loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Rannu vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Konguta vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kaasiku küla
  • Kadriorg
  • Kärevere küla
  • Karjaküla alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kildu küla
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Kuusalu alevik
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Naage küla
  • Näpi alevik
  • Neeme küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Taebla alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tõstamaa alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Välgita küla
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võõpsu alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Eluasemelaenude intressimäärad jätkavad kasvu

Eluasemelaenude intressimäärad on 2017. ja 2018. aastal pisut tõusnud, püsides 2018. aastal vahemikus 2,33 - 2,60%. Keskmise intressimäära kasvu võis ennekõike täheldada 2018. aasta II ja III kvartalis, aasta lõpupoole intresside tase taas veidi alanes. Viimastel aastatel on laenuturg järginud suhteliselt sarnast trendi, kus eluasemelaenude intressimäärade kasv on omane olnud just aasta I poolele. Laenuraha hinnakasv on olnud kiirem just lühemaajalistel laenudel. 2019. aasta juunis välja antud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär püsis 2,59% juures, mida oli veidi rohkem kui varasema kaheteistkümne kuu keskmine. Intressimäära tõusu võib osaliselt selgitada madalama kvaliteedi laenuklientide osakaalu kasv, teisalt vahepeal oluliselt kasvanud nõudlus kuid ühtlasi ka üldiselt suurenenud riskid finantsturgudel. Tähtajaks tasumata laenude maht on püsinud aga jätkuvalt väga väike, üle 60 päeva viivises olevate eluasemelaenude osakaal eluasemelaenude portfellist oli juunikuu seisuga 0,27%.

Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on viimastel perioodidel olnud muutlik, mis on tingitud ka sellest, et laenuprojektide riskisus erineb kuust kuusse ettevõtete puhul rohkem kui majapidamiste puhul. Juunikuus väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,83%, mida oli veidi enam kui viimase kaheteistkümne kuu keskmine. Madalat intressitaset põhjendab ennekõike tihe konkurents suurettevõtetele suunatud laenude turul. Viimaste perioodide vältel on olnud täheldada mõningast intressimäära kasvu ennekõike kinnisvaraalase- ja ehitustegevusega seotud pikaajalistel laenudel, mis võib olla seotud riskide kasvamisega ehitus- ja kinnisvaraturul. Ettevõtete rahastamist toetavad jätkuvalt pigem madalad intressimäärad ja varasemalt kogutud kasumid, kuid üldine laenurahale ligipääs ja selle pakkumine on asunud pangandusturul aset leidvate muutuste taustal halvenema, seda kinnisvaravaldkonnas nii arendus- kui investeerimisturul.

Märtsi istungil otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana endiselt -0,40% ehk negatiivsete intresside keskkond jääb veel püsima. Nõukogu otsustas, et Keskpanga baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel vähemalt 2019. aasta lõpuni. Lisaks hakkab keskpank turul soodsate laenutingimuste tagamiseks pankadele taas pakkuma pikaajalisi likviidsuslaene. Igakuised netovaraostud 30 miljardi euro ulatuses jätkusid kuni septembri lõpuni. Septembrist aasta lõpuni tehti igakuiseid varaoste 15 miljardi euro ulatuses, mille järgselt 2019. aastast rahatrükk lõpetati, kuid seda tõenäoliselt ainuüksi ajutiselt. Eurosüsteem reinvesteerib varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik. Euroopa Keskpanga hinnastabiilsuse eesmärgiks on, et euroala inflatsioon kiireneks 2% lähedusse. Eesti Panga suvise prognoosi kohaselt on 3 kuu EURIBORi üle nulltaseme kasvamist oodata alles 2021. aastal.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas 2016. aastal kiiresti, suurenedes 7,1% võrra. Mõningane kasv jätkus ka 2017. aastal, mil portfell kasvas aastaga 1,7%. Aeglustunud üldine kasvutempo tulenes ettevõtetele suunatud laenude portfelli struktuuri muutustest. 2017. aasta I pooles hoogsalt suurenenud investeeringuid rahastati eelkõige omavahenditest ja Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenudega. Madala investeerimisaktiivsuse tõttu laenavad ettevõtted endiselt siiski suhteliselt vähe. Uusi mittefinantsettevõtetele suunatud laene anti 2018. aastal välja 3,6% rohkem kui varasemal aastal, veel 2016. aastal küündis kasv 8,2%-ni. 2019. juunis väljastati mittefinantsettevõtetele uusi laene 13% võrra enam kui aasta tagasi. Eelnevate kuude tugevat kasvu on toetanud nii hulgi- ja jaekaubandus- kui ka kinnisvaraettevõtetele antud laenud, novembris ja jaanuaris aga peamiselt laenud energeetika valdkonna ettevõtetele. Eesti Panga prognoosi järgi kiireneb ettevõtete võlakohustuste kasv aastatel 2019 - 2020 ligikaudu 5 - 6%-ni aastas, mis tuleneb investeeringute taastumisest ning lühiajaliste laenude varasema suure languse taandumisest.

 

Säätud jätkavad kasvamist

Ettevõtete ja majapidamiste hoiused jätkasid 2018. aastal tempokat kasvu, suurenedes aastaga 9,0% võrra 14,1 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas aastaga 7,8% ja majapidamistel 10%. Majapidamiste hoiused jätkasid võrreldes 2017. aastaga kasvamist täpselt samas tempos, kuid ettevõtete hoiuste kasvutempo jätkas teist aastat järjest aeglustumist. Ettevõtete hoiuste kasvukiirus on aeglustunud kasvanud investeeringute tõttu kuid majapidamistel jätkanud kasvamist pideva palgakasvu ning seni paranenud tööturu tingimuste tõttu. Hoiuste maht on kasvanud jätkuvalt kiiremini kui pankade laenu- ja liisinguportfell. Kiirest hoiuste mahu kasvust hoolimata on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest siiski veel väiksemad. Olenemata sellest, et inimeste säästud on viimastel aastatel tugevalt kasvanud, on selle taga aga peamiselt jõukamad leibkonnad. 2019. aasta juunis kasvasid ettevõtete hoiused aasta baasil 0,3% kuid majapidamiste hoiused kasvasid 9,4% võrra.

Majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli kasv 2016. aastal kiirenes, mille juures eluasemelaenude kasv hakkas kiirenema just II kvartalist. 2017. aastal jätkas portfell kasvamist veelgi kiiremas tempos, kasv kiirenes 5,7%-lt 7,4%-ni. 2018. aastal võis aga +7,2 protsendi juures märgata mõningast kasvutempo aeglustumist. Eluasemelaenude portfell kasvas 2016. aastal 5,3%, 2017. aastal 6,7% ning 2018. aastal 7,0% võrra. Uute eluasemelaenude väljastamise kasvutempo siiski pidurdus, uusi eluasemelaene väljastati 2017. aastal 16% ning 2018. aastal 8,7% suuremas summas kui varasemal aastal. Eluasemelaenude lepingute koguarv kasvas 2018. aastal võrreldes aastataguse ajaga 2,7%, mille juures keskmine laenusumma suurenes 4,1%. Viimaste kuude vältel on jätkanud uute lepingute sõlmimine ja keskmise laenujäägi väärtus kasvamist võrdlemisi sarnases tempos, mille juures laenujäägi kasvamist on suuresti mõjutanud seni pidevalt kasvanud uute korterite soetamine. Aastataguste kõrgemate baasväärtuste ning kinnisvaraturu jahenemise tõttu võib siiski juba periooditi märgata laenukäibe ja uute lepingute sõlmimise aeglasemat kasvu, jaanuaris langes käive aasta baasil 2,7%, maikuus 4,2% ning juunis 2,8% võrra.

Majapidamiste viimastel aastatel kiirenenud laenukasvu taustal on kasv jäänud siiski endiselt aeglasemaks kui säästude kasv, sissetulekute senine kiire kasvutempo on seevastu asunud laenukoormuse kasvuga ühtlustuma. Eratarbimiskulutused kasvasid 2016. aasta lõpust palgatuluga juba pea samas tempos, mistõttu elanike säästumäär ei ole enam 2017. ja 2018. aasta vältel oluliselt tõusnud. Kui 2018. aasta IV kvartalis kiirenes eratarbimiskulutuste kasv 8,2%-lt 8,9%-ni, siis 7,9%-lise brutopalga aastase kasvu kõrval aeglustus 2019. aasta I kvartalis eratarbimiskulutuste kasv pelgalt 5,2% juurde. Säästumäära vahepealset vähenemist on soodustanud senine kindlustunde paranemine ja kiirenenud hinnatõus, eratarbimiskulutuste kasvu pidurdumist võivad aga olla piiramas muutunud maksuvaba tulu arvestuse põhimõtted. Olukorras, kus elanike ostujõu reaalkasv asub taas pidurduma, võib lähitulevikus oodata elanike laenukoormuse sissetulekute kasvust mõnevõrra kiiremat kasvu.

 

Alus – Eesti Pank, Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium, Eesti Konjunktuuriinstituut, Maksu- ja Tolliamet 15.08.2019

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 116108
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, Aleksander Puškini 28-202, 20307+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Valga esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?