loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kabriste küla
  • Kadrina alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Koigi küla
  • Kolu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Lemmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Meegaste küla
  • Mereäärse küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Poka küla
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tila küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvandi alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vissi küla
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Kuidas vahetada kodu kulude kokkuhoiuks?

Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juhataja

Koduotsijad on täna valmis maksma kõrgemat hinda, kui korteri või maja ülalpidamiskulud on tõepoolest madalad. Soovitan enne ostuotsust veenduda, et tavapärastele kodu ülalpidamiskuludele ei lisanduks muude nimetuste all, ei avalikult ega varjatult, täiendavaid igakuiseid makseid.

Näiteks on Tallinna vanades magalarajoonides korrusmaja ümber olevat vaid imeväike riba päris oma maad. Pole enam ammu saladus, et neis piirkondades ei jätku isegi korteriomanikele ruumi, et autot parkida, külalistest rääkimata. Reeglina tuleb korteriomanikel parkimiskorralduse eest täiendavalt maksta või osta koht piirkonna tasulises parklas.

Vahepealsetel aastatel paigaldati kõikvõimalikesse kohtadesse küttekaableid. Selliseid kaableid võib leida nii korrusmajadest kui ka eramutest. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks tasub kodu ostes kindlasti uurida, kas hoonel on elektrisoojendusega sissesõiduteid, treppe, vee- ja vihmaveetorusid ning mis need talvel maksavad.

Küttekulud

Kui teil on korter vanas majas, võivad kogukulud olla kõrged kas soojakadude ja ootamatuste või renoveerimiseks võetud pangalaenu tagasimaksete tõttu. Toasoojale kuluvat summat näete korteriühistu makseteatise küttekulude real, oma elektriarvel või talvise küttematerjali eest tasudes.

Võrreldes keskküttega on ahiküttega korterit küll odavam pidada, kuid pead kaaluma, kas suudad korteriomanikuna olla samal ajal ka nii katlakütja kui korstnapühkija. Tasub arvestada sedagi, et küttepuud ja brikett annavad täit rahalist kokkuhoidu vaid juhul, kui ostate kogu talvevaru korraga ning ladustate varu kas kuuri või keldrisse.

Kodule lähimast poest või bensiinijaamast väikeste käepäraste kottide kaupa toodud halud ning puitbrikett lähevad tegelikult väga kalliks. Üldjuhul vajavad ahjuküttega majad renoveerimiseks tunduvalt suuremat summat ruutmeetri kohta kui nõukogude ajast pärit korrusmajad.

Renoveerimislaen

Vahel on renoveerimislaenu tagasimaksed makseteatisel välja toodud eraldi real. Tavaliselt makstakse kortermaja renoveerimislaenu pangale tagasi 10 aastat. See toimub korteriühistu remondifondi kogutavast rahast, kust makstakse peale maja renoveerimist iga kuu ära sisuliselt sama suur summa kui sinna laekub.

Kui enne kortermaja renoveerimist kogutakse remondifondi vähem raha, kui pank laenu tagasimakseteks soovib, tõstetakse remondifondi makse koos laenuotsuse hääletamisega korteriühistu üldkoosolekul panga nõutud tasemele.

On kortermaju, mida renoveeritakse järkjärgult ning vaid remondifondi kogutud rahast. Sellega hoiab kokku intressikuludelt ja laenuga kaasnevalt kohustuslikult kindlustuselt, kuid nii paraneb maja väljanägemine üsna aeglaselt. Tehnosüsteemide nagu vee- ja kanalisatsioonitorustiku, elektri-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi uuendamine võib võtta veelgi rohkem aega, sest need tööd on eriti kulukad.

Et korteriühistul oleks raha ootamatute või täiendavate remonttööde tegemiseks, tuleb remondiraha koguda renoveerimislaenu võtmise eelsest ajast rohkem. Uuendatud kütte- ja muud süsteemid ei pruugi aga anda igakuistel arvetel sellist kokkuhoidu, et korteri kogukulud oleks renoveerimiseelsest ajast väiksemad.

Muutus ruutmeetrites

Kulude kokkuhoidu on võimalik saavutada suuremat korterit väiksema vastu vahetades. Näiteks, kui vahetate neljatoalise keskküttega korteri samasuguse kahetoalise korteri vastu. Lasnamäe neljatoalise korteri müügist saad samas osta kahetoalise korteri uude majja äärelinnas.

Sellisel juhul ei võida sa aga mitte kuludes, vaid mugavuses. Uues majas ei saa sa kulusid alla, vaid sama raha eest oluliselt rohkem mugavust: sul on maja ümber rohkem rohelust ja välisvalgustust, parkimine õues või köetav garaaž maja all, panipaik, soojustagastusega ventilatsioon. Kõik maja süsteemid töötavad, vajades vaid korralist hooldust. Läheb hulk aastaid enne, kui pead põhjalikumale remondile ja tehnosüsteemide uuendamisele mõtlema.

Kulude vaatevinklist võiks kolmetoalise magalapiirkonna korteri alternatiiv olla hästi soojustatud väiksem maja. Hästiehitatud 120 ruutmeetrise maja kulud on oluliselt väiksemad kui 60 ruutmeetrise äärelinna korteri omad. Parim lahendus oleks passiivmaja, mille ehituskulud on küll suuremad, kuid kogukulu aasta lõikes praktiliselt olematu. Samas tähendab see, et päike ja tuul abistavad sind kõikjal ning sina müüd osa neilt saadud energiast ära.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?