Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Kõima küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Oktoobris alanes Eesti korteriturul tehingute arv ligi 2016. aasta tasemele

 

 

 

 

Ülevaade Eesti kinnisvaraturust: oktoober 2022

Magalapiirkondade tüüpkorterite turg peegeldab esmast hinnalanguse algust

Käesoleva aasta oktoobris müüdi Eestis kokku 1771 korterit, mida oli 8,9% vähem kui septembris ning koguni 33% vähem kui 2021. aasta oktoobris. Turuaktiivsuse langus oli sealjuures suhteliselt ootuspärane, kuna juba septembris võis märgata, et elamispindade turul üldiselt on likviidsus järsult halvenenud ning müügiperioodid on asunud kasvava pakkumismahu taustal selgelt pikenema. Analoogses ulatuses tehingute arvu langus jätkub tõenäoliselt pikema perioodi vältel, mille juures lähikvartalite jooksul ei ole põhjust ostu-müügitehingute arvu kasvu või ka hinnatasemete tõusu olenemata laialdase tarbijahindade kasvu püsimisest oodata. Oktoobris alanes Eesti korteriturul tehingute arv ligi 2016. aasta tasemele, mille osas võib taolise taseme juures püsimist pidada tõenäoliseks ka 2023. aasta vältel keskmiselt.

 

Kõikide tehtud korteritehingute puhul kujunes tänavu oktoobris mediaanhinnaks 2035 €/m2, mida oli uute korteritega tehtud asjaõiguslepingute toel 5,3% enam kui septembris ning koguni 26% rohkem kui veel 2021. aasta oktoobris. Kuigi võrreldes septembriga hinnatõus aastases kui ka kuises võrdluses taas kiirenes, ei peegelda see siiski turul tegelikkuses aset leidvat. Tänaseid hinnadünaamika muutusi kujundavad eeskätt 2021. aasta ja 2022. aasta I poolaasta vältel broneeritud uued korterid, millede osas lepingulisi väljaostukohustusi hetkel rakendatakse. Taoline mõju püsib hinnastatistika osas veel ka lähikuudel, mille juures on omakorda raske näha, et turu kui terviku statistikasse laialdane elamispindade hinnalangus võiks lähitulevikus justkui üle kanduda.

 

Vaadates järelturgu, on seal siiski avaldunud laiapõhjaline nõudluse taandumine üheskoos peatunud hinnatõusuga. Viitega võib veel ka selle aasta viimaste kuude vältel täheldada heas kuni väga heas seisukorras korterite osas mõningase hinnatõusu jätkumist kõige madalamalt arenenud tehnilise ja sotsiaalse infrastrktuuriga keskuste osas sarnaselt aastale 2008, kuid suuremate linnade lõikes on kõigi puhul juba märgata, et hinnatõus on hiljemalt sügise algusest lõppenud ning kõrgemahinnaliste varade osas on pakkumishindu asutud allapoole korrigeerima. Müüjate ebarealistlikud ootused on vaibuma asunud ning tehinguni ei ole enam niivõrd lihtne jõuda, mille juures üha kasvavaks trendiks võib taas pidada kinnisvaramaaklerite teenuste kasutamist. Kuna müügitehinguni jõudmine on taas raskendatud ning konkurents kui ka kulutused on suurenemas, võib tõenäoliselt omakorda oodata kinnisvaramaaklerite puhul vahendusteenuse mõningast suurenemist.

 

Hinnastatistika ei kajasta enam turul tegelikkuses toimuvat

Kuigi tehtud tehingute lõikes üldiselt ei ole veel hinnalangust sugugi täheldada, viitab siiski juba septembrist Tallinnas keskmise pakkumishinna dünaamika pakkumishindade langustrendile. Novembri alguse seisuga oli Tallinna korteriturul keskmine müügipakkumiste hind ligi 5% võrra madalamal, mille juures siiski näiteks Tartu linna pakkumishinna dünaamika iseloomustab veel pelgalt stabiliseerumist. Kuna müügipakkumiste arv on tempokalt kasvanud ja jätkab edasiselt kasvamist, survestab see likviidsuse halvenemise taustal tõenäoliselt peatselt müügipakkumiste hindade laiapõhjalisemat korrigeerimist ka väljaspool Tallinna. Tallinnas on hetkel avalike müügipakkumiste seas ~ 6 kuu müügimahu ulatuses kortereid, mis ei viita veel ülepakkumisele, kuid tõenäoliselt jätkab see lähikuudel edasist kasvu ning kevadeks võivad müügiperioodid olla tunduvalt pikemad kui eelnevate hiljutiste aastate vältel tavapäraselt.

 

Kui turul tehtud tehingute struktuurist rääkida, siis hinnalangus asus oktoobris piirkonniti juba esile kerkima ning seda eeskätt Tallinna nn magalapiirkondades, kus korteriturul domineerivad aastatel 1960 - 1990 ehitatud paneelelamute korterid. Olukorrad, kus kinnisvara hindamise tulemusena hinnatud turuväärtus on juba kõrgem kui kokkulepitud ostu-müügihind, on asunud selgelt sagenema ning oktoobri näitel kipuvad erinevused jääma keskmiselt 5000 euro tasemele, viidates üldistatult kuni 5%-lisele hinnalangusele sarnaselt pakkumishindade üldisele dünaamikale. Sealjuures on märgata, et pakkumishindu on enam korrigeeritud rahuldava kui ka väga hea siseviimistluse seisukorraga korterite puhul, mille juures rahuldava seisukorraga korterite ostjate puhul on selgelt vähenenud kinnisvarasse investeerivate isikute osakaal, sest nn flippimine ehk vanade korterite renoveerimine ja nende seejärgne kapitalikasvu eesmärgil võõrandamine ei ole tänases turusituatsioonis enam kuigi madalate riskidega ärimudel.

 

Väga hea siseviimistluse seisukorraga kortereid soetasid varasemalt eeskätt ostjad, kes soovisid korterid üürile anda ning isikud, kelle majanduslik heaolu oli kõrge ja nad julgesid võtta tavapärasest veidi suuremaid laenukohustusi. Üüripakkumiste järjepidev kasv ja piiratud kasvupotentsiaaliga üürihindade tase üheskoos kasvavate krediidikuludega ja halvenenud tarbijaskonna kindlustundega viitab aga lisaks üleüldise turuaktiivsuse taandumise taustal ka asjaolule, et üürikinnisvarasse investeerimine ei ole ajutiselt enam kuigi popp finantsvabadusse püüdlemise strateegia. Kui 6-kuu Euribor peaks jõudma järgmise aasta keskpaigaks ligi 4% tasemele nagu seda kohati prognoositakse, siis võivad isegi 2021. aasta II pooles soetatud üürikorterite rahavood väga marginaalselt positiivseks jääda, soodustades omakorda üüriinvesteeringute vähemalt osalist müügipakkumiste sekka paiskamist. Peatselt on mitmete eksklusiivsemate korterite puhul tõenäoline, et taoliste varade üürimine võib osutuda odavamaks kui nende laenuraha taustal igakuine omamine.

 

Laenuraha järjepidev kallinemine ei pruugi tegelikkuses realiseeruda

6-kuu Euribori tase on käesoleva artikli kirjutamise hetkel 2,23%, mille juures finantsturud prognoosivad futuuride alusel, et intressimäära tipp võiks lähiaja lõikes jääda kevadesse ning seda tasemel 3,2%. Seejärel oodatakse euroalal intressimäärade taaskordset langetamist ning Euribori stabiliseerumist ligikaudu 3% tasemel. Viimaste nädalate vältel on vastavad numbrilised näitajad pidevalt muutunud, kuid üldplaanis on olnud märgata, et turu ootused intressimäärade pideva kasvu osas on taas veidi allapoole tulnud. Tegemist võib aga olla pelgalt ajutise olukorraga, sest makromajanduslik taustsüsteem on jätkuvalt äärmiselt ebaselge ning lähikuudel võib vallanduda veel täiendavaid tagasilööke, mida turud ei pruugi olla veel n-ö sisse arvestanud.

 

Olukorras, kus riskid majanduses ja sealhulgas ka kinnisvaraturul kasvavad, peaksid intressimäärad loogiliselt võttes kasvama ning seda ka eluasemelaenude osas. Teisalt, kui me vaatame näiteks 2022. aasta juunis väljastatud eluasemelaenude keskmist intressimäära, mille juures Euribor jõudis nulltasemest veidi üle ning vaatame näiteks tänavu sügiskuudel väljastatud eluasemelaenude intressimäärasid, siis pankade poolne laenumarginaali osa näib olevat justkui seevastu alanenud. Teisalt, Eestis väljastatud eluasemelaene finantseeritakse siiski suuresti hoiustajate raha, mitte rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt kaasatud laenuraha baasil ning kolmandaks, viimastel kuudel on rohkelt sõlmitud asjaõiguslepinguid 2021. aastal langetatud uute korterite ostuotsuste taustal (võlaõiguslike lepingute realiseerimine), mille juures taoliste laenulepingute tingimused võivad olla veidi paremad. Suuremate Eestis tegutsevate pankade osas on eluasemelaenude laenutaotluste arv suhteliselt ühetaoliselt alanenud ligi 30% võrra, mis üldplaanis kattub ka prognoosidega turuaktiivsuse languse osas lähikvartaliteks.

 

Kuna laenuturul on konkurents viimastel aastatel suurenenud ning suureneb praeguse kinnisvaraturu aktiivsuse languse taustal peatselt veelgi, kuid samas eluasemelaenud kui selline on ühe madalaima mittetoimivate laenude osakaaluga laenutoode, võib seetõttu eeldada, et vähemalt mõni Eestis tegutsev krediidiasutus asub taolises turusituatsioonis peatselt suuremat riski võtma ja seda väiksema laenumarginaali osas kui varasemalt. Kui aastatel 2008 - 2010 keerati nn laenukraanid enamike arendajate ning suures osas ka võimalike lõpptarbijate silmis kinni, siis tänases olukorras, kus laenuraha justkui jätkuvalt pakutakse, kuid selle hind teoreetiliselt peaks riskide kasvu taustal pidevalt üheskoos Euriboriga lähikuudel edasi kasvama, ei ole kuigi palju parem, sest laenu lihtsalt ei soovita võtta ja ostud jäävad jätkuvalt teostamata ja lõpptulemus elamispindade turule on jätkuvalt negatiivne.

 

Müügipakkumiste arvu järjepidev kasv on limiteeritud

Oktoobri vältel tulid esimesed kinnisvaraarendajate pöördumised, kus krediidiasutused on varasemalt sobilikele arendusprojektidele andnud nüüdsest punase tule, mis iseenesest on pakkumise järjepideva kasvu ohjeldamise taustal positiivne, kuid kipub veidi erinema krediidiasutuste poolt sageli peavoolumeedias esitatud teabest. Pangad räägivad, et arendajad ei käi enam laenu küsimas, kuid arendajad räägivad, et pangad ei taha enam laenu varasemaga võrreldes sama heldelt pakkuda. Uute korterite müügipakkumise järjepidev kasv tõenäoliselt viitega peatub, kuna uusi projekte asub turule lisanduma aeglustuvas tempos ning kui müügiperioodid peaksid väga pikaks kujunema, antakse tõenäoliselt osa korteritest üürile. Suhteliselt vähene uute kehtestatud detailplaneeringute hulk ja jätkuvalt kõrge ehitushind ei pruugi omakorda soodustada kuigi laialdase müügipakkumise järjepidevat esilekerkimist ning kui uute korterite pakkumine tõmbab tagasi, on omakorda ka järelturukorterite pakkumise kasv limiteeritud, sest enamikel juhtudel müüakse oma olemasolevaid eluasemeid elukoha vahetamisest ajendatud põhjustel.

 

Ehitusturul üldiselt on aga näiteks hindamisteenuse klientide lõikes juba täheldada, et korterelamute ehitushinnad on sarnasel tasemel nagu enne Ukraina sõda ning üksikelamute ehitamine on eeskätt materjalide hinnamuutuste taustal samuti juba odavam kui veel suvisel perioodil, iseloomustades ehitussektori raskendatud käekäiku eesoleval 2023. aastal. Raskustesse sattunud töötleva tööstuse sektor võib kinnisvaraturu lõikes müügipakkumiste arvu kasvu aga omakorda mõjutada Eesti erinevates väikeasumites, kus monofunktsionaalsete linnade lõikes võivad piirkondlikud suurtööandjad toodangu järgse nõudluse vähenemise tõttu töötajate arvu laialdasel määral vähendada, mis võib omakorda survestada väljarännet võimenduma. Taolised trendid puudutavad eeskätt Eesti väikelinnasid, mille osas näiteks Ida-Virumaal paikneva Püssi osas näib piirkondliku püssiplaaditehase sulgemise taustal taoline trend juba realiseeruvat.

 

Tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul 2022. aastal

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas, kinnisvaraportaal kv.ee

2022. aasta augusti andmed on toodud 06.119 seisuga, andmed võivad tagantjärele mõnevõrra muutuda.

 

 

 

 

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Registreeritud eraekspert (kohtuekspertiisid)

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?