Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Tartu vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Antsla vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illi küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kärevere küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kõima küla
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lähte alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lavassaare alev
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lubja küla
  • Maaritsa küla
  • Maarjamõisa
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Möllatsi küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustapali küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurme küla
  • Olustvere alevik
  • Õssu küla
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rämsi küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Remniku küla
  • Roobuka küla
  • Roodevälja küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saka küla
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvajõe küla
  • Tõstamaa alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardja küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Õiguskindel ehitisregister – tõsiselt?

1. aprill 2016. aasta tähistas lisaks igihaljale huumoripäevale ka olulist muudatust ehitisregistri osas, andes osadele ehitisregistrisse kantud dokumentidele õigusliku tähenduse.

2015. aastal jõustunud uued õigusaktid (uus planeerimisseadus, ehitusseadustik ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus) tõid ka 2016. aastasse olulise muudatuse, mis puudutab ehitisregistrit (www.ehr.ee).


Ehitisregister on elektrooniline andmebaas, mille eesmärgiks on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta – pikk ja kohmakas sõnastus tähendab nö tõlkes seda, et ehitisregistri abil peaks saama korrektset infot kõikide Eesti territooriumil juba eksisteerivate ja samuti kavandatavate ehitiste kohta. 2016. aasta aprilli andmete kohaselt oli ehitisregistrisse sisse kantud informatsioon ja dokumendid ligi 900 000 ehitise kohta.

Kuni 31.03.2016 kehtis üldine põhimõte, et ehitisregistri andmetel on üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. 1.04.2016 jõustunud ehitisregistriga seotud muudatuse kohaselt on alates 2016. aasta 1. aprillist ehitisregistrisse kantavatel taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutuslubadel ning ettekirjutustel õiguslik tähendus, samuti toimus üleminek ehitisregistri põhisele elektroonilisele menetlusformaadile, ehk kõikvõimalikud ehitistega seotud dokumendid, taotlused, teatised jne tuleb nüüd esitada elektroonselt otse registrile. Praktika kohaselt ollakse kohalikes omavalitsustes jätkuvalt nõus aktsepteerima dokumente ka paberkandjal, kui inimesel puudub võimalus dokumentide elektrooniliseks esitamiseks.

Oluline on silmas pidada, et õiguslik tähendus on alates 1.04.2016 ehitisregistrisse kantud dokumentidel ehk kõikidel dokumentidel, mis olid ehitisregistrisse jõudnud kuni 31.03.2016, on jätkuvalt üksnes informatiivne ja statistiline tähendus.

Mida aga kujutab endast see „õiguslik tähendus“ ja kuidas erineb kehtiv olukord varasemast?
„Õiguslik tähendus“ kujutab siin kontekstis endast isiku õigust tugineda heauskselt vastavatele andmetele kinnisasja omandamisel vms. tehingu või toimingu tegemisel. Illustreeriva näite abil sisustades – kui ehitisregistrist nähtub, et ehitisel on ehitusluba, on isikul õigus tugineda eeldusele et ehitusluba on tõepoolest olemas ja vastava ehitise ehitamine on legaalne, ilma et vastavaid asjaolusid oleks vajalik kohalikus omavalitsuses üle kontrollida. Väitmaks et ehitisregistris olev info ei ole korrektne, tuleb seda tõendada. Heaks võrdluseks on kinnistusraamat, mille andmete korrektsuses ei ole tänaseks põhjust kahelda, millisesse kantud andmetel on õiguslik tähendus ning mille puhul samuti tuleb tõendada kande ebaõigsust.

Oluline on eristada õiguslikku tähendust omavaid andmeid andmetest, millel seda ei ole ehk mis evivad jätkuvalt üksnes informatiivset ja statistilist tähendust. Niisiis, õiguslik tähendus on üksnes taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutuslubadel ning ettekirjutustel. Kõik muud ehitisregistrist ehitiste kohta nähtuvad andmed on informatiivse ja statistilise tähendusega, st nendele andmetele ei saa tugineda ja nende õigsuses ei saa alati kindel olla. Paraku ei ole sugugi haruldased juhud, mil ehitisregistris olevate andmete täpsemal kontrollimisel selgub, et tegelikult ei olegi ehitise kohta sisse kantud informatsioon korrektne.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-s 26 sätestatu kohaselt on eesmärgiks ehitisregistri andmete korrastamine 2020. aasta 1. jaanuariks. Jääb üle loota, et vastav eesmärk saab ka täidetud, seniks on mõistlik suhtuda skeptiliselt ehitisregistri informatiivsetesse ja statistilistesse andmetesse. Võimalusel on alati eelistatud tuginemine ennekõike kinnistusraamatus kajastatud andmetele, juhul kui sellest üksi jääb väheks ning näiteks on oluline välja selgitada täpne informatsioon kinnistul paiknevate ehitiste kohta, on alati võimalus teha järelepärimine kohalikule omavalitsusele, kellel on ligipääs dokumentidele, mille alusel on tehtud sissekanded ehitisregistrisse. Vanemate ehitiste puhul võib aga sellestki väheks jääda. Ei ole harvad näited, kus lõpliku selguse saavutamiseks tuleb asuda dokumente otsima näiteks linnaarhiivist, sest ehitise vanusest tulenevalt ei pruugi dokumendid olla hoiustatud kohalikes omavalitsustes.

Siit ka soovitus kinnisvaraomanikele kontrollida omatavate ehitiste suhtes üle ehitisregistris sisalduvad andmed, veendumaks nende korrektsuses. Vähendab või väldib seesugune kontroll nii reaal- kui õiguspeavalu juhtumiks kui plaani kerkib näiteks kodu suuremaks ehitamine või sootuks müük – esimesel juhul lihtsustavad korrektsed andmed oluliselt ehitamisega seotud asjaajamist, teisel juhul tuleb eeldada ostja soovi veenduda senise ehitustegevuse ja seotud toimingute seaduslikkuses ja korrektses dokumenteerituses. Ostjale tahtmatultki ebaõigete andmete avaldamine võib päädida ostja nõudega kõrvaldada pärast müügi toimumist vastavad puudused dokumentides, hüvitada ostjale nende kõrvaldamiseks tehtud kulutused või seista silmitsi ostja poolse müügilepingust taganemisega. Seega on mõistlik aegsasti veenduda ehitisregistri andmete õigsuses, nõnda et puuduks konkreetsete toimingutest tulenev ajaline surve ning soovitava tehingu või ehitustegevuse õiguspärasus andmete ebaõigsuse riskist tulenevalt nö löögi alla ei satu. 1. jaanuar 2020 on tärmin, milliseks kõik ehitiste omanikud on kohustatud korrastama ehitisregistri andmed neile kuuluvate ehitiste kohta.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?