Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Klooga alevik
  • Kõima küla
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Õssu küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Saarepeedi küla
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Soinaste küla
  • Sompa linnaosa
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Maaklerid täheldavad pakkumises olevate varade müügiperioodide märgatavat pikenemist

 

 

 

Ülevaade Eesti kinnisvaraturust: september 2022

Kinnisvaraturul kogub pakkumispidu üha rohkem hoogu

Käesoleva aasta septembris tehti Eesti korteriturul kokku 1928 ostu-müügitehingut, mida oli 21% vähem kui augustis ning omakorda 23% vähem kui 2021. aasta septembris. Võrreldes aastatagusega kasvasid korterite hinnad sealjuures 23% võrra, mis iseenesest püsis veel endiselt väga kiire, kuid hinnatõus on võrreldes viimaste kuudega aastases võrdluses selgelt aeglustunud ning võrreldes tänavu suvekuudega ei ole enam hindade kasvu olnud üldiselt märgata. Turuaktiivsuse langus on järjest tugevamalt silma hakanud ka kinnisvarateenuste äris, kus maaklerid täheldavad pakkumises olevate varade müügiperioodide märgatavat pikenemist ning hindamisteenuse lõikes on tellimused vähenema asunud eeskätt elamispindade sektoris.

 

Müügiperioodide pikenemine on tingitud likviidsuse üleüldisest halvenemisest, mis on olnud käesoleva aasta sündmuste taustal ootuspärane. Ukraina sõja puhkedes võis viitajaga eeldada, et üleüldine majanduskeskkond asub peatselt halvenema ning sellel saab olema ka teatav mõju Eesti elamispindade turule. Kuigi üüriturul on aktiivsus Ukraina sõjapõgenike ning ka Vene Föderatsiooni majanduspõgenike tõttu üleriigiliselt kasvanud, näib ligi 25%-lise tarbijahindade kasvu, kasvava Euribori, suureneva tööpuuduse ning üleüldiselt halvenenud tarbijakindluse taustal, et elamispindade ostu-müügitehingute turg on selgelt aktiivsuselt taandumise märke näitamas.

 

Tänavu esimese üheksa kuu vältel tehti Eestis kokku 19 745 korteri ostu-müügitehingut, mida oli veel küll 1,4% rohkem kui möödunud aasta samal perioodil, kuid sealjuures tuleb siiski arvestada, et võrreldes aastatagusega vähenes tehingute arv juba nii I kui ka III kvartalis. Turuaktiivsuse langus on seni olnud korteriturul suhteliselt vähene ning üldistatult justkui näib, et muretsemiseks pole erilist põhjust. Kuid, korteriturul mängivad tänavu ja ka veel järgmise aasta I pooles suuresti rolli 2021. aastal sõlmitud uusarenduste võlaõiguslikud lepingud, mida hoonete valmimise korral hetkel omakorda asjaõiguslepinguteks sõlmitakse, mis annab elamispindade turul toimuvast veidi ebaadekvaatse ülevaate, kuna arvestatav osa müügitehinguid iseloomustavad pigem 2021. aastal langetatud ostuotsuseid.

 

Vaadates näiteks üksikelamute turgu, mida ilmestab eeskätt hoonestatud elamumaade müük, vaatab paraku tehtud tehingute näitel tänavu septembri seisuga vastu juba 19%-line tehingute arvu langus võrreldes 2021. aasta esimese üheksa kuuga. Võib eeldada, et 2022. aasta tasemelt leiab peatselt mõningase viitajaga ka korteriturul aset analoogne turuaktiivsuse langus. Omakorda võib illustratiivselt vaadata näiteks hoonestamata elamumaade müüki, mis iseloomustab eelolevate kvartalite tõenäolist ehitusaktiivsuse dünaamikat ennekõike üksikelamute püstitamise näol, mille juures hoonestamata elamumaade ostu-müügitehingute arv langes 2022. aasta esimese üheksa kuu vältel võrreldes aastatagusega 40% võrra (siiski veel 18% enam kui enne koroonakriisi 2019. aasta samal perioodil).

 

Tänavu septembris oli Eesti korteriturul tehingute arv viimaste aastate septembrikuudega võrreldes suhteliselt madal, taandudes ligikaudu aastate 2016 - 2017 tasemele. Tagasivaadatuda võib aga väita, et kinnisvaraturul olid vastavad aastad siiski üsna head, mida kinnisvarateenuste äris iseloomustasid eeskätt lühenenud müügiperioodid, kiirenenud elamispindade hinnatõus ja üleüldine kinnisvaraturu laiapõhjaline aktiveerumine. Üha enam näib, et turuosalised on aastate 2021 - 2022 turusituatsiooniga niivõrd ära harjunud, et kuni ühe kuu pikkused müügiperioodid ja aastas ligi 20% kasvavad hinnad on saanud justkui normaalsuseks, mille juures on ära unustatud enne 2020. aasta kevadet valitsenud taustsüsteem. Tollal võis pidada pikaajaliselt jätkusuutlikuks, kui elamispindade hinnad kasvasid samal tasemel või mõnevõrra aeglasemalt kui potentsiaalsete ostjate keskmine piirkondlik brutopalk, mille juures võib eeldada, et tänaste volatiilsete perioodide möödudes naaseme peatselt tagasi analoogsesse turusituatsiooni hinnanguliselt 2024. aastal.

 

Kui miski on täna kinnisvarateenuste äris suhteliselt mõttetu, siis on selleks muidugi pikaajaliste prognooside tegemine, kuid üldplaanis näib, et kinnisvaraturg tervikuna on asunud keskpankade poolse rahapakkumise ja madalate intressimäärade tagasitõmbamisele üsna kiirelt reageerima. Kui Eestis väljastatud tagatisega eluasemelaenude keskmine intressimäär oli veel 2022. aasta aprillis 1,92% juures ajalooliselt madalaimal tasemel, siis augustis oli uute väljastatud intressimäärade keskmine tase juba 2,54% juures ning edasine kasv lähikuudel püsib. Euribor näib olevat teinud aga ehk liialt kiire kasvu, mille juures finantsturgude ootused Euribori edasise kasvu osas on septembri lõpust taas veidi allapoole tulnud ning hetkel oktoobri alguses näib, et turg ootab 6-kuu Euribori osas järgmise aasta aprilliks lähenemist 3% tasemele, mille lähistele oodatakse selle jäämist pikemaajaliselt.

 

Eluasemelaenude järgne nõudlus on asunud vähenema ning selle taustal on märgata, et krediidiasutuste vahel suurenenud konkurentsi tõttu on pangad asunud oma intresside marginaalide osas allapoole tulema. Teisisõnu, kuigi 6-kuu Euribori osas võib tõenäoliselt oodata ligi 3% tasemele siirdumist, ei tõuse tõenäoliselt uute väljastatavate eluasemelaenude intressid tulevatel perioodidel sarnases ulatuses. Viitajaga võib vastav asjaolu aga viia refinantseerimise teostamise soovide kasvuni, eeldades muidugi, et eesolevatel kvartalitel elamispindade turul ei avaldu oodatust laialdasem võimalik nominaalne hinnalangus. Reaalne hinnalangus saab elamispindade turul siiski tõenäoliselt 2023. aastal avalduma, kus üldine tarbijahindade kasv püsib kiirem kui elamispindade võimalik hinnatõus.

 

Elamispinna kättesaadavus on 2022. aastal jätkuvalt halvenenud ning kuigi aasta keskpaigast näib, et edasine hinnatõus on peatunud, on paralleelselt eluasemelaenude võtmisega seotud kulutused kui ka energiahinnad tõusnud, mõjutades eeskätt üksikelamute turgu. Müügipakkumiste arv on asunud kiirelt suurenema ning korterituru näitel oli Eestis oktoobri alguse seisuga juba analoogses mahus müügipakkumisi kui kaks aastat tagasi samal perioodil, kuid võrreldes näiteks aastatega 2014 - 2016 on siiski müügipakkumisi jätkuvalt ligi kolmandiku võrra vähem ning seetõttu on ka keeruline täna näha, et suurenev müügipakkumine võiks kuigi järsult viia elamispindade süvendatud hinnalanguseni, kuna ka aastatel 2014 - 2016 elamispindade hinnad jõudsalt iga-aastaselt kasvasid, siiski, seda oluliselt parema elamispinna kättesaadavuse kontekstis kui tänasel hetkel.

 

Mida enam lähikuudel elamispindade turul tehingute arv taandub, seda rohkem hakkavad meedias esile kerkima negatiivsed uudised. Septembris aset leidnud tehingute arvu langust saatis ka võrreldes augustiga Eestis keskmiselt ligi 9% võrra alanenud mediaanhind (1943 €/m2), kuid seni oli tegemist pelgalt tehtud tehingute struktuuriliste muutustega ning üldplaanis ei ole üksikobjektide lõikes olnud turul hindade langust seni täheldada. Sealjuures on aga juba märgata, et augusti tipptasemelt on asunud mitmetes linnades müügipakkumiste hinnad langema ning võib eeldada, et mõningane nominaalne hinnalangus võib hiljemalt 2023. aasta kevadeks avalduda siiski ka tegelikkuses tehtud tehingutes ning seda eeskätt järelturukorterite lõikes.

 

Kinnisvaraturu pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt on ebatõenäoline, et tänane halvenev turusituatsioon võiks viia aastatega 2008 - 2009 analoogse elamispindade hinnalanguseni, kuid turg kipub üldiselt nii alla kui ka üles liikudes üle reageerima ning mõningased tagasilöögid ei ole siiski lähikvartalitel välistatud, olles seda maininud ka juba meie eelnevates turuülevaadetes. Lühiajaliselt kiire palgakasv inflatsioonilises keskkonnas püsib, võimaldades kinnisvarade hinnakasvu aeglustumise taustal elamispinna kättesaadavusel veidi paraneda. Peatselt taasvallandub aga tõenäoliselt ääremaastumise jätkumine, kuna Eesti väikepiirkondade tootmisettevõtted võivad hakata tuludest kiiremini suurenevate kulude taustal ettevõtteid üha enam sulgema, soodustades peamiselt Tallinna magalapiirkondade ning pealinna lähiümbruse korterituru aktiivsust kui ka väljarännet eeskätt Soome Vabariiki. Tarbijaskonda hirmutavad uudised nii võimalikust ligi 50%-lisest elamispindade hinnalangusest või ka 5%-ni küündivast Euriborist on aga täna paraku selgelt ülehinnatud, mille juures 5% tasemele küündiva Euribori taustal oleks kinnisvaraturg euroala valitsussektori tänase võlakoormuse taustal meile üks väiksemaid võimalikke sotsiaalmajanduslikke probleeme.

 

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2011 - 2022 (iga aasta september)

2022. aasta augusti andmed on toodud 06.10 seisuga, andmed võivad tagantjärele mõnevõrra muutuda.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

 

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Registreeritud eraekspert (kohtuekspertiisid)

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?