Korteri või maja ostmisel pööratakse tähelepanu ka nn lisandväärtust andvatele teguritele – kas on olemas lodža, rõdu, terrass või hoopis prantsuse rõdu või veranda, kus oleks mõnus tassikest kohvi nautida või kuhu saaks rajada imelise lillede ja maitsetaimede kasvuala. Tihti on ložda või rõdu kasutusel ka näiteks jalgrataste hoiu- või pesu kuivatuskohana.
Mis on mis? Paljudes kinnisvara müügikuulutuses on pakkumisel rõduga korterid, kuid tegelikult on korteril hoopis lodža. Tavaliselt ei tee inimesed vahet, mis täpselt nende elamise juurde kuulub, ja nii räägitaksegi ainult rõdudest. Mis vahe on siis rõdul ja lodžal?
Rõdu on hoone välisseinast, aga ka siseseinast väljaulatuv (eenduv) rinnatisega piiratud platvorm, s.t et platvormi küljed on kaetud ainult rinnatise kõrguselt ja ülejäänud osas on katmata. Rõdu võib paikneda ka hoone välisseinast eenduva ruumi, näiteks veranda või garaaži lael.
Lodža ei ulatu hoone välisseinast välja ja on avatud reeglina ainult ühest küljest, kuid võib olla avatud ka mitmest küljest.
Prantsuse rõduks võib nimetada madala piirdega aknarinnatist, mis asetseb pigem sümboolse suurusega platvormil (kuhu ei ole võimalik astuda) või puudub platvorm üldse.
Terrass on elamust, kortermajast väljaspoole ehitatud tasapind, mis avaneb loodusesse, s.t on ühenduses maapinnaga. Tänapäeval on uusarendustes kasutusele võetud ka katuseterrassid, mis asuvad kortermajade lamekatustel ning kuhu elanikud saavad kujundada mõnusa puhkeala ümbruse ja ilma nautimiseks.
Veel tuleks selgitada ühte mõistet – veranda. See on hoone sees või selle küljes olev hooneosa, mille seinad võivad olla klaasidega või ilma. Veranda on mõeldud enamasti suviseks kasutamiseks. Verandaks võidakse nimetada ka katusega rõdu.
Kui ostate korteri panga abiga ja vajate laenu taotlemiseks kinnisvara eksperthinnangut, siis tuleks kontrollida, kas müügikuulutustes ja arendaja pakkumistes on rõdu/lodža/terrassi pind arvestatud korteri suletud netopinna hulka, kas on seatud erikasutusõigus või kasutamise ja valdamise kokkulepped nende pindade kasutamiseks. Vanemates majades on rõdud ja lodžad reeglina üldpinnast välja jäetud, kuid uusarendustes lisavad arendajad need pahatihti korteri suletud netopinna sisse, et ruutmeetrihinda soodsamaks saada. Seega võis eksperthinnangu tellimisel tulla ostjale üllatusena, et korteri ruutmeetrihind oli oluliselt kõrgem, kui eelnevalt müügikuulutuses märgitud. Varem juhtus seda tihti, aga nüüd on õnneks ostjad targemaks saanud ning seda viga teevad üksnes mitteprofessionaalsed maaklerid.
Kinnisvara hindamisel võtab hindaja turuväärtuse hindamisel arvesse ainult kinnisvara eluruumi pinna, selle hulka rõdud/lodžad/terrassid ei kuulu. Need on pigem lisandväärtust andvad tegurid ning nende olemasolu/puudumist võetakse arvesse ja kohandatakse turuväärtuse hindamisel eraldi. Vanemate tüüpkorterite rõdude/lodžade olemasolu või puudumist kohandatakse tavaliselt 5%, kui on tegemist uuemate ja nüüdisaegsemate eluruumidega, siis võivad rõdude/lodžade/terrasside suurused erineda väga suures ulatuses, näiteks võib rõdu suurus olla vahemikus 10–15 m² ja terrass lausa ~60–90 m². Hindamise praktikas on tulnud ette juhuseid, kus terrassi pind on suurem kui hinnatava korteri pind.
Sel juhul lähtutakse põhimõttest, et suurem terrass on parem ning annab ka suuremat lisandväärtust, kuid reeglina siiski üle 10% suuruse kohandust ei rakendata.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et rõdu/lodža/terrassi jms olemasolu on kindlalt vara turuväärtust positiivselt mõjutav tegur ning teguri mõju suurus jääb vahemikku 5–10%.
Kommentaarid