2025. aasta kevadeks on Eesti kinnisvaraturg jõudnud uude tasakaalupunkti: euribor on püsinud kõrgel, kuid turuosaliste silmad on juba suunatud Euroopa Keskpanga võimalikule intressilangetusele aasta teises pooles. Kuidas see mõjutab elamispindade ja ärikinnisvara hindu, ostuotsuseid ja arendustegevust?
- Kinnisvaraostjad: ootamise ja kaalumise ajastu
Kõrge euribor on viimastel aastatel muutnud kodulaenu võtmise kallimaks, mistõttu paljud eraisikud on ostuotsusega ootele jäänud. Turul on tunda kindlustunde puudumist, eriti noorte perede ja esmakordsete ostjate seas. Ootus intressilanguse suhtes hoiab osa ostjaskonnast kõrvaltvaatajana – lootuses, et aasta teises pooles tulevad soodsamad laenutingimused ja koos sellega rohkem liikumist ka hindades.
- Investorid: hinnalanguse ootus või vaikne positsioneerimine?
Investorite seas on näha kahetist suhtumist. Osa ootab hinnalangust, teine osa positsioneerib end juba praegu – teades, et intressilangetus toob turule uusi ostjaid ja tugevdab likviidsust. Eriti aktiivseks on muutunud üüriinvestorid, kes näevad nõudluse kasvu seoses ostjate passiivsusega ja rendihindade kõrgel tasemel püsimisega.
- Arendajad: uute projektide stardipauk või edasilükkamine?
Arendajad on kõrgete intresside ja ehitushindade tõttu olnud konservatiivsed. Paljud projektid on jäänud ooterežiimile: ehitusluba on olemas, kuid kopp veel maas ei ole. Samas tähendab võimalik intressilangus tõenäoliselt uute arenduste käivitumist sügisel ja 2026. aasta alguses. Arendajad jälgivad hoolega pankade laenupoliitikat ja müügitempot järelturul.
- Äripindade segment: logistikakeskused püsivad tugevad, bürood ja kaubandus vaevlevad
Ärikinnisvaras on olukord vastandlik. Logistika- ja tootmispindade nõudlus püsib tugevana, eriti energiamahukate ja ekspordile suunatud ettevõtete seas, kes otsivad optimeeritud lahendusi. Büroopindadega on olukord keerulisem: kaugtöö trend ja madalam majanduskasv on mõjunud täituvusele. Paljud vanema generatsiooni büroohooned seisavad tühjana või otsivad üürilisi allahindlustega.
- ·Euribori muutused 2020–2025
Euribor on viimastel aastatel näidanud märkimisväärset kõikumist, mõjutades otseselt laenukulude taset.
Aastal 2021 oli kuue kuu euribor negatiivne ja madalaimal tasemel viimase 10 aasta jooksul. Aasta 2022. aasta tõi aga kaasa järsu tõusu ning 2023. aasta lõpuks jõudis euribor üle 4% taseme.
2024 püsis euribor kõrgel, 2025. aasta alguses see küll langes, ent jäi endiselt kõrgemaks kui aastal 2021.
Ülemine graafik näitab 6 kuu euribori arengut 2020. aastast 2025. aasta aprillini: kuidas intressimäärad liikusid negatiivsest tsoonist järsule tõusule ja nüüd veidi langustrendi.
Alumine diagramm illustreerib Tallinna korteritehingute arvu dünaamikat, kus on näha märgatavat elavnemist 2024. aasta lõpus ja stabiilsust 2025. alguses.
- Tallinna korteritehingute dünaamika
Tallinna korteriturul on viimastel aastatel toimunud märkimisväärseid muutusi. 2023. aastal oli tehingute arv väiksem, kuid 2024. aastal näitas turg elavnemise märke. Näiteks 2024. aasta oktoobris tehti Tallinnas 1063 kinnisvaratehingut, mida oli üle 17% rohkem kui eelnenud kuul. See oli ühtlasi esimene kord 2024. aastal, kui ületati tuhande tehingu piir.
Kokkuvõte
2025. aasta on kinnisvaraturul tasakaalu ja ootuste aeg. Kõrge euribor on jahutanud aktiivsust, kuid intressilanguse ootuses positsioneeruvad nii ostjad, investorid kui arendajad. Need, kes suudavad tegutseda ettevaatavalt ja strateegiliselt, võivad olla esimeste seas, kes kasutavad saabuva turumuutuse enda kasuks ära.
Kommentaarid