru küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Maardu küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Mereäärse küla
  • Metsanurme küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Nõmme linnaosa
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnamäe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Ravila alevik
  • Reopalu küla
  • Roodevälja küla
  • Ropka
  • Saare küla
  • Sauga alevik
  • Sausti küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soodevahe küla
  • Sõrve küla
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ulila alevik
  • Univere küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanamõisa küla
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Jaagupi alevik
  • Vissi küla
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Servituut kitsendab vara kasutamise õigust

 

Kõige levinum servituut on teeservituut, mis annab õiguse sõita läbi teisele isikule kuuluva maatüki. Ent servituute seatakse ka muudeks juhtudeks, näiteks vee- või kanalisatsioonitorustiku juhtimiseks läbi teise kinnistu.

Kui servituut on seatud konkreetse isiku kasuks, on tegemist isikliku servituudiga. Isikliku servituudi liigiks on kasutusvaldus, mis on põlisrendi sarnane õigus kasutada kinnisasja ja saada selle vilju, samuti isiklik kasutusõigus elamule või selle osale.

Kui üks maatükk ehk kinnisasi (teeniv kinnisasi) koormatakse teise kinnisasja (valitsev kinnisasi) igakordse omaniku kasuks, on tegemist reaalservituudiga.Praktikas on kõige sagedasemaks reaalservituudiks teeservituut, mis annab valitseva kinnisasja omanikule õiguse sõita üle teeniva kinnisasja. Reaalservituudi võib seada ka vee- ja kanalisatsioonitrassi või tehnovõrkude rajamiseks läbi teise kinnistu. Ent servituudiga võib ka teatud tegevuse keelustada, näiteks teenivale kinnistule teatud kõrgusest kõrgemat hoone ehitamise. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega ja see võib olla kas tähtajaline või tähtajatu, sõltuvalt selle seadmise kokkuleppest.

Reaalservituudi seadmise lepingus tuleb võimalikult täpselt määrata, mis õiguse servituut annab ja millisel kinnistu osal reaalservituudist tulenevat õigust teostada saab. Ehk teeservituudi näite korral, kus asub see ala, mida mööda saab valitseva kinnistu omanik sõita ning mis ajal seda teha võib. Reaalservituut ei lõpe kinnisasja omandi üleminekuga ja see ei takista kinnisasja võõrandamist.

Servituudi seadmine eeldab notariaalselt tõestatud kokkulepet ja kinnistusraamatu kannet. Servituudi seadmise lepingus lepitakse sel juhul kokku servituudi ala, poolte õigused ja kohustused, tähtaeg ja tasu või ka asjaolu, et servituut seatakse tasuta. Servituudi leping peab olema koormatud kinnisasja omanikul, üldjuhul ühepoolselt naabri taotlusel. Ametnik planeeringu või kohtuotsuse alusel servituute seada ei saa, välja arvatud, kui seadus seda otsesõnu ette näeb (juurdepääsude ja tehnovõrkude osas).

Reaalservituut võimaldab siduda servituudi seadmise kokkulepped kinnisasjaga, olenemata valitseva ja teeniva kinnisasja võimalikest omanikeringi muutustest –  kinnistusraamatusse kantud reaalservituut jääb püsima ka kinnisasja omaniku vahetumisel. Kui naaber lubab naabril üle enda kinnistu käia avalikule teele tava või suulise kokkuleppe alusel, siis selline võlaõiguslik leping kehtib vaid nende vahel. Sellekohane reaalservituut kehtib kinnisasja uue omaniku suhtes vaid siis, kui selle kohta on tehtud kanne kinnistusraamatusse. Seega tuleks kinnisvara võõrandades alati kindlaks määrata, kas kinnisasjani viiv tee on avalikus kasutuses või pääseb sinna läbi naaberkinnistu(te), kas ja milliseid kokkuleppeid ning servituute on seatud.  

Kinnistule seatud piirangutega tutvumiseks on mitu võimalust. Kinnistusraamatusse kantud servituutidega saab tutvuda elektroonilises kinnistusregistris www.kinnistusraamat.ee. Kinnistu omanikule on päringu teostamine tasuta.

Lisaks pakub võimalust infoga tutvuda maa-ameti geoportaalis (xgis.maaamet.ee) avaldatud nn kitsenduste kaart. Portaalist saab vaadelda kinnistu suhtes esinevaid kitsendusi, olgu selleks elektriliin, looduskaitseline piirang või muu kitsendus, mis osaliselt või tervenisti piirab kinnistu kasutamist konkreetsel sihtotstarbel.

Lõpliku informatsiooni saamiseks tuleks siiski pöörduda kohaliku omavalitsuse maakorraldaja poole, kuna maa-amet on erinevatel aegadel deklareerinud, et kaardirakendus ei pruugi olla absoluutselt täpne.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?