Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illi küla
  • Iru küla
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kadrina alevik
  • Kärevere küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kloogaranna küla
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Laadi küla
  • Lähte alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lavassaare alev
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Maaritsa küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Moldova küla
  • Möllatsi küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustapali küla
  • Muuga küla
  • Müüriku küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurme küla
  • Olustvere alevik
  • Õssu küla
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Peeri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põvvatu küla
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rämsi küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Roodevälja küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõstamaa alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vahi küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardja küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Viiratsi alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Hea teada! Kaasomandi lõpetamine kohtus

Asjaõigusseadus defineerib kaasomandi kui kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluva omandi. Kuna kaasomanikel võivad olla vara suhtes väga erinevad huvid ja eesmärgid, kaasnevad selle omandivormiga tavaliselt vaidlused ja välja on kujunenud ka arvestatav Riigikohtu praktika. Enamasti kaasomanikud neid vaidlusi omavahel ära vaielda ei suuda ja vajavad appi kolmandat osapoolt.

Kaasomandis võib olla nii individuaal- kui korterelamuga kinnistu ja ka korteriomand, mis pärimise või kooselu lõppemise tulemusena kuulub mitmele omanikule. Vaidlused kaasomandi osas on sagedased siis, kui keegi saab vara omanikuks pärimise teel, sest enamasti ei soovi selline kaasomanik vara omada ja tahaks selle maha müüa. Sageli puuduvad teistel selle ostmiseks vahendid. Võib minna ka vastupidi ja hea asukohaga kinnistut soovivad endale nii omanikuks saanud pärija kui ka teised kaasomanikud ja loobuda ei soovi keegi.

Kui kaasomandi lõpetamisega on seotud vaidlused ja pooled ei jõua rahumeelselt ostu-müügihinnas kokkuleppele, tulebki pöörduda kohtu poole, kus tehakse asjaolusid kaaludes mõlemale poolele kohustuslik otsus. Võimalik on vara müüa enampakkumisel hoopis kolmandatele või jääb vara ühele osapoolele ja teine on kohustatud oma osast loobuma sunnitud poolele raha maksma. Üldjuhul jäetakse vara ühele omanikule siis, kui see on ta elukoht või on tal kinnisasjaga seotud kohustused, nt kinnisasi on laenu tagatiseks.

Kaasomandi lõpetamise nõude esitamiseks ei pea kaasomanikul olema mingit erilist põhjust ja üldjuhul selleks takistusi ei ole. Üksnes juhul, kui omanikuks saav kaasomanik peaks teisele tema osa hüvitama ja tal selleks vahendeid ei ole, tekib olukord, kus hoolimata soovidest on vaja vara siiski maha müüa. Sellisel juhul saab kaasomandit lõpetada üldjuhul vaid enampakkumise teel. Riigikohus on öelnud, et kaasomandi lõpetamise nõude eelduseks on vaid kaasomandi olemasolu ning välistamise kokkulepete puudumine. Kaasomanik ei pea põhjendama, miks ta kaasomandit lõpetada soovib, ning juhul, kui lõpetamise otsustab kohus, ei pea ka kohus üldjuhul tuvastama kaasomandi lõpetamise põhjuseid.

Kui vara läheb enampakkumisele, saavad kaasomanikud oma osale vastavas suuruses rahasumma vara müügihinnast. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku, mitte näiteks ainuüksi mõttelise osa harilikust väärtusest. Sellise hüvitise suuruse annab teada kvalifitseeritud kinnisvarahindaja kinnisasja väärtuse hindamisel. Arco Vara Kinnisvarabürool on sellised hindajad olemas ning nad oskavad vajadusel osapooltele selgitada, kuidas hüvitise suurus välja selgitatakse.

Kohtumäärus, millega kaasomand lõpetatakse, asendabki kaasomanike kokkulepet (mida ise ei saavutatud) kaasomandi lõpetamise kohta. Kaasomandi lõpetamise viisid on sätestatud asjaõigusseaduses (AÕS § 77 lg-s 2), mille kohaselt kaasomanikevahelise kokkuleppe puudumisel asja jagamise viisi suhtes otsustab kohus hageja nõudel, kas jagatakse reaalosadeks (mh näiteks korteriomanditeks) või antakse ühe kaasomaniku ainuomandisse või mitme kaasomaniku kaasomandisse, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. Kohus võib ka kohe määrata, et asi müüakse avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Riigikohus on korduvalt võtnud arvesse, et kaasomandi lõpetamine peaks toimuma kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades ja kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. See tähendab praktikas, et kuigi kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja olulist põhjust, arvestatakse lõpetamise viisi valikul kaasomanikevaheliste suhete ja huvidega.
 

1. Kinnisasja jagamine reaalosadeks

Kui kõik kaasomanikud soovivad, siis senist staatust saab kõige paremini säilitada reaalosadeks jagamise teel. Võimalik on seda teha nii, et kaasomanike varasemad mõttelised osad muudetakse reaalosadeks. Oluline on, kas see on võimalik, sest moodustada tuleb kas uued katastriüksused ja pärast jagamist on iga osa iseseisev kinnisasi või eraldi korteriomandid.

Ka ehitist saab jagada, kuid ainult juhul, kui lahutatavad osas saaksid iseseisvalt eksisteerida ilma teise osata ehk olles nagu näiliselt ära lõigatud. Kui soovitakse jagamist korteriomanditeks, tuleb enne veenduda, et see füüsiliselt võimalik on. Näiteks on toodud mittejagamise põhjusena välja, et välja pakutud kava kohaselt jääks mitme korteri reaalosa juurde kuuluma mõttelise osana ühine tualettruum, katlaruum või üks elektri või vee ja kanalisatsiooni liitumispunkt. Asja korteriomanditeks jagamisel tuleks sellisel juhul teha ümberehitustöid ja täiendavaid kulutusi, mis poleks mõistlik. Reaalosa suuruse määramiseks võetakse aluseks kaasomanike mõtteliste osade suurused, aga kui nende väärtus erineb kaasomanikele kuuluvate osade väärtusest, siis määrab kohus rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks.

Ka ei minda reaalosadeks jagamise teed siis, kui kaasomanikevahelised suhted on äärmiselt halvad. Pidevate konfliktide ja heanaaberlike suhete puudumisel puhul on see ebamõistlik ja vastuolus õigusrahu saavutamise eesmärgiga kinnisasja jagamine reaalosadeks.
 

2. Asja jätmine ühele või mitmele kaasomanikule

Sellise võimaluse puhul paneb kohus kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. Sellist viisi kasutatakse eelkõige siis, kui asja ei saa selle olemuse tõttu jagada või kui jagamine pole poolte suhteid arvestades mõistlik. Peamise elukohana kasutamine või tehtud suured kulutused asja korrashoidmiseks võivad olla sellise otsuse tegemise põhjuseks. Nimetatud viisil kaasomandi jagamisel on võimalik arvesse võtta nii ühe kaasomaniku huvi kodu säilitamise vastu kui ka teise kaasomaniku majanduslikke huvisid. Kui mõlemal poolel on kinnisasjaga emotsionaalne side, siis on kohus arvesse võtnud seda, kumma side kinnisasjaga on tugevam.

3. Avalikul enampakkumisel on pooltel võimalik otsustada, millise alghinnaga kinnistu enampakkumisele pannakse. Siiski on väheste rahaliste vahenditega omanike huvides just enampakkumine, vara müümine ning saadud raha jagamine, mitte kohustus maksta teisele kaasomanikule hüvitist. Enampakkumine võimaldab vältida pikaajalisi vaidlusi väärtuse üle ja arvestab kõige rohkem poolte huvisid. See kaasomanik, kes maksab rohkem, saab kinnisasja endale või siis müüakse kinnisasi avalikul enampakkumisel kolmandale isikule.

 

Allikas:

https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/tsiviilasjad

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (7)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?