loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kabriste küla
  • Kadrina alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Koigi küla
  • Kolu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Lemmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Meegaste küla
  • Mereäärse küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pärsti küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tila küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvandi alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Viraksaare küla
  • Vissi küla
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Kas renoveerida või ehitada uus maja?

Küsimusele, kas vana maja tasub hakata renoveerima või oleks mõistlikum see lammutada ja selle asemele uus ehitada, on vastust otsinud paljud, kes on ostnud või pärinud ajahambast puretud hoone.
Ühest vastust on keeruline anda, sest iga vana maja on erinev ja enne otsustamist on vaja saada selle seisukorrast võimalikult hea ülevaade.

Võib tunduda, et igal juhul oleks mõistlikum vana maja lammutada ja uus ehitada, aga see ei pruugi alati olla parim valik. Kui vana hoone on omal ajal kvaliteetselt ehitatud ning selle põhikonstruktsioonid on tugevad, katus peab vett ja niiskus pole pääsenud hoonet kahjustama, vundament on terve ja tugev, siis võib renoveerimine olla uue ehitamisest odavam.

Renoveerida saab ka vähehaaval ja see aitab väljaminekuid pikemale ajavahemikule hajutada. Näiteks välisvoodrit või katusekatet saab vahetada ka juba majas sees elades.

Renoveerimist tasub tõsiselt kaaluda ajalooliste hoonete või emotsionaalselt väärtuslike hoonete, näiteks esivanemate kodu korral. Miljööväärtuslikus piirkonnas võib renoveerimine olla ainus lubatud valik. Renoveerimise poole kalduvad ka need värsked majaomanikud, kes hindavad ajaloo hõngu ja vanade majade iseloomu ning kel on oskusi ja aega ise ehitus- ja renoveerimistöid teha. Nii et kui tegemist on väärtusliku, vana aja meistrite ehitatud kvaliteetse hoonega, mis on hästi säilinud ning mille suurus ja ruumilahendused on sobivad, siis tasub mõelda renoveerimisele, eriti kui omal on oskusi ja huvi sellega tegeleda.

Kui aga vana maja põhikonstruktsioonid on kehvas seisukorras ehk katusetalad ja sarikad on pehkinud, katus laseb läbi ja vesi on saanud hoonet aastaid kahjustada, vundament on vajunud ja palkseinad suures osas pehkinud, pole ilmselt mõtet hakata oma aega ja raha sinna matma. Eriti kui hoonel pole ei ajaloolist ega tugevat emotsionaalset väärtust. Vana maja renoveerides on peaaegu reegel, et töö käigus ilmneb ebameeldivaid üllatusi ning algselt töödele planeeritud aeg ja rahasumma kasvavad palju suuremaks. Kõiki kahjustusi pole kuidagi võimalik esmapilgul märgata ja kui näiteks selgub, et konstruktsioonid tuleb osaliselt välja vahetada, võib renoveerimine osutuda lõpuks uue maja ehitamisest kulukamaks.

Vana maja miinuseks on ka selle mittevastavus tänapäeva nõuetele, näiteks ei ole välja ehitatud niiskeid ruume ning neile on raske sobivat kohta leida, sageli on kõik toad läbikäidavad.

Uue maja ehitust planeerides tuleb leida sobiv krunt, liituda elektrileviga, vee- ja kanalisatsiooniühendusega, taotleda projekteerimistingimused, tellida eskiis-, eel- ja põhiprojekt, taotleda ehitusluba. Seepärast eelistavad paljud osta krundi koos vana majaga ja viimase lammutada. Arvestama peab aga sellega, et ka vana maja lammutamisele kulub aega ja raha.


Uue hoone ehitamine võtab tänapäeval kindlasti vähem aega kui vana renoveerimine, pealegi võib see kokkuvõttes tulla odavam. Uue ehitamise suureks plussiks on see, et elamu saab lasta projekteerida täpselt oma pere vajaduste ja soovide järgi. Uue maja saab ehitada energiasäästliku, tänapäevaste ehitusnormide järgi, moodsaid materjale ja tehnilisi lahendusi kasutades ning hea ruumiplaneeringuga. 


Nii et vastus küsimusele, kas ehitada või renoveerida, peab tulema konkreetset maja ja selle seisukorda ning omaniku soove silmas pidades.


Birgit Spiridonov, kinnisvaramaakler

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?