Uut kodu ostes tuleb tähelepanu pöörata väga pajudele nüanssidele ja seetõttu jääb maja ümbritseva pinnase seisukord sageli kahe silma vahele, kirjutab Arco Vara maakler Annika Laur.
Kui minna kinnistut vaatama suvel või sügise alguses, mil vett on pinnases tavaliselt vähem, siis jäävad asjatundmatule silmale liigniiskusega seotud probleemid tabamatuks.
Siiski on olemas mõned lihtsad märgid, mis viitavad madalatele niisketele kohtadele või sellele, et vesi tuleb kevadeti kinnistule. Nendeks märkideks on territooriumil kasvavad liigvett armastavad taimed nagu näiteks angervaksad, vesioblikas, harilik kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi, puudest sanglepp ja paju, mis on hästi ära tuntavad ka kinnisvarapakkumistele lisatud fotodelt.
Seega, kui maatükil on tuvastatavad taimed, mis viitavad ohtrale niiskusele, tuleb tulevasel omanikul tõenäoliselt tegeleda kuivendustöödega, drenaaži, kraavide ja tiikide rajamisega ning pinnase täitmisega, mis teatavasti ei ole sugugi odavad tööd. Maapiirkondades eelistatakse seetõttu valida vähema riskiga kinnisvara, mille juures liigniiskusega probleeme ei ole.
Liigniiske pinnas võib olla varjatud puudus
Kui pärast kinnistu ostmist selgub, et suuremate vihmade või pikemate vihmaperioodidega ujutab vesi pinnase üle ja drenaažitorud ning muu kuivenduseks vajalik puudub, siis on tegemist varjatud puudusega, millest eelmine omanik oleks pidanud teavitama.
Müüja võiks seega kindlasti juhtida tähelepanu madalamatele ja vesistele kohtadele, et ostja hiljem ebameeldivalt ei üllatuks ega sooviks hinna üle vaielda või tehingut tagasi pöörata. Praktikas aga on müüjad olnud ausad ning taolisi tehingute tagasipööramisi pole ette tulnud.
Üleujutused hinda oluliselt ei mõjuta
Mõningates piirkondades on nuhtluseks aga suisa üleujutused, mis võivad hoonetele ja varale palju kahju teha. Üleujutusalade kohta leiab informatsiooni Maa-ameti üleujutusalade kaardilt ja samuti on võimalik informatsiooni saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
Üllatuslikult ei ole üleujutused nõutud piirkondades kinnisvarahindu oluliselt mõjutanud. Nii näiteks ei ole Tartus Emajõega piirnevatel elamualadel, kus on esinenud üleujutusi, hinnad oluliselt muutunud. Linnades on veekogude äärsed kinnistud hinnatud elamispiirkond ning nende hind püsib vaatamata üleujutusohule siiski kõrgem. Inimesed on lihtsalt üleujutusohust teadlikud ja kindlustavad oma kodud.
Kommentaarid