Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Klooga alevik
  • Kõima küla
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Õssu küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Saarepeedi küla
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Soinaste küla
  • Sompa linnaosa
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Mida peaks teadma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest?

Enamik inimesi teab sellest seadusest väga vähe ja sageli kliendid ei mõista, miks notari juures on vaja nii palju pabereid täita. Seaduse eesmärk on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Seaduse taga oleva info hulk on meeletu, seepärast toon välja punktid, millest tavakasutaja võiks olla tehinguid tehes teadlik.

Mida kujutab endast rahapesu?

Rahapesuks nimetatakse protsessi, millega kodanikud püüavad varjata oma ebaseadusliku tegevuse tagajärjel saadud tulu päritolu. Rahapesu klassifitseeritakse kuriteo alla, kui sellele eelnevad ka eelkuriteod. Aastakümneid tagasi käsitleti eelkuritegudena ainult uimastitega kauplemist, kus kuritegeliku tulu osakaal oli eriti suur. Nüüd on võimalik rahapesu eelkuriteona käsitleda põhimõtteliselt iga kuritegu, millest kuritegelikku tulu saadakse.

Klassikaliselt on rahapesuga tegemist nendel juhtudel:

  • tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine;
  • muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.

Rahapesuga on tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil.

Rahapesijate peamine eesmärk on kaotada ära seos kuriteo ning sellest saadava varalise tulu vahel, soovides jätta muljet, et tegemist on legaalset päritolu rahaga. Näiteks kasutatakse mitmeid tehinguid, et peita vara päritolu, või jagatakse vara osadeks ning liigutatakse mitme konto kaudu eri firmade vahel. Varad võidakse sulatada seaduslikku majandusse, näiteks kinnisvara, aktsiaid või ettevõtteid ostes.

Notarisse tehinguid tegema minnes on alati kõige suurem küsimus inimesel, kes on tehingus tegelik kasusaaja. Tegelikult on mõlemad tehingupooled. Lihtsamalt selgitades saab näiteks maja müüja rahalist kasu ning ostja varalise kasu – mõlemad pooled on  tegelikud kasusaajad.
* Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teostab oma mõju ära kasutades kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse; omab lõplikult äriühingu aktsiaid, osasid, hääleõigusi või teostab lõplikku kontrolli äriühingu juhtimise üle; omades 25% või rohkem aktsiatest, osadest või hääleõigustest otsese või kaudse omamise või kontrollimise kaudu (kaasa arvatud esitajaaktsiad) või kontrollides muul viisil juriidilise isiku juhtimist. Kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendamist ei ole tegelikku kasusaajat võimalik kindlaks teha ja puudub ka kahtlus, et selline isik siiski eksisteerib, käsitletakse tegeliku kasusaajana kõrgema juhtorgani liiget.

Miks nii notar, maakler, kui ka panga esindaja küsivad raha päritolu ning Teie tausta enne tehinguid või suuremate summade liigutamist?

See on paljudele ärritav: nad tunnevad, et neid koheldakse kui kurjategijat. Tegelikult lasub neil asutustel seadusest tulenev hoolsuskohustus, millest neil ei ole võimalik mööda vaadata.

Asutused peavad koostama enda jaoks n-ö isiku riskiprofiili, jälgides enda kutsetegevuses hoolsuskohustust. Kohustuse täitmiseks majandus-, kutse- või ametitegevuses tuleb järgida  järgmisi hoolsusmeetmeid:

  • kliendi või tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine tema esitatud dokumentide ja andmete alusel ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal;
  • füüsilise või juriidilise isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning kontrollimine;
  • tegeliku kasusaaja tuvastamine, sealhulgas juriidilise isiku, usaldusfondi, seltsingu või muu sellise lepingulise õigusliku üksuse omandi- ja kontrollistruktuuri kohta teabe kogumine, lepingueelsete läbirääkimiste käigus antava teabe või muu usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal;
  • teabe hankimine ärisuhte ja tehingu eesmärgi ning olemuse kohta;
  • ärisuhte pidev jälgimine, sealhulgas ärisuhte vältel teostatud tehingute jälgimine, isikusamasuse tuvastamisel kasutatud andmete regulaarne kontrollimine, asjakohaste dokumentide, andmete ja teabe ajakohastamine ning vajaduse korral tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu tuvastamine.

Teil tuleb alati enne tehingut täita ankeet, kuhu peab märkima enda andmed (nimi, isikukood või registrikood), kliendi esindajad, tegelik kasusaaja, püsiv tegelik elu-, asu- või tegevuskoht, vahendite päritolu, tehingu eesmärk ning samuti kutse- või tegevusala; kas olete ise riikliku taustaga või on keegi Teie perest riikliku taustaga isik. Kohustatud isik peab koguma piisava hulga teavet, mis võimaldaks kindlaks teha, kas majandus- või kutsetegevuses tehtav tehing ja tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient vastab antud seaduse tingimustele.

*Kui teie pereliige on riikliku taustaga, siis on oluline teada, et tegemist on kõrgendatud riskiindikaatoriga. Kindlasti peaksid riigitöötajate lähikondsed olema valmis andma pangale ja notarile täiendavaid selgitusi varade ja tehingutes kasutatavate vahendite päritolu kohta.

Kui kellegil peaks tekkima kahtlus Teie osalusest rahapesus või terrorismi rahastamises, lasub tollel isikul teatamiskohustus. Nimelt, kui on kahtlus arvata, et mõni isik tegeleb rahapesuga, peab selle avastanud ametnik sellest koheselt teavitama. Sellise informatsiooni varjamise eest võidakse karistada rahatrahvi või isegi arestiga.


* Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest, valuutavahetuse või muust tehingust, kus rahaline kohustus üle 32 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, rahapesu andmebüroole teatamise kohustuse rikkumise või ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga, juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

 

Seega tuleb arvestada sellega, kui Te olete aastaid enda palgast raha kõrvale pannud ning saabute tehingusse suurema omafinantseeringuga, on notaril küsimus, kustkohast see raha pärineb, ning Teie peate tõendama oma raha päritolu. Isegi, kui Te olete seda juba pangale teinud. See on esmalt ehmatav, kuid notaritel lasub hoolsuskohustus ja nende kohustus on tuvastada Teie isikusamasus, teie vahendite päritolu, Teie tegevus- või kutseala ning mitmed muud olulised asjaolud, mis on vajalikud tehingu tegemiseks. Kui Te olete saanud tulu mõne vara müügist, siis tuleb see vara kirjutada selgitusse. Oleme mõistlikud ja valmis selleks, et peame teinekord ehk mitmekordselt tõendama enda vahendite/säästude ja varade päritolu. See protsess on vajalik, et keegi ei peaks hiljem trahve maksma ja Te saaksite tõestada, et olete oma varasid seaduslikult käsitlenud.

* Vara on antud seaduse tähenduses igasugune ese, samuti sellise eseme omandiõigust või muid selle esemega seotud õigusi tõendav dokument, sealhulgas elektroonne dokument, ning sellisest esemest saadud kasu.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?