Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Vihula vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Vara vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Iisaku alevik
  • Ilmandu küla
  • Ilmatsalu alevik
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jõhvi küla
  • Kaagvere küla
  • Kabli küla
  • Kabriste küla
  • Kallavere küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Laabi küla
  • Lähte alevik
  • Lammiku küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Leipste küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lubja küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõo alevik
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Paistu küla
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rannamõisa küla
  • Rasina küla
  • Reola küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Salu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tõrvandi alevik
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Pärnu
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasara küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vissi küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Varu detailplaneeringu jaoks aega

27.06.2014, Jaanus Praks, Arco Vara planeeringute spetsialist

Kehtestatud detailplaneeringuga maad on lihtsam müüa kui detailplaneeringuta või poolelioleva planeeringuga kinnistuid, sest sobiva planeeringu olemasolul saab ostja kasvõi kohe kopa maasse lüüa.

Tööks detailplaneeringuga tuleb maaomanikul varuda aega ja kannatlikkust. Kindlasti tuleb arvestada ka valdkonda tundvate inimeste soovitustega, räägib Tallinna detailplaneeringute näitel Arco Vara planeeringute spetsialist See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Uisapäisa ja mõne ajaleheartikli põhjal, mis väidab, et detailplaneeringuga kinnistu maksab kolm korda rohkem, pole vaja siiski detailplaneeringut teha. Teatud juhtudel võib olemasolev detailplaneering ka krundi müüki raskendada.

Laias laastus koosneb töö Tallinna detailplaneeringuga kahest etapist, millest esimeses töötatakse välja idee, vormistatakse detailplaneeringu taotlus ja sõlmitakse kohaliku omavalitsusega esmased kokkulepped. Teises etapis käiakse põhjalikult üle kõik probleemkohad, leitakse neile parimad lahendused, kooskõlastatakse maaomaniku plaanid ning sõlmitakse linnavalitsusega teid ja tehnovõrke puudutavad lepingud.

Ideest detailplaneeringu algatamiseni

Maaomanik arutab planeeringutega tegeleva isiku või arhitektiga oma ideid, koos vaadatakse, mida piirkonna üldplaneering võimaldab, kas tegu on elamu- või ärimaaga ja mida konkreetsele maatükile üldse teha saab.

Arhitekt teeb umbes pooleteise kuuga eskiisi. Kui tellija on sellega rahul, koostab arhitekt detailplaneeringu algatamise taotluse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA). Koos taotlusega saadetakse ka joonis ja lühike seletuskiri planeeringu lahenduste, põhjenduste ning asjasse puutuva numbrilise infoga.

Kui üldplaneering on olemas ja detailplaneering läheb sellega vastuollu, peab detailplaneeringu algatamise taotluse seletuskiri näitama, miks uus lahendus on parem. Kui detailplaneering kehtib, kuid tahetakse teha uus, tuleb muudatusi samuti põhjendada.

TLPA menetleb taotlust 30 päeva ja algatab detailplaneeringu või annab muudatuste nimekirja. Taotluse vaatab läbi rida ametnikke, otsus langetatakse komisjonis. Enne detailplaneeringu algatamist koostatakse kolmepoolne delegeerimisleping TLPA, tellija ning arhitekti vahel. Sellega lepitakse kokku, et linnavalitsus korraldab, arhitekt koostab ja tellija finantseerib detaiplaneeringut.

Planeeringuandmete avalikustamine

Kui detailplaneering algatatakse kohe, teeb TLPA detailplaneeringu algatamise korralduse, mis suunatakse peale kooskõlastusringil käimist linnavalitsuse istungile. Siis ilmuvad nii korraldus kui ka joonis ja seletuskiri istungi päevakorrapunkti lisana ja igaüks võib neid veebist vaadata.

Detailplaneering on linnavalitsuse päevakorras kolm korda: algatamisel, vastuvõtmisel ja kehtestamisel. Erandiks on juhud, kui detailplaneering muudab üldplaneeringut ja seda vaatab linnavalitsuse asemel läbi linnavolikogu.

Pärast detailplaneeringu algatamist on planeering esimest korda linnaosavalitsuses avalikul väljapanekul ja arutelul, et probleeme eos vältida ning lahendada. Teistkordne avalik väljapanek ja arutelu toimub enne planeeringu kehtestamist.

Avalikud arutelud protokollitakse. Kui on mingeid ettepanekuid ja probleeme, peavad arendaja ja arhitekt neid lahendama hakkama. Kui probleemi ei lahendata ja märkuse tegija ei võta seda ise tagasi, saadetakse detailplaneering Harju maavalitsusse järelvalvesse.

Üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud saadetakse alati järelevalvesse. Harju maavalitsus otsustab ja maavanem kirjutab alla, kas protesti tuleb arvestada või mitte. Kui linnavalitsus otsustab detailplaneeringu algatada, kantakse planeeringu andmed TLPA planeeringute registrisse. Sinna lisatakse ka joonised ja erinevate ametnike märkused.

Planeeringu koostamine

Peale planeeringu algatamist hakatakse tegema põhjalikke jooniseid, panema kokku küllaltki mahukat seletuskirja, vormistama mitmesuguseid menetlusdokumente ja tellima uuringuid. Milliseid uuringuid on vaja, sõltub krundi asukohast. Võidakse tellida mürauuring, puittaimestiku uuring, keskkonnauuring jm.

Vaja on hankida kooskõlastused tehnovõrkude valdajatega, linnaametite ja linnaosa halduskoguga. Linnaosavanem kooskõlastab planeeringu vastavalt halduskogu otsusele. Tellija ja arhitekt käivad planeeringut halduskogule tutvustamas ja küsimustele vastamas.

Kui kooskõlastused on olemas, esitatakse detailplaneering TLPAsse teiseks läbivaatusringiks, mis kestab samuti 30 päeva. Peale seda tagastatakse planeering koos märkustega arhitektile, kes teeb nõutud parandused. Muudetud planeering esitatakse uuesti ja see läheb teist korda komisjoni. Kui kõik märkused on täidetud, otsustab komisjon detaiplaneeringu vastuvõtukorralduse. Kui aga kõiki probleeme pole lahendatud, sätestab komisjon, mida tuleb veel teha.

Vastuvõtukorralduse koostamise eel sõlmivad arendaja ning TLPA teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingu. Selles määratakse, kes, kus ja kui palju teid ja tehnovõrke välja ehitab. Seejärel teeb linnavalitsuse istung korralduse detailplaneeringu vastuvõtmise kohta.

Detailplaneeringu kehtestamine

Peale vastuvõtmist suunatakse detailplaneering teistkordsele avalikule väljapanekule ja teavitatakse piirinaabreid. Kõigil on võimalik teha märkusi. Kuu aega kestva avaliku väljapaneku möödudes toimub linnaosavalitsuses samasugune avalik arutelu, nagu seda oli pärast detailplaneeringu algatamist.

Kui juhtub, et detailplaneering saadetakse Harju maavalitsusse järelvalvesse, võib jälle kuluda täiendavat aega. Kui detailplaneering on maavalitsusest tagasi tulnud, läheb see kolmandat korda TLPA komisjoni, mis otsustab, kas on vaja veel parandusi teha või suunatakse planeering kehtestamisele.

Enne kehtestamisele suunamist sõlmitakse arendaja ja linnavalitsuse vahel kolmas leping, millega osa eramaad munitsipaliseeritakse ja moodustatakse selle arvelt tänavad ning haljasalad. Siis teeb TLPA detailplaneeringu kehtestamise korralduse kas linnavalitsuse või linnavolikogu istuingile. Peale detailplaneeringu kehtestamist saab hakata ehitama.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn City osakond

Tallinn, Jõe tn 9, 10151+372 502 3709 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?