Eestisse õppima ja tööle asuvate välismaalaste arv suureneb iga aastaga, samas tempos kasvab nende vajadus elamispinna järele, eriti Tallinnas ja Tartus. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et juba ammu on aeg jätta umbusklik suhtumine välismaalastesse minevikku.
Kui veel kümme aastat tagasi arvasime, et Eesti pole välisüliõpilastele atraktiivne maa, siis juba 2016. aasta sügisel õppis meil ligi 4000 välisüliõpilast. Välistudengid moodustavad 8,2% kogu üliõpilaskonnast, magistri- ja doktoriõppes 14%. Üle kolmandiku välistudengitest on Soomest, teisel kohal on Venemaalt pärit tudengid. Kõige rohkem õpivad välisüliõpilased ärinduse, halduse ja õiguse erialadel.
Eesti tööturul on täitmata umbes 13 000 töökohta, suur puudus on tippspetsialistidest. Et lihtsustada välismaalastel Eestisse tööle asumist, avasid EAS ja AS Mainor hiljuti Ülemiste linnakus välismaalastele ja nende tööandjatele teenuskekuse.
Eestisse õppima ja tööle asuvate välismaalaste arv suureneb iga aastaga. Kahjuks pelgavad paljud neid üürikorteri otsinguil aidata. Korteriomanikel pole selgust, mida välismaalasele üürimisel tegema peaks, milliseid andmeid tähele panna, milliseid seadusi järgida. Peljatakse keelebarjäärist ja kultuurilistest erinevustest tingitud probleeme, samuti ohtu, et üürimaksed võivad jääda laekumata. See seab Eestisse ajutiselt elama asuvad välismaalased keerulisse olukorda.
Minu kogemused välismaalastele üürikorteri vahendamisel näitavad aga, et selles ei maksa tonti näha: mul pole ette tulnud mitte ainsatki ebameeldivat kogemust.
Miks lisada välismaalased oodatud üürilevõtjate hulka? Toon välja viis põhjust.
- Mujalt riikidest saabunud üliõpilased ja töötavad spetsialistid paistavad tavaliselt silma oma seaduskuulekusega. Nad asuvad Eestisse elama kindla eesmärgiga ega soovi siin endale probleeme tekitada, ei üürileandjaga, ei kohaliku omavalitsuse ega politseiga.
- Kui korteriomanik ise võõrkeeli ei valda, siis aitab suhelda kinnisvaramaakler, kes on kursis ka kõigi vajalike protseduuridega. Samuti on kinnivarabüroodes peale eestikeelsete olemas ka korrektsed ingliskeelsed aluslepingud.
- Kinnisvaramaakleri palvele esitada kinnituskiri, kui pikaks ajutiselt Eestisse elama asuv välismaalane on töö- või õpikohaga kindlustatud, vastavad tööandjad ja ülikoolid alati vastutulelikult, lisades sageli soovitus- või garantiikirja.
- Välismaalased on tavaliselt teinud põhjaliku kodutöö, tagamaks piisav finantsiline kindlus vajalike maksete tegemiseks. Enamik välistudengeid saab õppetoetust või stipendiumi, osa neist töötab õpingute kõrvalt.
- Välismaalased võiksid oodatud olla eriti nende kinnisvaraomanike seas, kes ei taha oma korterisse või majja lemmikloomi – välismaalastel neid üldjuhul kaasas ei ole.
Kuna riik, kõrgkoolid ja ettevõtted pingutavad selle nimel, et Eestisse tuleks rohkem välistudengeid ja teistest riikidest päris spetsialiste, on ilmselt edaspidi üürilesoovijate hulgas välismaalasi aina rohkem. Näitame siis neile, et nad on meie riiki oodatud!
Signe Haljas, kinnisvaramaakler
Kommentaarid