Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Käärdi alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kehtna alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõo küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kose-Uuemõisa alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laagri alevik
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehtse alevik
  • Lemmatsi küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Meremõisa küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sompa linnaosa
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Tuulna küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Aime Opermann

Viljandi korterituru ülevaade

Tehingute arv taandus 2023. aasta I kvartalis ligikaudu 2015.a. tasemele

Viimastel aastatel võeti järjest suuremaid laene järjest väiksema omafinantseeringuga, kuid laenuraha kallinemine viib tõenäoliselt 2023. aastal alaneva turuaktiivsuse juures suureneva omafinantseeringu määrani ning väga heas kui ka remonti vajavas seisukorras varade likviidsus asub tõenäoliselt turu kui terviku müügiperioodiga võrreldes oluliselt pikenema

Tehingute arv taandus 2023. aasta I kvartalis ligikaudu 2015. aasta sama perioodi tasemele, mille juures oli juba ettevaatavalt ootuspärane, et tehingute arvu langus süveneb. Tehingute arvu langus võrreldes aastatagusega jätkus juba viiendat kvartalit järjest, mis siiski loob juba eeldused, et turuaktiivsuse edasine langustempo asub peatselt vaibuma.

2022. aasta IV kvartalis tehti Viljandi maakonnas kokku 135 ja seejärel tänavu I kvartalis juba pelgalt 90 korteritehingut, mida oli üleüldise nõudluse taandumise taustal 2022. aasta IV kvartalis 22% ning 2023. aasta I kvartalis 24% vähem kui aastatagustel samadel perioodidel

Viljandi linnas tehti 2023. aasta I kvartalis 49 ostu-müügitehingut, mida oli 34% vähem kui 2022. aasta IV kvartalis ning ühtlasi 30% vähem kui 2022. aasta I kvartalis.

Kui veel 2022. aasta alguses võis arvata, et turuaktiivsus alaneb peatselt ligikaudu 2017. aasta tasemele, siis Ukraina sõja eskaleerumise ja laiapõhjalise väga kiire inflatsiooni kui ka Euribori kiire kasvu esilekerkimise taustal on tõenäolisem, et 2023. aastal alaneb tehingute arv mõneks ajaks oluliselt madaltamalle tasemele.

Väljaspool maakonnakeskust tehti 2023. aasta I kvartalis 41 korteritehingut, mida oli 33% vähem kui eelmises ning 16% vähem kui veel 2022. aasta I kvartalis.

Väikeasumite kinnisvaraturg on 2023. aastal suuresti sõltuvuses piirkondliku tööturu muutustest, mille juures tööpuuduse märkimisväärne kasv võib nõudlust elamispindade järele nii üüri- kui ka ostu-müügitehingute turul veelgi vähendada, kuid hetkel siiski juba näib, et senised negatiivsemad majandusprognoosid ei paista siiski 2023. aastal realiseeruvat.

 

2023. aasta I pooles võib halvenenud likviidsuse taustal oodata hinnalanguse süvenemist

Viljandi maakonnas tehtud korteritehingute lõikes kujunes 2023. aasta I kvartalis mediaanhinnaks 896 €/m2, mida oli 5,5% enam kui eelmises kvartalis, kuid siiski 0,4% vähem kui veel aastatagusel samal perioodil. Turu kui terviku hinnastatistika on siiski sealjuures petlik, kuna tehingute struktuuris avaldunud muutused on hinnatasemete kujunemist arvestataval määral alanenud tehingute arvu juures mõjutanud, viidates eeskätt Viljandi linnas tehtud tehingute osakaalu vähenemisele. Hindade tõus kiirenes eriti tugevalt 2021. aasta IV ja 2022. aasta I kvartalis, millesse panustas tugevalt ka II pensionisamba raha vabanemine, kuid samaaegselt alanev turuaktiivsus viitas juba ettevaatavalt saabuvale langustsüklile. Tehtud tehinguid piirkonniti analüüsida, selgub tõsiasi, et 2022. aasta II pooles ei saanud enam olulisi hinnadünaamika muutusi võrreldes II kvartaliga täheldada. Üleüldine hinnatasemete tipptase saavutati enamikes maakonna piirkondlikes keskustes 2022. aasta III kvartali alguses, mille juures IV kvartalis võis eeskätt maakonnakeskuses täheldada novembris-detsembris alanud langustrendi, mis püsis ka 2023. aasta I kvartali vältel.

 

Viljandi linnas tehti sealjuures 2023. aasta I kvartali tehingute taustal korteritehinguid mediaanhinnaga 1280 €/m2, mida oli 9,7% vähem kui eelmises kvartalis, kuid veel siiski 7,2% rohkem kui 2022. aasta esimeses kvartalis. Võrreldes aastatagusega kiirenes Viljandi linnas korterihindade kasv 2021. aastal II kvartalist 2022. aasta I kvartalini järjestikuselt, asudes seejärel II kvartalist aeglustuma. Hinnatõus oli laiapõhjaline, mille juures kallinesid nii tüüpkorterid kui ka ehituslikult uuemate elamute korterid samaaegselt. Hinnakasv oli veidi kiirem väga hea siseviimistluse seisukorraga korterite osas, millesse osaliselt panustasid ka üksikud Viljandi linna uusarenduste korterid. Kui aastatel 2016 - 2018 oli uute korterite müük Viljandi linnas üsna vaevaline, siis 2020. aasta IV kvartalist kuni 2022. aasta keskpaigani oli likviidsus paranenud korterituru kõikides segmentides.

 

Kuigi üldine statistiline hinnatõus on maakonnakeskuses võrreldes aastatagusega 2023. aasta alguses endiselt justkui jätkunud, ei ole korterite hinnad juba ligikaudu 2022. aasta II kvartalist siiski enam tõusnud. Tüüpkorterite osas võis 2022. aasta IV kvartalis märgata, et võrreldes III kvartaliga tehti tehinguid keskmiselt 5% võrra madalamate hindadega, kuid 2023. aasta I kvartalis tehtud tehingute osas ei saanud seejärel väita, et hinnalangus oleks edasiselt märgatavalt süvenenud. Asjaolu, et piirkondlik pakkumishindade tase oli 2022. aasta II pooles stabiliseerunud ning turuaktiivsus oli järsult taandumas, viitas küll selgelt 2023. aasta I kvartalis edasise hinnalanguse jätkumisele, kuid müügipakkumine ei ole seejärel enam sügisest kuigi ulatuslikult väljaspool hooajalisi tegureid suurenenud ja surve hindade languseks näib olevat suures osas leevenenud. Jätkuvalt kehva likviidsusega perioodi püsimine võib siiski 2023. aasta II ja III kvartalis hindade langetamise soovi endiselt soosida, kuid seda eeskätt kehvemas seisukorras järelturukorterite puhul.

 

2023. aasta I kvartalis kujunes väljaspool Viljandi linna keskmiseks korteritehingu hinnaks 21 700 eurot, mida oli 56% enam kui eelmises kvartalis ning 16% rohkem kui veel 2022. aasta I kvartalis. Tehingute struktuuri osas mõjutasid hinnakasvu maakonna vallad tervikuna, kus nii Mulgi, Põhja-Sakala kui ka Viljandi vallas võis võrreldes 2022. aasta IV kvartaliga täheldada üsnagi tempokat hindade kasvu, mille põhjuseks on olnud maakonnakeskuses halvenenud elamispinna kättesaadavuse trend, mis lühiajaliselt on viinud potentsiaalseid ostjaid Viljandi linnast väljapoole, kus pakkumisest soetatakse eeskätt heas kuni väga heas seisukorras siseviimistlusega kortereid. Taoline tarbijakäitumise trend on üldiselt langustsüklite esile kerkides tavapärane ning seda võib reeglina pidada ajutiseks, mille juures viitega koondub turuaktiivsus taas tagasi maakonnakeskusesse.

 

Viljandi linnas on jätkuvalt suurima nõudlusega heas kuni väga heas seisukorras 2- ja 3-toalised rõdu või lodžaga korterid paiknemisega viiekorruselistes elamutes kuni kolmandal korrusel. Pakkumiste vähenemine ja pakkumishindade kasv pani kuni 2022. aasta keskpaigani järjest rohkem koduostjaid langetama ostuotsuseid, mida nad varasemalt pigem ei oleks soovinud langetada ning võib kindlalt väita, et taoline eufooriline tarbijakäitumine on selgelt möödunud nähtus. Müügiperioodid olid enne koroonakriisi 2019. aastal veidi pikenenud ning ostjaskonnal oli kauem aega ostuotsuseid langetada, mistõttu ebaratsionaalsete ostuotsuste langetamine oli üldiselt vähenenud ning tüüpiliselt ebaatraktiivsed varad olid taas pakkumises püsimas kauem kui varasemalt.

 

Turuaktiivsuse alanemise ja likviidsuse halvenemise taustal on 2023. aastal taoline olukord naasnud, mille juures müügiperioodide lühendamiseks on üldiselt ainult üks efektiivseim võimalik viis ning selleks on hindade langetamine. 2021. aastal võis täheldada, et järsult kasvanud turuaktiivsuse taustal lühenesid müügiperioodid kuni 2 kuuni ning ostuotsuseid langetati väga kiiresti. 2022. aasta IV kvartalist on mitmete varade puhul olnud aga täheldada, et ka pakkumishindade langetamine ostuhuvi ei ole suurendanud, mis viitab ajutiselt teatavale paanilisele tarbijakäitumisele, mis võib 2023. aasta lõpus või 2024. aasta kevadel avalduda ajutise taaskordse ostuaktiivsuse järsu kasvuna. Üldiselt võib siiski juba arvestada, et 2023. aastal on korterite müügiperioodid pikenenud taaskordselt keskmiselt 4 kuni 6 kuu tasemele, mida võis enne koroonakriisi pidada siiski üsna tavapäraseks.

 

Sobilike pakkumiste vähenemise ning kasvanud pakkumishindade tõttu võis viimastel aastatel tihti märgata seost, kus tehinguaktiivsuse langemise korral hinnakasv kiirenes, sest ostjaskond eelistas ennekõike hea kuni väga hea siseviimistluse seisukorraga elamispindu ning atraktiivsete varade vahel konkureeris keskmisest tunduvalt rohkem ostjaid samaaegselt. Vastav asjaolu oli omane ka teistele Eesti väikelinnadele, mis tulenes osaliselt ka põhjusest, et keskmisel koduostjal on küll olemas laenuks vajalik sissemakse, kuid neil ei ole täiendavat raha siseruumide osas remonttööde teostamiseks ega sageli ka mööbli soetamiseks. 2023. aastal ei näi, et ostjaskonna kapitaliseeritus piirkonniti mõnevõrra suureneva müügipakkumise taustal paraneks (2023. aasta I kvartalis suurenes nt müügipakkumine Viljandi linnas ainult 3-toaliste puhul), mille juures suurenevad krediidikulud jätavad ostuvõimalused maakonnakeskuses ainuüksi keskmisest tunduvalt jõukamale elanikkonnale. Viimase tõttu on ka 2023. aasta l kvartalist koondunud osaliselt turuaktiivsus suuremas osas taas maakonnakeskusest väljapoole, kus ostuotsuseid langetatakse suuresti ainuüksi omakapitali baasil ilma laenuraha kasutamata.

 

Prognoosid

2023. aastal võib Viljandi maakonna korteriturul oodata 2021. aasta tehingute arvu kõrgtasemelt jätkuvat ja ühtlasi ka ajutiselt kiirenevas tempos taandumist. Tehingute arvu 2021. aasta tempokas kasv asus aasta II pooles aeglustuma, kuna aastatagune võrdlusbaas oli taas suhteliselt kõrge, pakkumiste arv oli jätkuvalt vähene ning nõudlus ei olnud enam kiirelt kasvanud pakkumishindade taustal suurenenud. Seejärel pöördus turuaktiivsus 2022. aasta I poolaastast ootuspäraselt langusesse, mille taustal likviidsus asus halvenema ja müügipakkumiste arv taas kasvama. Üldine korterituru situatsioon peaks ligikaudu 2023. II pooles asuma taas meenutama 2015. aastaga analoogset dünaamikat, mille juures aasta I pooles alaneb tehingute arv ajutiselt tunduvalt madalamale tasemele. Hinnakasv 2021. aastal järsult kiirenes, kuna eluasemelaenude intressid olid üleriigiliselt alanenud, laenuraha kättesaadavus oli väga hea, pakkumine oli piiratud, tööpuudus asus enne Ukraina kriisi üheskoos majandusaktiivsuse kasvuga taas alanema ning järsult kiirenenud inflatsioon sundis ka väikelinnades üha enam kinnisvarainvesteeringuid tegema, soodustades üheskoos aktiivset nii ostu-müügitehingute kui ka üüritehingute turgu. 2022. aasta keskpaigast on aga laenuraha asunud kiirelt kallinema ning ettevõtted on kobarkriisi taustal prognoosinud tööpuuduse suurenemist eeskätt 2023. aasta I pooles, mis üheskoos hoiavad elamispindade turul tehingute arvu ka veel lähikuudel madalal tasemel nii omakasutuse kui ka investeerimise eesmärgil.

 

Galerii

Kommentaarid

Aime Opermann

Aime Opermann

Kutseline vanemmaakler tase 6 / Viljandi osakonna juht

Kutsetunnistuse nr. 203405
Mobiil +372 527 5985
Telefon +372 435 9969
Keeled
aime.opermann@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (29)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?