Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Klooga alevik
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Õssu küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Saarepeedi küla
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinimäe alevik
  • Soinaste küla
  • Sompa linnaosa
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Millal peaks ärikinnisvara hindama?

27.04.2015, Mariliis Pinn, Äripäev

Kui ärikinnisvara on soetatud aastaid tagasi ning pärast seda on hooneid kas remonditud või laiendatud, ümbruskonda ehitatud uusi teid või toimunud muid muutusi, on tõenäoline, et vara bilansiline väärtus erineb praegusest turuväärtusest.

Enamasti ületab turuväärtus bilansilist väärtust. Buumi ajal soetatud vara bilansiline väärtus võib aga vahepealsele hindade taastumisele vaatamata olla siiani turuväärtusest kõrgem. Seetõttu on hea aeg-ajalt välja selgitada, mis on ettevõttele kuuluva kinnisvara väärtus.


Arco Vara ärikinnisvara hindaja Rutt Kaasiku sõnul peab ärikinnisvara hindama vastavalt vajadusele. "Hinnatakse finantsaruandluseks, kui tekib vajadus kinnisvara või ettevõtet müüa, ning laenu tagatiseks,” selgitas ta. Finantsaruandluseks koostatud eksperthinnang kehtib ühe aasta. "Kui ettevõtte juht suudab audiitorile põhjendada, et kinnisvara turuväärtus pole muutunud, tellitakse eksperthinnang näiteks iga viie aasta tagant,” selgitas Kaasik.

Tavaliselt müüakse ärikinnisvara kauem kui aasta, kuid see iseenesest uut hindamisvajadust ei põhjusta. Ärikinnisvara turul toimuvad hinnamuutused pika perioodi jooksul, 2–3 aastat. Kui ärikinnisvara väärtus on aga oluliselt langenud või tõusnud, võib pank nõuda uut eksperthinnangut.

Colliers Internationali partner Margus Tinno lisas, et ettevõtte raamatupidamise seisukohast sõltub hindamise vajadus sellest, kuidas on vara kajastatud. "Näiteks kinnisvarainvesteeringuna kajastatud varade puhul on nõutav perioodiline (iga aruandeaasta lõpus) varade hindamine. Pangad võivad nõuda varade hindamist kas tihedamalt või ka harvemini tulenevalt turusituatsiooni muutusest või konkreetse kliendi laenutingimuste muutudes,” lisas ta.
Varaomaniku soov otsustab

Tavapärases kontekstis sõltub hindamise vajadus suuresti varaomaniku soovist. "Eeldades, et iga varaomanik on huvitatud oma vara väärtuse realistlikust seisust, on soovitatav vara hinnata vähemalt siis, kui turul on toimunud ilmsed muutused või kui vara endaga on toimunud olulised füüsilised või majanduslikud muutused,” soovitas Tinno.

Ärikinnisvara peaks hindama sõltumatu välishindaja, kelleks on kutseline hindaja. "Maakler võib küll avaldada arvamust kirjaliku konsultatsiooni vormis, kuid näiteks pangad aktsepteerivad üksnes kutseliste hindajate tööd, mis vastab Eestis kehtivatele vara hindamise standarditele,” rõhutas Kaasik.

Hindaja valikul tasub eelistada kinnisvarabürood, kes pakub kutselise hindaja hindamisteenust. "Kutset mitteomav hindaja, kel on pikaajaline kogemus ärikinnisvara hindamisega, saab samuti eksperthinnangu koostada, kuid hinnangu esitamiseks pankadele, audiitoritele ja kohtutele peab selle kinnitama ka kutseline hindaja,” lisas ta.

Eestis puudub Tinno sõnul seadusandlik nõue kasutada kutselise hindaja teenuseid, kuigi järjest enam teadvustatakse kutselise hindaja vajadust ja seda ka nõutakse. Näiteks ettevõtete varade hindamisel finantsaruandluse tarbeks on kutselise hindaja kasutamine soovituslik.

Head tööd odavalt ei saa

"Hindajat valides on soovitatav vaadata esiteks, kas on tegu vara tüübile – elukondlik vara, ärikinnisvara – vastava kutselise hindajaga. Teiseks on soovitatav, eriti ärikinnisvara puhul, uurida ka hindamisteenust pakkuva ettevõtte tausta – kas ettevõttel on piisav ettekujutus ja info kinnisvaraturul toimuvast, sealhulgas vastavas piirkonnas. Kindlasti ei peaks esimeseks valiku kriteeriumiks olema teenuse hind – head teenust odavalt ei ole võimalik osutada,” soovitas Tinno.

Hindamisteenust tellinud klient saab oma raha eest Eestis kehtivale vara hindamise standardile vastava eksperthinnangu mahus 25–30 lehekülge. "Hinnang sisaldab turuülevaadet ja erinevaid alapunkte koos lisadega, kus on vara kirjeldus ning hindamise käik koos arvutustega. Hindaja vaatab vara üle, töötab läbi dokumendid ja registrid ning leiab võrdlus- ja tulumeetodil vara turuväärtuse,” selgitas Kaasik.

Võrdlusandmete leidmiseks kasutab hindaja maa-ameti tehinguregistrit, igapäevaselt ärikinnisvara üüri- ja müügitehingutega kokku puutuvaid maaklereid ning oma koostööpartnereid teistest kinnisvarabüroodest.
"Ärikinnisvara omanikul pole võimalik paljusid hindajate kogutavaid ja kasutatavaid võrdlusandmed omal käel hankida,” lisas Kaasik.

Ärikinnisvara hindamise kohta küsitakse mitmeid kordi kuus. Uuritakse näiteks, kui palju hinnang maksab ja millisesse hinnavahemikku tellija vara hind jääb. "Viimast pole samas võimalik enne hindamise läbiviimist öelda, sest ärikinnisvara hind sõltub üsnagi spetsiifilistest detailidest, mis saavad hindajale teatavaks alles vara ülevaatamise ning dokumentide läbitöötamise käigus,” selgitas Kaasik.
Vara tihti vale väärtusega

Need ettevõtted, kellel otsene hindamisnõue puudub, ei vaeva tihti oma pead kinnisvara väärtusega. "Vaadates ettevõtete bilansse, kohtab seal samas tihti olukordi, kus vara on ilmselgelt kajastatud kas ala- või ülevääringus. Seega taandub tihti teema varaomaniku personaalsele valikule ja seonduvale huvile,” lisas Tinno, kelle sõnul pädevus on oluliselt tõsisem teema. "Ilmselgelt on adekvaatseks hindamiseks vajalik lisaks spetsiifilisele metoodikale tunda ka hetke turuolukorda ja seda ei ole võimalik saavutada lihtsalt mõnda raamatut või turuülevaadet lugedes.”

Ettevõtetel on lubatud ka sisemiselt oma vara hinnata, kuid sellega seonduvad Tinno hinnangul riskid. "Õnnestub see eelkõige neil, kes on kinnisvara valdkonnas tegevad, pädevad ja kellel liigub suur hulk informatsiooni. Ettevõtte aruandluse seisukohalt peavad sisehindaja kasutamisel oma hinnangu andma audiitorid ja vajadusel nõudma kutselise hindaja arvamuse kaasamist.”

Hindamisteenuse tasu varieerub ärikinnisvara unikaalsuse tõttu

Hindamise maksumus sõltub hinnatavast varast, krundi asukohast, suurusest, hoonete arvust ja iseloomust.

"Meil maksab ärikinnisvara eksperthinnang 600 eurot ja rohkem. See tähendab, et ühe lihtsama hoonega kinnistu, näiteks kaarhalliga kinnistu hindamise võib kätte saada 600 ­euroga. Korterelamu soklikorrusel asuva mitteeluruumina registreeritud kaubandus- ja teeninduspinna eksperthinnangu maksumus algab 360 eurost,” ütles Arco Vara ärikinnisvara hindaja Rutt Kaasik. Hinnad sisaldavad käibemaksu ja kehtivad eelkõige Tallinnas ning Harjumaal.

"Kuivõrd kinnisvara puhul on tegemist unikaalsete varadega, ei saa peale elukondliku vara (korterid ja majad) rääkida väga standardsetest tasudest,” lisas Colliers Internationali partner Margus Tinno.

"Ärikinnisvara puhul on aga tegu väga erinevate objektidega, hindamise eesmärkidega jne, mistõttu on ka tasude varieeruvus suur. Mõne suure ja keerulise objekti põhjalik ja kõikidele hindamisaruande nõuetele vastav töö võib maksta ka üle 10 000 euro. Üldjuhul jäävad teenuse hinnad küll alla selle taseme.”

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?