Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Käärdi alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kehtna alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõo küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kose-Uuemõisa alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laagri alevik
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehtse alevik
  • Lemmatsi küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Meremõisa küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sompa linnaosa
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Tuulna küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Terje Võrk: Kellele kuulub minu kelder?

Korterelamus tuleb korteriomanikel ühiselt jagada parkimiskohti, keldrit, pööningut ja mõnikord ka katuseterrassi. Need ruumid ja pinnad ei kuulu automaatselt korteri juurde, ehkki korteriomanik on neid algusest peale kasutanud, lukustanud ja koristanud.

 

Nii keldrit kui parkimiskohta kasutatakse kokkuleppel, enamasti on selleks suuline tava, vahel ka ühistu koosolekul vormistatud kirjalik kokkulepe. Uute korteriomanike puhul kerkivad alatihti üles n-ö õigusjärgluse küsimused, vaidlused ja hääletamised KÜ koosolekul. Vahel arvatakse, et suurem otsustusõigus on elanikel, kes on majas juba kauem elanud, selle remontimiseks raha maksnud ja teavad üldse paremini, kuidas asjad on alati olnud. Kui aga põhikirjas ei ole teisiti, siis annab iga korteriomand otsuse langetamisel ühe hääle.

Kinnistusraamatus on sõltuvalt kande tegemise ajast korterite kohta kasutuses ka erinevad nimetused ja suurused.

 

Korteriomand on eriomand + kaasomand + liikmelisus korteriühistus.

Korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. Eriomandi eseme üldpinna suurust kinnistusraamatusse ei kanta.

 

Kaasomandi osa suurus kinnisturaamatus ei ole võrdne korteri suurusega, ka eriomand võib olla suurem või väiksem tegelikult kasutatavast pinnast. Korteriühistu koosolekul võib hääleõigus olla eriomandi suurusest sõltuvuses, aga ei pruugi.

 

Kõik õigused uuele omanikule üle ei lähe, uus omandaja vastutab kindlasti KÜ ees korteriomandist tulenevate kohustuste eest (kommunaalkulude võlgnevused) korteriomandi väärtuse ulatuses.

 

Selleks, et korteriomanik saaks ainuõiguse mõnda seni üldkasutatavat ruumi endale pidada, on vajalik kõikide korteriomanike kokkulepe. Varasemalt on soovitatud kokku leppida notariaalne kasutuskord ja paljude majade puhul see ka täna kehtib ning kirjeldab tegelikke kasutustavasid õuemaal või trepikodades. Väiksema arvuga korterite puhul on isegi reaalne, et kõik omanikud on korraks notarikontoris kokku saanud. Üle kümne korteriga majades on tõenäoliselt igal korteril eraldi omanik ja nende kohtumist korraldada on suhteliselt võimatu.

 

Tänased kohtulahendid on ära selgitanud, et korteriühistu õigused on kitsamad, kui seni oleme kujutlenud, ning parkla või keldri  jms kasutamine ei puuduta korteriühistu kui juriidilise keha huve, vaid ainult teiste korteriomanike õigusi. Et õigused aga kehtiks ja jõudu omaksid, peavad korteriga kaasas käivad piirangud või laiendused olema kantud ka kinnistusraamatusse. Näiteks kui senine korteriomanik ei kasutanud keldriboksi ja teised elanikud täitsid kõik ruumid ise oma moosipurkide või autorehvidega, aga nüüd soovib uus omanik oma jalgrataste hoidmiseks ruumi, siis on tal õigus nõuda samaväärset keldrikasutust.

 

Tänane praktika räägib aga hoopis rohkem parkimiskohtadest, mida eriti vanemate korruselamute puhul pole kunagi piisavalt. Kohati on autoomanikud lasknud oma raha eest murulapi killustikuga katta ning seeläbi tekitanud kinnistule parkimisruumi. Ekslikult arvatakse, et sellega koos on saadud erikasutusõigus ja kui seni autota olnud elanik asendub autoomanikuga, ongi tüli majas.

 

Kui korteriomanikule keldrit või parkimist ei võimaldata, veel enam, seda isegi takistatakse ja teda kiusatakse, on tal õigus esitada nõue kohtusse teiste korteriomanike vastu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätete alusel.

 

Pikkade ja tülikate kohtuvaidluste vältimiseks oleks mõistlik püüda kohe korteriomanike vahel kokkulepe saavutada, see notariaalselt kinnitada ja kanda kinnistusraamatusse erikasutusõigusena. Samamoodi võib vaidluste ennetamiseks vaadata üle senised notariaalsed kasutuskorrad, need kaasajastada ning lasta teha kanne kinnistusraamatusse, nagu seda nõuab korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Kokkulepe võib sisaldada muudki, sinna võib panna kirja sellised asjad, mida ühistu põhikiri ei sisalda. Näiteks fikseerida koosolekul hääletamise põhimõtted, õigus vaheseinte eemaldamiseks, fassaadiavade tegemiseks, terrassi ehitamiseks oma akna alla ja selle erikasutusõigus, kommunikatsioonide läbiviimine kellegi korterist jne. Seadusega vastuolus olevaid sätteid muidugi fikseerida ei saa.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (15)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?