Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Kõima küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Põgenemine Peterburist - tohutult suurelt ja lärmakalt ehitusplatsilt

Võrreldes 2004. aastaga suureneb Peterburi elanikkond sisemise migratsiooni tõttu 2025. aastaks rohkem kui kolm korda ja vajab massiliselt uusi kortereid, mistõttu sealsed uusarendused mahutavad sama palju elanikke, kui keskmise suurusega Eesti linnad.

On täiesti arusaadav, kui lähema kümne aastaga 5,3 miljoni elanikuni kasvava suurlinna asukad ihaldavad juba täna puhata Eestis, näiteks Narva-Jõesuus, kus vaikus ja mändide tasane kohin tundub kui oleksid sisenenud paradiisi, räägib novembri alguses Peterburi kinnisvaramessi külastanud Arco Vara Ida-Virumaa piirkonna juht Aleksandr Bogens.

 

Paljud eestlased mäletavad Peterburi sellise arhailise ja toretsevana, nagu see oli nõukogude ajal ega ole hiljem selles suurlinnas käinud. Missugune on Peterburi nägu täna?

Aastal 2004 koostatud üldplaani kohaselt moodustas 2015. aastaks planeeritava uusehituse maht kaks kolmandikku Eesti ehitusmahust ning 2025. aastaks on Peterburi uusehituste maht pooleteistkordne võrreldes tänase Eesti elamufondiga tervikuna.

Kui sõita läbi Peterburi magalarajoonide, hakkavad silma pikad paljukorruselised majaseinad ja pidevalt on näha erinevate uusehituste algust. Näiteks Rakveret ja Sillamäed peetakse Eestis küllaltki suurteks linnadeks, kuna need linnad on siin elanike arvu poolest seitsmendal-kaheksandal kohal, Peterburis elab aga samapalju inimesi ühes suuremas kortermajade kompleksis. Arhitektuuri, majade ja sisehoovide funktsionaalsuse, asustuse, elu ja olmekultuuri ning turuolukorra määrab ennekõike nende inimeste hulk, kes vajavad eluaset Peterburis.

Meile võib osa Peterburi elamukultuurist tunduda vastuvõetamatu, ebaesteetiline või kummaline, kuid võimsa ja toretseva metropoli tingimustes neid probleeme teistmoodi lahendada ei osata. Peterburi suurlinlik olustik muudab mõistetavaks ka jõukama Peterburi elaniku soovi soetada endale nn puhkusekorter vaikses, hubases ja puhtas Tallinnas või veel parem, Narva Jõesuus. Mõned meie kliendid on öelnud, et Eestis viibimise esimestel päevadel neil pea lausa valutab ja on uimane meie puhtast õhust ja vaikusest.

Milline ühiskonnakiht ostab Venemaal uusarenduste kortereid?

Üha kasvav nõudlus eluasemete järele on tekitanud suure hulga investoreid, kes ostavad kortereid nende hilisemaks väljaüürimiseks. Tavaline investeeringu tootlus Venemaal on praegu 10% aastas. Loomulikult on ka selliseid ostjaid, kes ostavad korteri endale. Täna algavad kahetoalise korteri hinnad 3 miljonist rublast. Venemaa laenusüsteem on paindlik ja toimib hästi, seetõttu on korteri ost töötavatele inimestele täiesti jõukohane.

Kui suured riskid Venemaal korteriostuga kaasnevad?

Suur osa uusarenduste korteritest müüakse ja ostetakse juba n-ö vundamendi staadiumis, kui arendajatel on vaja ehitusse raha investeerida. Loomulikult on korteri hind sellel hetkel ostja jaoks oluliselt soodsam võrreldes valmisehitatud majas ostetava korteri hinnaga. Erinevad arendajad mõtlevad välja erinevaid motivatsioonipakette nendele, kes on valmis tegema suure sissemaksu ehituse algstaadiumis, kingitusteks pakutakse nii tasuta mööblit kui ka sõiduautot.

Endiselt esineb ka juhtumeid, kus ehitusettevõtja pankrotistub enne ehituse valmimist. Sellise olukorra vastu 100% kaitset ei ole, ehitajad viitavad oma autoriteedile, usaldusväärsusele ja pikaajalisele kogemusele kinnisvaraturul. Ostjad saavad end kaitsta kinnisvaraarendaja tausta uurimisega nii tema partneritelt, pankadest, klientidelt kui ka oma tuttavatelt.

Milliste täiendavate joontega vene kinnisvaraarendust iseloomustada?

Peterburile ja Venemaale tervikuna on iseloomulik ehituse suur maht. Ehitatakse palju, kuna nõudlus on kõrge. Korter uues majas, see on Peterburis eluliselt vajalik kaup, võib öelda ka masstoodetav tarbekaup, mille puhul on oluline toote hind ja lähedus metroojaamale. Väga paljud kortermajad on sama sarnased kui vaade nende akendest. Sellised eluasemed sobivad suurepäraselt investeeringuteks.

Eestis lähtub klient korterit valides eelkõige esteetilistest kriteeriumidest: arhitektuur, planeering, välisilme, korterite arv majas, puhkeala ja laste mänguväljaku olemasolu, parkimiskoht, vaade, piirkond, jne. Korter uues majas – see tähendab eestlase jaoks olulist ostu, mida väärtustatakse ka kui jõukuse sümbolit.
Loomulikult leidub Peterburis ka väga huvitavaid, tavalisest erinevaid projekte. Venemaal on palju andekaid projekteerijaid, arhitekte ja turundajaid, kes töötavad nõudlike ja maksejõuliste klientide jaoks.

Kuivõrd ootavad idanaabrid samasugust lähenemist Eestis aset leidvalt kinnisvaraarenduselt?

Kui me räägime uusarenduse projektidest, siis Venemaalt tulnud ostja otsib Eestist eelkõige vaikust, skandinaavialikku disaini ja esteetikat ning euroopalikku kvaliteetset infrastruktuuri, teenindust ja elukvaliteeti. Need nelisada kilomeetrit, mis lahutavad Peterburi ja Tallinna, on hõlpsasti läbitavad. Tallinn on lähemal kui Praha ja odavam kui Helsingi ja meil on olemas kõik teenused, mida Skandinaaviamaadelt oodatakse. Kui vaid vene rubla stabiliseeruks ja välispoliitilised suhted paraneksid.

Kui on vaja mõnda aega elada või äri ajada Peterburis, kas Arco Vara soovitab seal elamispinda üürida või osta?

Kui räägime lühiajalisest või keskmise pikkusega projektist, siis ma ei hakkaks kohe elamispinda ostma. Olukord Venemaal on muutunud keerukamaks ja inimesed usuvad, et investeering kinnisvarasse aitab hoida nende raha väärtust, kuna omandatud korterit on võimalik välja üürida või hiljem isegi inflatsiooni tõttu kallimalt maha müüa.

Korterite hinnamuudatused ei toimu proportsionaalselt euro kursi muutumisega. Üks stagnatsiooni põhjustest turul on selles, et keegi ei tea, mis rublaga juhtub ja sellest tulenevalt viivitavad ostjad lõplike otsuste langetamisega ning müüjad ei taha müüa liiga odavalt. Selles situatsioonis päädib kinnisvara müük ja raha kiire investeeringust väljavõtmine rubla kursi kukkumisest tulenevate kaotustega.

See on see, mis juhtub just praegu. Kõige kohasem käitumine on jätkata oma elamispinna üürileandmist ja oodata majandusliku olukorra paranemist. Selleks tuleb vähendada negatiivsete protsesside mõjusid, kasvõi üürilepingu indekseerimisega, mis hoiab üürisumma vastavuses raha väärtusega.

Mida tasub kõrva taha panna, kui peaksite kokku puutuma kinnisvaraga Venemaal?

Venemaa turg on keerukas ja sisaldab palju riske. Ma usun, et tasub teha koostööd tuntud suurte firmadega, kuid ka siis tasub olla tähelepanelik, tutvuda eelnevalt firma ajaloo, omanike, partnerite ja allhankijatega ning koguda maksimaalselt informatsiooni avalikest allikatest oma müüja või ehitaja kohta.

Peterburi kinnisvaramessist
Novembri teisel nädalavahetusel toimus Peterburis 29. rahvusvaheline kinnisvaramess, mis on oma 38 000 külastajaga suurim turundussündmus Venemaa kinnisvaraturul.
Peterburi linna, selle lähiümbruse ja välismaa kinnisvara tutvustaval messil osales enam kui 350 ettevõtet Peterburist, Leningradi oblastist ja välisriikidest. Tähelepanu keskmes oli ekspositsioon „Linn linna taga", mis tutvustas uudse võimalusena linlikku elustiili väljaspool Peterburi piire. Välismaine kinnisvara oli esindatud 30 osalejaga, kes pakkusid teenuseid ja kinnisvaraobjekte erinevatest riikidest nii müügiks kui ka üürile.

Peterburi kinnisvaraturust
Peterburi üldplaneering näeb ette rahvaarvu kasvu 5,3 miljonile elanikule 2025. aastaks. Sealjuures kolmekordistub sisserändajate osakaal.
2004. aastal oli Peterburi elamispinna üldmaht 96,8 mln ruutmeetrit. Korterite arv ulatus 1,7 miljonini, iga linlase kohta tuli 21 m2 elamispinda. Peterburi üldplaneeringu järgi prognoositakse elamispinna juurdekasvuks 2015. aastaks 32 mln ruutmeetrit ja 2025. aastaks 68 mln ruutmeetrit.
Võrdluseks, Eestis on 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 44,8 mln ruutmeetrit elamispinda, mis jaguneb 447 000 korteri vahel. Iga elaniku kohta tuleb keskmiselt 30,5 ruutmeetrit elamispinda.

 

 

 

Küsimustega Peterburi kinnisvaraturu kohta saab pöörduda Arco Vara Virumaa piirkonna juhi Aleksandr Bogensi poole.

Aleksandr Bogens
Virumaa piirkonna juht
tel: +372 357 7227
gsm: +372 5691 9597
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?