Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Ahja vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Alajõe vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Jõgeva linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Paldiski linn
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Audru alevik
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haiba küla
  • Huuksi küla
  • Ihaste
  • Ilmatsalu alevik
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kadriorg
  • Kallavere küla
  • Kambja alevik
  • Kanepi alevik
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kristiine linnaosa
  • Kurtna küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Maardu küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Mereäärse küla
  • Metsanurme küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Nõmme linnaosa
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Päide küla
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnamäe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raeküla
  • Ravila alevik
  • Reopalu küla
  • Rohuneeme küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Saare küla
  • Sauga alevik
  • Sausti küla
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ulila alevik
  • Unukse küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanamõisa küla
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Jaagupi alevik
  • Vissi küla
  • Voka alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Kuidas anda üürile korterit või maja?

Kui korter või maja seisab vabana ning tekitab igakuiseid kulusid, tasub kaaluda, kumb on mõistlikum, kas müüa või anda see üürile.

Müües saadakse tulu korraga kätte, kuid pikas perspektiivis võib olla kasumlikum korter või maja üürile anda. Üürileandmine toob igakuise püsitulu. Ka on üürimine lahenduseks sel juhul, kui kinnisvara võib endal hiljem vaja minna, näiteks jäetakse lastele tuleviku tarbeks või kui elatakse ajutiselt välismaal.

Samas on üürimisega seotud riskid, üüriturg ning tulusus on muutlik. Samuti võib juhtuda, et üürnik käitub elamispinnaga halvasti ümber või jätab üüri ning kõrvalkulud maksmata.

Kui üürnikuga on kokkulepe, et lisaks üürile peab ta tasuma ka kommunaalkulude eest, tasub omanikul iga kuu kontrollida, kas kõik makstud on. On juhtumeid, kui üürnik maksab üüri korrektselt, kuid mingi aja pärast selgub, et kommunaalmaksed on võlgu. Ühistu pöördub võlgnevusega omaniku poole, kes omakorda saab üürilepingu alusel nõuda võla tasumist üürnikult. Kui summa on kasvanud väga suureks, võib võla tasumine osutuda keeruliseks.

Kõik algab juba üürniku valimisest

Üürniku taustauuring on väga oluline. Maksehäireid omava üürihuvilisega on riskantne lepingut sõlmida, kuid kahjuks ei saa üürniku makseraskusi täielikult välistada ka siis, kui tema varasem maksekäitumine on olnud laitmatu. Pahatahtlikku puuküürnikku on võimalik korterist välja tõsta vaid kohtu kaudu.

Kui kasutada üürniku leidmiseks kinnisvarabüroo teenust, on maakleri kohustus jälgida, et üürileping kaitseks mõlema poole huve ning oleks seadusega kooskõlas. Internetist on võimalik leida erinevaid üürilepingu põhju, kuid need ei pruugi olla korrektsed. Lepingutes ise muudatusi tehes ei pruugi kokkulepped tulla vettpidavad, kui on seadusega vastuolus. Suuline leping on küll seaduslik, kuid vaidluste tekkimisel on väga keeruline selle sisu tagantjärele tõendada, seega võiks üürileping olla alati kirjalik.

Kust head üürnikku leida?

Tänapäeval toimub üürikorterite pakkumine ning otsimine põhiliselt internetis, eelkõige kinnisvaraportaalides. Ajalehekuulutuse peale helistatakse kordades vähem, seetõttu on lehekuulutused kinnisvara üürileandmisel pigem toetavaks, mitte põhikanaliks. Oluline on, et internetikuulutuses oleks piisavalt infot ning korralikud fotod, mille järgi üürnik saaks korteri seisukorda, planeeringut ning sisustust hinnata. Puuduliku infoga või halbade fotodega kuulutus jääb tihti tähelepanuta.

Enamasti eelistavad üürileandjad paare või perekondi, kellel on kindel sissetulek ning kes ei oma korterit kahjustavaid lemmikloomi. Oma töölisi majutada sooviva firma puhul on risk suurem, sest elanik, kes pole ise lepingu osapool, on sageli kinnisvara hea seisukorra säilitamise suhtes ükskõiksem.

Loomulikult on võimalik omanikul ka ise üürnik leida, kuid üürileandja peaks endalt küsima, kas ta teab, milline on tema korteri puhul turuseisule vastav maksimaalne üürihind, kus ja kuidas võiks korterit reklaamida, kuidas leida võimalikult hea üürnik ja kas ta oskab ise üürilepingu korrektselt vormistada.

Tasub teada, et maaklerid vahetavad omavahel infot üüripinna ja uue kodu otsijatest, kes pole omale veel sobivat elamispinda leidnud. Neile pakutakse võimalusel alati alternatiive ja nii võite leida endale sobiva lahenduse kiiremini, kui vaid omal käel tegutsedes.

Sobivat kaasüürnikku leida on vaevaline

Kui korter või maja, kus elatakse, on jäänud suureks, on üks võimalus võtta endale kaasüürnik. Praktikas on kaasüürilise otsimine pigem haruldane, sest inimesed soovivad privaatsust. Kaasüürilise puhul on tähtis eelkõige, et inimeste arusaamad korteri jagamisest ühtiks, et üks ei segaks teise elu. Oluline on natuuride sobivus, eriti kui osasid ruume tuleb kasutada ühiselt. Seetõttu on kaasüürnik reeglina keegi tuttav, keda usaldatakse ning tuntakse.

Kõige rohkem on kaasüürimine levinud tudengite seas, kes otsivad soodsat võimalust kooli lähedal elada ning soovivad kahe-kolmekesi üht korterit üürile võtta.

Kaasüürnikuga võib probleemseks kujuneda kulude jagamine, näiteks vee- ja elektrikulude jagamine, sest korteris on enamasti vaid üks mõõdik. Sellised nüansid tuleb kindlasti eelnevalt kokku leppida. Kui kaasüürilist otsitakse põhjusel, et korter või maja on liiga suur ning igakuised kulud käivad üle jõu, mitte seltskonna pärast, soovitan pigem kinnisvara müüa ning osta asemele väiksem ja soodsamate kuludega kodu.

Üüritulu sõltub piirkonnast ja ajast

Piirkondade üürituru erisused seisnevad eelkõige hinnas. Teatud piirkondades on keeruline üürnikku leida ning mõnikord on kinnisvaraomanikule lahenduseks seegi, kui üürnik tasub tühjana seisva korteri kommunaalkulud, kuid üüri ei maksa. Suuremates linnades on üürihuvilisi kindlasti rohkem kui pisikeses asulas. Mida suurem asum, seda suuremat üürihinda on võimalik saada ning üürniku leidmine on kergem. Üüriturgu mõjutab otseselt ka töökohtade olemasolu antud piirkonnas. Samuti on üürileandmine kerge ning korterite üürihinnad kõrgemad eramupiirkondades, kus kortermaju on vähem. Näiteks Nõmmel, Laagris, Sauel ja Keilas on just seetõttu pakkumist nõudlusest vähem.

Tallinna ja teiste suuremate linnade üüriturg on kõige aktiivsem augustis ja septembri alguses, mil üliõpilased linna tulevad. Samuti vajavad üürikorterit sel perioodil inimesed, kes suviti maakodus või suvilas elavad. See tekitab iga-aastase äkilise hinnatõusu ning korterite nappuse. Üürileandja võib seda arvestades üürileandmise algusaega aktiivsele ajale planeerida, üürnikul see-eest on mõistlik korteriotsingut augustis-septembris vältida.

Katrin Tutti, Arco Vara kutseline maakler Tallinnas ja Harjumaal

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?