Kuigi aeg-ajalt tõuseb päevakorda vanade paneelmajade lammutamise teema, ei saa seda nii kategooriliselt käsitleda, et võtame mõne magala tervenisti maha ja ehitame uued korterid asemele, kirjutab Arco Vara Tallinna esinduse elamispindade osakonna juht Agur Tammistu.
Tänaseks on saavutatud vanade ja uute korterite vahel mõistlik tasakaal – ostjaid jagub kõigile.
Vanade paneelmajade korterites toimuvat võib laias laastus kokku võtta ühe mõistega – põlvkondade vahetus. Selge märgi protsessist saate siis, kui vaatate kortermajade trepikodade sissepääse või nende juures olevaid panipaiku, kuhu sageli on ladustatud äravedamiseks 70.-80. aastate mööblit. Selle nähtuse põhjuseks on asjaolu, et paljud vanemad inimesed kolivad kunagi erastatud korteritest uuematele või väiksematele ja ökonoomsematele pindadele ning nende järel hõivavad paneelikate korterid noored.
Viimastel pole päris uue kodu ostmiseks piisavalt ressursse ja lepivad algul vana paneelmajaga, elades seal, kuni võimalused paranevad ja saab uuematele pindadele edasi liikuda.
Poolehoid kaldub uute suunas
Siiski on hakanud kaalukauss kalduma uute korterite kasuks, vaatamata sellele, et magalate maju jõudsalt renoveeritakse. Põhjus on siin selles, et tänu igasugustele parendamistele püsib kulude tase vanades korterites suhteliselt kõrge, sest vaja on näiteks maksta remondifondi, ühistu võetud laene ja muid kulusid, mida uute elamispindade puhul ei ole.
Samuti ei ole enam vana ja uue korteri hinnavahe meeletult suur. Vana renoveeritud 2-toaline korter maksab keskeltläbi 70 000 eurot, uude majja saab selle eest 40 ruutmeetrit pinda.
Otse loomulikult mängib oma osa ka mugavus – uued kortermajad, näiteks Kodulahe, on suurte akendega ja valgusküllased, neis on panipaigad, liftid, kindlad parkimisvõimalused. Õues on mänguväljakud ja tavaliselt võimalus kohe kergliiklusteele ning loodusesse jalutama või sportima suunduda.
Kulud on kontrolli all
Lisaks paremale elukeskkonnale ja sellega kaasnevale elukvaliteedi tõusule pakuvad uued korterid tänu moodsatele tehnoloogiatele kulude kokkuhoidu. Kodulahe uute kortermajade näitel, mis on hetkel üks vähestest mere ääres paiknevatest uusarendustest Tallinnas, võib esile tuua mitmeid säästmisele suunatud aspekte:
iga korter saab mehhaanilise soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi;
päikesepaneelid lõunapoolsete rõdude piiretel ja katusel aitavad katta üldelektri kulusid;
üldkasutavaid ruume ja õueala valgustavad vastupidavad ning väikese energiakuluga LED-id;
radiaatorite asemel on vesipõrandaküte, mis hoiab kodu säästlikult soojana ja sisekujunduse minimalistlikuna.
Ela vanas, aga mõtle uuele
On naiivne arvata, et vanade paneelikate amortiseerumine ja hinnad jõuavad lähitulevikus selge murdepunktini uute korterite kasuks. Inimeste finantsvõimalused ja liikumine suurematesse keskustesse näitavad, et nõudlus vanade magalakorterite järele ei kao kuskile.
Pigem tasuks ostuotsuse kaalumise hetkel siiski väga täpselt oma võimalused läbi kalkuleerida ja kui päris uut elamispinda kohe osta ei kannata, siis vähemalt mõelda, millistel tingimustel see oleks tulevikus võimalik. Pangad pakuvad siiski üsna paindlikke lahendusi kas või niinimetatud koduvahetuslaenude näol, mis annab võimaluse vana korterit rahulikult müüa, samal ajal, kui uues juba sees elatakse.
Agur Tammistu
Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht
Kommentaarid