Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Kakumetsa küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Lepna alevik
  • Leppneeme küla
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnjõe küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pilka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tiheda küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vägeva küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara

Varu detailplaneeringu jaoks aega

27.06.2014, Jaanus Praks, Arco Vara planeeringute spetsialist

Kehtestatud detailplaneeringuga maad on lihtsam müüa kui detailplaneeringuta või poolelioleva planeeringuga kinnistuid, sest sobiva planeeringu olemasolul saab ostja kasvõi kohe kopa maasse lüüa.

Tööks detailplaneeringuga tuleb maaomanikul varuda aega ja kannatlikkust. Kindlasti tuleb arvestada ka valdkonda tundvate inimeste soovitustega, räägib Tallinna detailplaneeringute näitel Arco Vara planeeringute spetsialist See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Uisapäisa ja mõne ajaleheartikli põhjal, mis väidab, et detailplaneeringuga kinnistu maksab kolm korda rohkem, pole vaja siiski detailplaneeringut teha. Teatud juhtudel võib olemasolev detailplaneering ka krundi müüki raskendada.

Laias laastus koosneb töö Tallinna detailplaneeringuga kahest etapist, millest esimeses töötatakse välja idee, vormistatakse detailplaneeringu taotlus ja sõlmitakse kohaliku omavalitsusega esmased kokkulepped. Teises etapis käiakse põhjalikult üle kõik probleemkohad, leitakse neile parimad lahendused, kooskõlastatakse maaomaniku plaanid ning sõlmitakse linnavalitsusega teid ja tehnovõrke puudutavad lepingud.

Ideest detailplaneeringu algatamiseni

Maaomanik arutab planeeringutega tegeleva isiku või arhitektiga oma ideid, koos vaadatakse, mida piirkonna üldplaneering võimaldab, kas tegu on elamu- või ärimaaga ja mida konkreetsele maatükile üldse teha saab.

Arhitekt teeb umbes pooleteise kuuga eskiisi. Kui tellija on sellega rahul, koostab arhitekt detailplaneeringu algatamise taotluse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA). Koos taotlusega saadetakse ka joonis ja lühike seletuskiri planeeringu lahenduste, põhjenduste ning asjasse puutuva numbrilise infoga.

Kui üldplaneering on olemas ja detailplaneering läheb sellega vastuollu, peab detailplaneeringu algatamise taotluse seletuskiri näitama, miks uus lahendus on parem. Kui detailplaneering kehtib, kuid tahetakse teha uus, tuleb muudatusi samuti põhjendada.

TLPA menetleb taotlust 30 päeva ja algatab detailplaneeringu või annab muudatuste nimekirja. Taotluse vaatab läbi rida ametnikke, otsus langetatakse komisjonis. Enne detailplaneeringu algatamist koostatakse kolmepoolne delegeerimisleping TLPA, tellija ning arhitekti vahel. Sellega lepitakse kokku, et linnavalitsus korraldab, arhitekt koostab ja tellija finantseerib detaiplaneeringut.

Planeeringuandmete avalikustamine

Kui detailplaneering algatatakse kohe, teeb TLPA detailplaneeringu algatamise korralduse, mis suunatakse peale kooskõlastusringil käimist linnavalitsuse istungile. Siis ilmuvad nii korraldus kui ka joonis ja seletuskiri istungi päevakorrapunkti lisana ja igaüks võib neid veebist vaadata.

Detailplaneering on linnavalitsuse päevakorras kolm korda: algatamisel, vastuvõtmisel ja kehtestamisel. Erandiks on juhud, kui detailplaneering muudab üldplaneeringut ja seda vaatab linnavalitsuse asemel läbi linnavolikogu.

Pärast detailplaneeringu algatamist on planeering esimest korda linnaosavalitsuses avalikul väljapanekul ja arutelul, et probleeme eos vältida ning lahendada. Teistkordne avalik väljapanek ja arutelu toimub enne planeeringu kehtestamist.

Avalikud arutelud protokollitakse. Kui on mingeid ettepanekuid ja probleeme, peavad arendaja ja arhitekt neid lahendama hakkama. Kui probleemi ei lahendata ja märkuse tegija ei võta seda ise tagasi, saadetakse detailplaneering Harju maavalitsusse järelvalvesse.

Üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud saadetakse alati järelevalvesse. Harju maavalitsus otsustab ja maavanem kirjutab alla, kas protesti tuleb arvestada või mitte. Kui linnavalitsus otsustab detailplaneeringu algatada, kantakse planeeringu andmed TLPA planeeringute registrisse. Sinna lisatakse ka joonised ja erinevate ametnike märkused.

Planeeringu koostamine

Peale planeeringu algatamist hakatakse tegema põhjalikke jooniseid, panema kokku küllaltki mahukat seletuskirja, vormistama mitmesuguseid menetlusdokumente ja tellima uuringuid. Milliseid uuringuid on vaja, sõltub krundi asukohast. Võidakse tellida mürauuring, puittaimestiku uuring, keskkonnauuring jm.

Vaja on hankida kooskõlastused tehnovõrkude valdajatega, linnaametite ja linnaosa halduskoguga. Linnaosavanem kooskõlastab planeeringu vastavalt halduskogu otsusele. Tellija ja arhitekt käivad planeeringut halduskogule tutvustamas ja küsimustele vastamas.

Kui kooskõlastused on olemas, esitatakse detailplaneering TLPAsse teiseks läbivaatusringiks, mis kestab samuti 30 päeva. Peale seda tagastatakse planeering koos märkustega arhitektile, kes teeb nõutud parandused. Muudetud planeering esitatakse uuesti ja see läheb teist korda komisjoni. Kui kõik märkused on täidetud, otsustab komisjon detaiplaneeringu vastuvõtukorralduse. Kui aga kõiki probleeme pole lahendatud, sätestab komisjon, mida tuleb veel teha.

Vastuvõtukorralduse koostamise eel sõlmivad arendaja ning TLPA teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingu. Selles määratakse, kes, kus ja kui palju teid ja tehnovõrke välja ehitab. Seejärel teeb linnavalitsuse istung korralduse detailplaneeringu vastuvõtmise kohta.

Detailplaneeringu kehtestamine

Peale vastuvõtmist suunatakse detailplaneering teistkordsele avalikule väljapanekule ja teavitatakse piirinaabreid. Kõigil on võimalik teha märkusi. Kuu aega kestva avaliku väljapaneku möödudes toimub linnaosavalitsuses samasugune avalik arutelu, nagu seda oli pärast detailplaneeringu algatamist.

Kui juhtub, et detailplaneering saadetakse Harju maavalitsusse järelvalvesse, võib jälle kuluda täiendavat aega. Kui detailplaneering on maavalitsusest tagasi tulnud, läheb see kolmandat korda TLPA komisjoni, mis otsustab, kas on vaja veel parandusi teha või suunatakse planeering kehtestamisele.

Enne kehtestamisele suunamist sõlmitakse arendaja ja linnavalitsuse vahel kolmas leping, millega osa eramaad munitsipaliseeritakse ja moodustatakse selle arvelt tänavad ning haljasalad. Siis teeb TLPA detailplaneeringu kehtestamise korralduse kas linnavalitsuse või linnavolikogu istuingile. Peale detailplaneeringu kehtestamist saab hakata ehitama.

Galerii

Kommentaarid

Sildipilv

Arhiiv

  Kinnisvara ostu- & üürisoovid

Kärt Saks
  +372 744 2218
  +372 5668 0648

Kärt Saks
  +372 744 2218
  +372 5668 0648
 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?