loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Põltsamaa linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kabriste küla
  • Kärevere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Koigi küla
  • Kolu küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Lemmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Lisa-Lota Paadik

Üür ja kõrvalkulud - kas ja milliseid kõrvalkulusid peaks üürnik maksma?

Tihtipeale eeldatakse, et korterit üürides tuleb tasuda kõik korteriga seonduvad kõrvalkulud. Üheks põhjuseks on aktiivne üüriturg ja hirm oma õigusi taga ajades üürikorterist hoopis ilma jääda. Kas peaks siis pigem vaikides maksma või seisma oma õiguste eest? Seda teemat on palju kordi internetiavarustes arutletud, aga kordamine on tarkuse ema.

Üürnikud ei peaks silma kinni pigistama ja maksma kulude eest, mis ei ole nende kohustus tasuda. Arvestades, et remondifond või laenumakse on üldjuhul päris suure osakaaluga kommunaalarvest, siis aasta peale tuleb nii päris kopsakas summa. Tihtipeale pigistatakse silm ikkagi kinni, sest üüriturg on väga aktiivne ja kehtib reegel kes ees, see mees. Siiski oleks sellisel juhul mõistlikum laiendada oma otsingute piire. Esmapilgul odav üürihind võib kujuneda erinevate maksude ja lisakuludega koos kallimaks kui kallima alghinnaga üürikorter, millele lisatasusid ei rakendu.

Vaadates, kui kiiresti üürikodud turult kaovad, eriti veel otse omanikult, siis ei võeta ette väitlemist korteri omanikuga remondifondi või laenumaksete osas. Seda sellepärast, et praegusel turul on tahtjaid rohkem, kui kortereid ja kui üürnik ei ole nõus maksma seda osa kommunaalarvest, siis turul leidub kohe uus inimene, kes oleks nõus maksma ja võetakse keegi, kes on. Inimesed ei soovi oma võimalust käest lasta, kui on leitud just selline kodu, kus tahaks mõned aastad veeta.

Üürnik on kohustatud maksma kõrvalkulusid. Kõrvalkulude hulka kuuluvad kulud, mis on seotud otseselt kinnisvara kasutamisega (tasu vee, kütte või elektri kasutamise eest). Kõik kulud, millel ei ole otsest seost kinnisvara kasutamisega, ei ole kõrvalkulud ja nende hüvitamist ei tohi üürnikult nõuda. Nendeks on näiteks korteri remondifond või laenu osamaksete tasumine ja seda sellepärast, et need ei ole otseselt seotud kinnisvara kasutamisega, vaid on suunatud omaniku vara säilitamisele ja väärtuse suurendamisele.

Alati on võimalik kirjalikult kokku leppida teisiti, aga isegi siis on see kokkulepe tühine, sest see on seaduse silmis üürniku kahjuks kõrvalekalduv ja seoses sellega tühine (võlaõigusseaduse § 275). Kuigi Tallinna üürikomisjon on teinud ka teistsuguseid otsuseid seoses üürivaidlustega. On olnud olukord, kus üürikomisjon on leidnud, et kuna üürnik ei ole teinud selgeks kohustuse maksmise vajadust, aga on aastate jooksul seda tasunud, siis remondifondi maksete tagasinõudmine võib kahju teha hoopis üürileandjale ja jättis seetõttu nõude rahuldamata. Seega on oluline teha kohe alguses selgeks, mille eest ollakse nõus maksma ja mille eest mitte.

Veel võib siia teema alla liigitada korterite “mustalt” välja üürimise. Korterite väljaüürimisest saadud tulu deklareerimine ja selle pealt tulumaksu maksmine on füüsilise isiku puhul Eestis üürileandja kohustus. Siiski kiputakse seda maksulisa üürihinnale juurde lisama, seepärast on väga oluline, et üürilevõtja uuriks enne lepingu sõlmimist, kas omanik maksab korteri eest makse või mitte ja kas see on juba üürihinna sisse arvestatud. Paljud üürileandjad soovivad üüriraha sularahas või saadetuna pakiautomaadi kaudu, seda enam on põhjust see välja selgitada.

Maksude maksime ei ole meelt mööda mitte kellelegi. Pigem on see igaühe südametunnistuse küsimus ja ühiskonna käitumisnorme arvestades oleks õiglane need ära maksta. Maksmata jätmisel on omad riskid. Maksuamet hoiab maksudel silma peal ja üheks riskiks on vahele jäämine. Sellisel juhul tuleb tasuda tagant järgi maksmata jäänud tulumaks, millele lisanduvad trahv ja viivised. Seega, on alati oht, et üürnik võib probleemide korral maksude mitte tasumist üürileandja vastu ära kasutada.

Üüriturgu on raske kontrollida. Mõeldakse välja erinevaid viise, kuidas ei peaks makse maksma. Kehtima hakkas ka uus maksusoodustus üüriturule 2016. aastast, mille raames tuleb maksta 20% asemel 16 % tulumaksu.

Lõppkokkuvõttes jääb see igaühe enda otsustada, kas seista enda õiguste eest või tuleks aktiivse üürituru vooluga kaasa minna. Kõige tähtsam on ikkagi see, et kõik üürnikud ka üürileandjad oleksid õnnelikud, protsess kulgeks mõlema jaoks meeldivalt ja iga pesa leiaks endasse soojuse toredate inimeste näol.

Lisa-Lota Paadik, kinnisvaramaakler

Galerii

Kommentaarid

Lisa-Lota Paadik

Lisa-Lota Paadik

Maakler

Mobiil +372 5344 0141
Telefon +372 614 4600
Keeled
lisalota.paadik@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (2)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?