loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Vihula vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Rõuge vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kabli küla
  • Kabriste küla
  • Kadrina alevik
  • Kallavere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lähte alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Lemmetsa küla
  • Lepna alevik
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Märjamaa alev
  • Marksa küla
  • Mereäärse küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurmsi küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Paistu küla
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rasina küla
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Sauga alevik
  • Sausti küla
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tori alevik
  • Tõrvandi alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasara küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Liia Koreline

Lenderi majad on taas hinnas

Meie sajandivanuses riigis on huvitava arengu läbi teinud ka kinnisvaravaldkond. Maaklerina huvitab mind, missugune oli Tallinna elamufond sada aastat tagasi, milliseid maju ehitati, eelistati osta või üürida. Tänu rohketele renoveerimisvõimalustele ja soovile olla võimalikult omanäoline on tõusnud klientidele huvi sajandivanuste hoonete ja üürikorterite vastu. Kuidas nägid välja nüüd juba ülemöödunud sajandi linnakorterid, kuhu tänapäeval soovitakse elama asuda?

 

Tallinn hakkas 19. sajandi teisel poolel jõudsasti laienema. Linna elanikkond kasvas kiiresti ja tekkis suur vajadus soodsa hinnaga väikeste üürikorterite järele. Tallinna kui tööstuslinna asus elama suur hulk maarahvast. Pealinn tõmbas talurahva nooremat põlvkonda, sest kapitalismi arenedes sooviti oma võimed proovile panna ja elujärge muuta. Seda enam, et maal elati suurte peredena väga kitsastes tingimustes. Iga pere soovis vähemalt ühe oma täisealisest lapsest saata linna ametit õppima või linnarahvast teenima. Nii vajasid linna tulnud rikkamad perepojad ja -tütred soodsaid üürikortereid. Ettevõtluse ja majanduse arenedes hakkas rikastuma ka eesti soost linnarahvas, kes vajas juba suuri ja uhkemaid üürikortereid. Tekkis keskklass, jõukad advokaadid, arstid, pankurid, äritegelased ja vaimueliit, kes vajasid luksuslikumaid üürikortereid oma elujärje näitamiseks.

 

Jõukamad ja edukamad linnakodanikud nägid aga üürimajades suurt tuluallikat. Üürimaju hakati ehitama nii ühe- kui ka kahekordseid, väga väikeste kööktubadega ja ka suuremate esinduskorteritega. Enam levinud majatüübiks sai kahekordne linnamaja, mille esimene ja teine korrus olid ehitatud ühesuguse plaani järgi. Majas oli neli korterit, ühes elas pererahvas ja teisi üüriti välja. Sarnaseid hoonetüüpe võib kohata kõigis vana Tallinna äärelinna rajoonides, Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas ja Kitsekülas, mis on tänapäeval kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.

 

Majade ehitusel, sisekujunduses ja viimistlustöödes kasutati kohalike puuseppade, ehitusmeeste ja maalrite abi. Toapõrandad kaeti värvitud laudadega, laed ja seinad krohviti ning värviti. Jõukamad tellisid Riiast ja Peterburist tapeedid. Levinud oli seinte katmine trafarettmaalingutega. Pea igas majas olid eriliseks sisekujundusdetailiks uhked treitud balustritega paraadtrepid ja tagasihoidlikumad püstpulkadest tagatrepid. Trepialuseid kasutati lisaruumidena, kus paiknesid sahvrid, teenijatetoad ja kuivkäimlad. Esikud praktiliselt puudusid, korterisse sisenedes astuti otse kööki või eluruumi. Toad olid läbikäidavad. Hoovi pool paiknenud köögid olid väikesed ja kitsad. Köögi uhkuseks oli suur valgetest kahhelkividest soojakapiga puuküttel pliit.

 

Kui vaesem elanikkond üüris endale lihtsa kööktoa või ühetoalise korteri, siis jõukam rahvas kolme-neljatoalise korteri. Linna eliit suhtles omavahel rohkem, korraldati koduseid koosviibimisi ja seetõttu pidi üks eluruumidest täitma esindustoa rolli. Lisaks söögitoale oli majas elutuba, mida nimetati võõrastetoaks või vastuvõtutoaks. Esindusruumi põrand oli kaetud parketiga, seintel ja lagedel võis näha stukkrosette. Ruumi viis sageli kahe poolega tiibuks ning aknad olid tavalisest suuremad ja kaarduvad. Toa uhkuseks oli kahhelkividest ahi. Kui söögituba asus maja õuepoolsel küljel, siis elutuba tänava pool. Söögitoast viis sageli uks verandale, kust pääses otse aeda. Mõnedes planeeringutes on köögi ja söögitoa vahel serveerimistuba. Neljatoalises korteris sai tänavapoolse sissekäigu juures asunud toa sisustada kabinetina, mis täitis rohkem esindusruumi kui töötoa rolli.  Kabinetti kasutati ka raamatukogu või külalistetoana.

Pererahva magamistuba paiknes tavaliselt söögitoa taga, hoovipoolsel küljel. Magamistoas magasid täiskasvanud ja lapsed koos. Väga luksuslikes korterites võisid olla ka vannitoad, mis paiknesid köögi läheduses – seal sai vett soojendada. Pesemas käidi linnasaunas, hoovi ehitatud pesuköögis või köögis suures pesuvannis.

 

Tänapäeval tunneme neid kahekorruselisi ühesuguste fassaadidega ja väikeste korteritega puidust üürimaju Lenderi majade nime all. Enamik neid maju on projekteeritud Voldemar Lenderi ehitus- ja tehnikakontoris. Voldemar Lender, kellele avati äsja Politseiaias mälestusmärk, oli Peterburis insenerihariduse saanud ehitusettevõtja ja enne Jaan Poskat kaheks ametiajaks valitud (1906–1913) esimene eestlasest Tallinna linnapea.

 

Liia Koreline, kinnisvaramaakler

Galerii

Kommentaarid

Liia Koreline

Liia Koreline

Aasta Maakler 2018, 2019 Kliendilemmik 2019

Maakler

Mobiil +372 510 2206
Telefon +372 614 4600
Keeled
liia.koreline@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (51)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?