Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Kõima küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Liia Koreline

Lenderi majad on taas hinnas

Meie sajandivanuses riigis on huvitava arengu läbi teinud ka kinnisvaravaldkond. Maaklerina huvitab mind, missugune oli Tallinna elamufond sada aastat tagasi, milliseid maju ehitati, eelistati osta või üürida. Tänu rohketele renoveerimisvõimalustele ja soovile olla võimalikult omanäoline on tõusnud klientidele huvi sajandivanuste hoonete ja üürikorterite vastu. Kuidas nägid välja nüüd juba ülemöödunud sajandi linnakorterid, kuhu tänapäeval soovitakse elama asuda?

 

Tallinn hakkas 19. sajandi teisel poolel jõudsasti laienema. Linna elanikkond kasvas kiiresti ja tekkis suur vajadus soodsa hinnaga väikeste üürikorterite järele. Tallinna kui tööstuslinna asus elama suur hulk maarahvast. Pealinn tõmbas talurahva nooremat põlvkonda, sest kapitalismi arenedes sooviti oma võimed proovile panna ja elujärge muuta. Seda enam, et maal elati suurte peredena väga kitsastes tingimustes. Iga pere soovis vähemalt ühe oma täisealisest lapsest saata linna ametit õppima või linnarahvast teenima. Nii vajasid linna tulnud rikkamad perepojad ja -tütred soodsaid üürikortereid. Ettevõtluse ja majanduse arenedes hakkas rikastuma ka eesti soost linnarahvas, kes vajas juba suuri ja uhkemaid üürikortereid. Tekkis keskklass, jõukad advokaadid, arstid, pankurid, äritegelased ja vaimueliit, kes vajasid luksuslikumaid üürikortereid oma elujärje näitamiseks.

 

Jõukamad ja edukamad linnakodanikud nägid aga üürimajades suurt tuluallikat. Üürimaju hakati ehitama nii ühe- kui ka kahekordseid, väga väikeste kööktubadega ja ka suuremate esinduskorteritega. Enam levinud majatüübiks sai kahekordne linnamaja, mille esimene ja teine korrus olid ehitatud ühesuguse plaani järgi. Majas oli neli korterit, ühes elas pererahvas ja teisi üüriti välja. Sarnaseid hoonetüüpe võib kohata kõigis vana Tallinna äärelinna rajoonides, Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas ja Kitsekülas, mis on tänapäeval kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.

 

Majade ehitusel, sisekujunduses ja viimistlustöödes kasutati kohalike puuseppade, ehitusmeeste ja maalrite abi. Toapõrandad kaeti värvitud laudadega, laed ja seinad krohviti ning värviti. Jõukamad tellisid Riiast ja Peterburist tapeedid. Levinud oli seinte katmine trafarettmaalingutega. Pea igas majas olid eriliseks sisekujundusdetailiks uhked treitud balustritega paraadtrepid ja tagasihoidlikumad püstpulkadest tagatrepid. Trepialuseid kasutati lisaruumidena, kus paiknesid sahvrid, teenijatetoad ja kuivkäimlad. Esikud praktiliselt puudusid, korterisse sisenedes astuti otse kööki või eluruumi. Toad olid läbikäidavad. Hoovi pool paiknenud köögid olid väikesed ja kitsad. Köögi uhkuseks oli suur valgetest kahhelkividest soojakapiga puuküttel pliit.

 

Kui vaesem elanikkond üüris endale lihtsa kööktoa või ühetoalise korteri, siis jõukam rahvas kolme-neljatoalise korteri. Linna eliit suhtles omavahel rohkem, korraldati koduseid koosviibimisi ja seetõttu pidi üks eluruumidest täitma esindustoa rolli. Lisaks söögitoale oli majas elutuba, mida nimetati võõrastetoaks või vastuvõtutoaks. Esindusruumi põrand oli kaetud parketiga, seintel ja lagedel võis näha stukkrosette. Ruumi viis sageli kahe poolega tiibuks ning aknad olid tavalisest suuremad ja kaarduvad. Toa uhkuseks oli kahhelkividest ahi. Kui söögituba asus maja õuepoolsel küljel, siis elutuba tänava pool. Söögitoast viis sageli uks verandale, kust pääses otse aeda. Mõnedes planeeringutes on köögi ja söögitoa vahel serveerimistuba. Neljatoalises korteris sai tänavapoolse sissekäigu juures asunud toa sisustada kabinetina, mis täitis rohkem esindusruumi kui töötoa rolli.  Kabinetti kasutati ka raamatukogu või külalistetoana.

Pererahva magamistuba paiknes tavaliselt söögitoa taga, hoovipoolsel küljel. Magamistoas magasid täiskasvanud ja lapsed koos. Väga luksuslikes korterites võisid olla ka vannitoad, mis paiknesid köögi läheduses – seal sai vett soojendada. Pesemas käidi linnasaunas, hoovi ehitatud pesuköögis või köögis suures pesuvannis.

 

Tänapäeval tunneme neid kahekorruselisi ühesuguste fassaadidega ja väikeste korteritega puidust üürimaju Lenderi majade nime all. Enamik neid maju on projekteeritud Voldemar Lenderi ehitus- ja tehnikakontoris. Voldemar Lender, kellele avati äsja Politseiaias mälestusmärk, oli Peterburis insenerihariduse saanud ehitusettevõtja ja enne Jaan Poskat kaheks ametiajaks valitud (1906–1913) esimene eestlasest Tallinna linnapea.

 

Liia Koreline, kinnisvaramaakler

Galerii

Kommentaarid

Liia Koreline

Liia Koreline

Aasta maakler ja kliendilemmik 2022

Vanemmaakler

Mobiil +372 510 2206
Telefon +372 614 4600
Keeled
liia.koreline@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (30)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?