Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Ahja vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Paldiski linn
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Rõuge vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Audru alevik
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haage küla
  • Haaslava küla
  • Haiba küla
  • Haimre küla
  • Hindsa küla
  • Holstre küla
  • Hulja alevik
  • Huuksi küla
  • Ihaste
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jaamamõisa
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõhvi küla
  • Kabila küla
  • Kabina küla
  • Kambja alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Kirisaare küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kurtna küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohusuu alevik
  • Lubja küla
  • Maardu küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Metsanurme küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Papsaare küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rahinge küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rebala küla
  • Rohuneeme küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soodevahe küla
  • Sõrve küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Turba alevik
  • Uhti küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Väätsa alevik
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Välgita küla
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanamõisa küla
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Vardja küla
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Viru-Kabala küla
  • Võle küla
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Hea teada! Kaasomandi lõpetamine kohtus

Asjaõigusseadus defineerib kaasomandi kui kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluva omandi. Kuna kaasomanikel võivad olla vara suhtes väga erinevad huvid ja eesmärgid, kaasnevad selle omandivormiga tavaliselt vaidlused ja välja on kujunenud ka arvestatav Riigikohtu praktika. Enamasti kaasomanikud neid vaidlusi omavahel ära vaielda ei suuda ja vajavad appi kolmandat osapoolt.

Kaasomandis võib olla nii individuaal- kui korterelamuga kinnistu ja ka korteriomand, mis pärimise või kooselu lõppemise tulemusena kuulub mitmele omanikule. Vaidlused kaasomandi osas on sagedased siis, kui keegi saab vara omanikuks pärimise teel, sest enamasti ei soovi selline kaasomanik vara omada ja tahaks selle maha müüa. Sageli puuduvad teistel selle ostmiseks vahendid. Võib minna ka vastupidi ja hea asukohaga kinnistut soovivad endale nii omanikuks saanud pärija kui ka teised kaasomanikud ja loobuda ei soovi keegi.

Kui kaasomandi lõpetamisega on seotud vaidlused ja pooled ei jõua rahumeelselt ostu-müügihinnas kokkuleppele, tulebki pöörduda kohtu poole, kus tehakse asjaolusid kaaludes mõlemale poolele kohustuslik otsus. Võimalik on vara müüa enampakkumisel hoopis kolmandatele või jääb vara ühele osapoolele ja teine on kohustatud oma osast loobuma sunnitud poolele raha maksma. Üldjuhul jäetakse vara ühele omanikule siis, kui see on ta elukoht või on tal kinnisasjaga seotud kohustused, nt kinnisasi on laenu tagatiseks.

Kaasomandi lõpetamise nõude esitamiseks ei pea kaasomanikul olema mingit erilist põhjust ja üldjuhul selleks takistusi ei ole. Üksnes juhul, kui omanikuks saav kaasomanik peaks teisele tema osa hüvitama ja tal selleks vahendeid ei ole, tekib olukord, kus hoolimata soovidest on vaja vara siiski maha müüa. Sellisel juhul saab kaasomandit lõpetada üldjuhul vaid enampakkumise teel. Riigikohus on öelnud, et kaasomandi lõpetamise nõude eelduseks on vaid kaasomandi olemasolu ning välistamise kokkulepete puudumine. Kaasomanik ei pea põhjendama, miks ta kaasomandit lõpetada soovib, ning juhul, kui lõpetamise otsustab kohus, ei pea ka kohus üldjuhul tuvastama kaasomandi lõpetamise põhjuseid.

Kui vara läheb enampakkumisele, saavad kaasomanikud oma osale vastavas suuruses rahasumma vara müügihinnast. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku, mitte näiteks ainuüksi mõttelise osa harilikust väärtusest. Sellise hüvitise suuruse annab teada kvalifitseeritud kinnisvarahindaja kinnisasja väärtuse hindamisel. Arco Vara Kinnisvarabürool on sellised hindajad olemas ning nad oskavad vajadusel osapooltele selgitada, kuidas hüvitise suurus välja selgitatakse.

Kohtumäärus, millega kaasomand lõpetatakse, asendabki kaasomanike kokkulepet (mida ise ei saavutatud) kaasomandi lõpetamise kohta. Kaasomandi lõpetamise viisid on sätestatud asjaõigusseaduses (AÕS § 77 lg-s 2), mille kohaselt kaasomanikevahelise kokkuleppe puudumisel asja jagamise viisi suhtes otsustab kohus hageja nõudel, kas jagatakse reaalosadeks (mh näiteks korteriomanditeks) või antakse ühe kaasomaniku ainuomandisse või mitme kaasomaniku kaasomandisse, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. Kohus võib ka kohe määrata, et asi müüakse avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Riigikohus on korduvalt võtnud arvesse, et kaasomandi lõpetamine peaks toimuma kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades ja kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. See tähendab praktikas, et kuigi kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja olulist põhjust, arvestatakse lõpetamise viisi valikul kaasomanikevaheliste suhete ja huvidega.
 

1. Kinnisasja jagamine reaalosadeks

Kui kõik kaasomanikud soovivad, siis senist staatust saab kõige paremini säilitada reaalosadeks jagamise teel. Võimalik on seda teha nii, et kaasomanike varasemad mõttelised osad muudetakse reaalosadeks. Oluline on, kas see on võimalik, sest moodustada tuleb kas uued katastriüksused ja pärast jagamist on iga osa iseseisev kinnisasi või eraldi korteriomandid.

Ka ehitist saab jagada, kuid ainult juhul, kui lahutatavad osas saaksid iseseisvalt eksisteerida ilma teise osata ehk olles nagu näiliselt ära lõigatud. Kui soovitakse jagamist korteriomanditeks, tuleb enne veenduda, et see füüsiliselt võimalik on. Näiteks on toodud mittejagamise põhjusena välja, et välja pakutud kava kohaselt jääks mitme korteri reaalosa juurde kuuluma mõttelise osana ühine tualettruum, katlaruum või üks elektri või vee ja kanalisatsiooni liitumispunkt. Asja korteriomanditeks jagamisel tuleks sellisel juhul teha ümberehitustöid ja täiendavaid kulutusi, mis poleks mõistlik. Reaalosa suuruse määramiseks võetakse aluseks kaasomanike mõtteliste osade suurused, aga kui nende väärtus erineb kaasomanikele kuuluvate osade väärtusest, siis määrab kohus rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks.

Ka ei minda reaalosadeks jagamise teed siis, kui kaasomanikevahelised suhted on äärmiselt halvad. Pidevate konfliktide ja heanaaberlike suhete puudumisel puhul on see ebamõistlik ja vastuolus õigusrahu saavutamise eesmärgiga kinnisasja jagamine reaalosadeks.
 

2. Asja jätmine ühele või mitmele kaasomanikule

Sellise võimaluse puhul paneb kohus kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. Sellist viisi kasutatakse eelkõige siis, kui asja ei saa selle olemuse tõttu jagada või kui jagamine pole poolte suhteid arvestades mõistlik. Peamise elukohana kasutamine või tehtud suured kulutused asja korrashoidmiseks võivad olla sellise otsuse tegemise põhjuseks. Nimetatud viisil kaasomandi jagamisel on võimalik arvesse võtta nii ühe kaasomaniku huvi kodu säilitamise vastu kui ka teise kaasomaniku majanduslikke huvisid. Kui mõlemal poolel on kinnisasjaga emotsionaalne side, siis on kohus arvesse võtnud seda, kumma side kinnisasjaga on tugevam.

3. Avalikul enampakkumisel on pooltel võimalik otsustada, millise alghinnaga kinnistu enampakkumisele pannakse. Siiski on väheste rahaliste vahenditega omanike huvides just enampakkumine, vara müümine ning saadud raha jagamine, mitte kohustus maksta teisele kaasomanikule hüvitist. Enampakkumine võimaldab vältida pikaajalisi vaidlusi väärtuse üle ja arvestab kõige rohkem poolte huvisid. See kaasomanik, kes maksab rohkem, saab kinnisasja endale või siis müüakse kinnisasi avalikul enampakkumisel kolmandale isikule.

 

Allikas:

https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/tsiviilasjad

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (12)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Pärnu Arco Vara City esindus

Pärnu, Aida 5, 80011+372 502 3709 city@arcovara.ee

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?