Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Sauga vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järve linnaosa
  • Jõhvi küla
  • Kambja alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Koigi küla
  • Kolga alevik
  • Kõpu alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuru küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Leesi küla
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Mähma küla
  • Manniva küla
  • Mäo küla
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Metsanurme küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõo alevik
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Ramsi alevik
  • Randvere küla
  • Rohuneeme küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Saustinõmme küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sõrve küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valjala alevik
  • Valkla küla
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Kabala küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Pärnu kinnisvaraturul puhuvad juba kevadtuuled

Kevad toob Pärnusse soojad tuuled ja päikesepaiste. Hooaja algus paistab silma ka kinnisvaraturul: nii müügi- kui ostuaktiivsus on juba kasvamas. Eelmise aasta põhjal võib prognoosida, et müügiaktiivsus kasvab peamiselt II kvartalis ja saavutab tipu aasta III kvartalis, kui päike on kõige soojem.

Keskmiseks kinnisvaratehingu hinnaks kujunes 2019. aastal 60 300 eurot, see oli koguni 27% rohkem kui aasta varem. Keskmise hinna ja seega ka kogukäibe sellise tõusu taga on üksikud keskmisest oluliselt kallimad tehingud mitteeluhoonetega hoonestatud maadega Pärnu linna asustusüksuses (edaspidi Pärnu linn) ja selle vahetus lähiümbruses.

Eluasemeturul nii suurt kasvu pole olnud, pigem on oodata kasvu aeglustumist. 2019. aastal vähenes korteripakkumiste arv Pärnu linnas 5,6%, kogu maakonnas tervikuna 4,8%. Korterite ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1030 €/m2, mida oli vaid 8% enam kui varasemal aastal. Hoonestatud elamumaadega tehti maakonnas kokku 405 ostu-müügitehingut,  mis oli võrreldes 2018. aastaga 6,5% vähem. Müüdud elamute keskmiseks mediaanhinnaks oli 75 000 eurot, mida oli 4,8% vähem kui aasta tagasi. Pärnu linnas tehti 2019. aasta jooksul 100 hoonestatud elamumaa tehingut, mida oli 21% vähem kui 2018. aastal, keskmiseks mediaanhinnaks oli 100 000 eurot ehk 4,8% vähem kui aasta tagasi.

Tänu uutele korterelamutele üldine hinnatase veel ei lange

Hooajalistele muutustele vaatamata ootame Pärnu linna korteri- ja elamuturul veel hinnataseme mõõdukat kasvu. Pärnu linnas tehti 2019. aastal 896 korteritehingut keskmise mediaanhinnaga 1 244 €/m2. Sealhulgas müüdi 175 uut korterit, mida oli 33% enam kui aasta tagasi. Nendega tehtud tehingud moodustasid 2019. aastal kõikidest tehingutest 20%. Uute korteritega tehtud tehingute lõikes kujunes keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks 1 694 €/m2, mis oli 5,9% väiksem kui aasta varem. Languse põhjus peitub muutunud tehingute struktuuris: kui 2018. aastal müüdi valdav enamik uutest korteritest Kesklinna linnaosas, siis 2019. aastal juba ka Räämas ja mujal äärelinnas.

Kuna 2019. aastal suurenes uute korteritega tehtud tehingute arv, mis mõjutas tehingustatistikat ja mediaanhinda positiivselt, siis ootavad müüjad keskmisest kõrgemat tehinguhinda ka sel aastal. Ehki ehitusaktiivsus on langenud, valmib ka 2020. aastal uusi kortereid. Maakonna korralike korterite hinnad on mõnevõrra tõusnud, ruutmeetri mediaanhind on kasvanud kolm aastat järjest. Madalama hinnatasemega piirkondades on üsna suur hulk potentsiaalseid ostjaid muutunud ostuvõimeliseks. 2020. aastal edasine kasvutempo maakonnas tõenäoliselt aeglustub, sest vabu kortereid oluliselt ei lisandu ja ostjad eelistavad endiselt kortereid Pärnu linnas või selle lähistel.

Nõudmised eluasemele on siiski jätkuvalt kõrged, mistõttu võimalusel eelistatakse endiselt hinnale nii head asukohta kui ka kvaliteeti. Kehvema siseviimistlusega korterite ajutine eelistamine tuleneb tõenäoliselt olemasoleva pakkumise olemusest, kus nüüdisaegse viimistlusega korterite pakkumine on vähenenud ja nende pakkumishinnad kasvanud.

Stabiilsus viitab peatsele hinnalangusele

Tehingute arv tõenäoliselt oluliselt ei kasva, sest pakutavad varad pole sobivas asukohas või seisukorras, kuid pakkumishind on kõrge. Viimasel kahel aastal on korteriturg stabiliseerumas, turuaktiivsus ja hinnatase ei ole oluliselt kõikunud. Nii  võib väita, et pidevalt kasvanud nõudlusega periood on lõppenud. Mediaanhinna kasv on 2018. aastast pidurdunud, mis tähendab, et valdava osa tehingute hind ei ole enam järjepidevalt kasvanud. Kuna aga saadaval on pigem keskmisest kõrgemate hindadega kortereid ning napib häid ja odavaid, võivad kinnisvaraarendajad leida uusi nišše ning lähitulevikus keskmise hinna järsku langust siiski oodata ei ole.

Müügiperioodi pikenemise kolm põhjust

Varade müügiperioodid ei ole eelmise aastaga võrreldes oluliselt pikenenud, turuväärtusega hinnastatud varade müügitempo on püsinud suhteliselt sarnasel tasemel. Turuväärtusest kõrgema hinnaga õngitsedes pikeneb müügiperiood nii korterite kui majade puhul.

Eesti teiste piirkondade sarnaselt on Pärnu linnas märgata nooremapoolsete ostjate huvi tõusu. Võrdlemisi kiirelt kasvanud korterihindade, kuid samaaegselt üsna kõrge majandusliku kindlustunde taustal on sagenenud see, et noored hindavad oma laenuvõimekust ebaadekvaatselt. Laenutaotlemisel seatud tingimusi sissetuleku, omaosaluse või maksekäitumise kohta ei suudeta täita ning tehingud on kas ära jäänud või edasi lükkunud. Müügiperioodid venivad keskmisest pikemaks ka pangalaenuga ostjatega seotud tehingute korral. Sage on olukord, kus korteri või elamu dokumentatsioon ei ole enne tehingu kokkuleppimist korras ning see ei sobi pangalaenu tagatiseks.

Korterihindade tõusu valguses on suurenenud huvi pigem üksikelamute vastu, kuid nooremapoolne ostjaskond on huvitatud ennekõike uusehitistest hinnaklassis 120 000 – 150 000 eurot, selliseid ei ole aga turul piisavalt. Sageli on vara ülehinnatud ja seetõttu ostjatele vastuvõetamatu. Keskmise hinnaklassi elamud vajavad tänapäevase maitsega ostjatele sobimiseks valdavalt suures mahus rekonstrueerimist, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist ning planeeringu muutmist.

Üürituru sesoonsus jätkub

Pärnu üüriturgu mõjutab igal aastal kuurortlinnale omane suvel kiirelt kasvav lühiajaliste üüripakkumiste arv. Talvel on pakkumisi oluliselt vähem. Pikemaajaliste üürilepingute sõlmimine on võrdlemisi keeruline. Atraktiivses Ranna puhkepiirkonnas või Mai elamupiirkonna elamutes soovitakse üürida kortereid lühiajaliselt, kuid suurema üürituluga. Suvise perioodi tipptaseme ning talvise perioodi kõige madalama aktiivsusega kuude pakkumiste arv erineb ligi 3,5 korda. Sügisperioodil on märgata pikaajalisele üüriturule suunatavate korterite üüripakkumiste arvu olulist kasvu, mille taustal on üürihinnad teiste Eesti suuremate keskustega võrreldes ajutiselt võrdlemisi madalad ning potentsiaalsed üürnikud pakkumiste rohkusest tulenevalt äärmiselt valivad.

Väikeinvestorite huvi on suhteliselt tagasihoidlik, aktiivselt otsitakse vaid väljaüürimiseks sobivaid külaliskortereid nii uutes kui ka vanemates korterelamutes. Ennekõike ollakse huvitatud pigem madalama hinnaklassiga uute korterite soetamisest (1400–1800 €/m2), kuid senise pideva ehitushinna kasvu tõttu on vastavas hinnavahemikus projektide hulk järjepidevalt vähenenud.


Arendajad on lõpetamas

Valdav osa aastatel 2017– 2019 kavandatud ja ehitatud korterelamutest paikneb Kesklinna piirkonnas. Nagu Tallinnas, suurenes ka Pärnu ehitussektoris ebakindlus üsna kiiresti. 2019. aasta II kvartalis ei väljastatud mitte ühtegi ehitusluba ega alustatud ühegi uue korterelamu ehitamist. Erinevalt Tallinnast või Tartust ei ole suuremaid arenduspiirkondi veel välja kujunemas. Praegu ehitatavate madalama hinnaga arendusprojektide korteritest on enamik võlaõiguslike lepingute raames broneeritud, millest tulenevalt võib tarbijate senist huvi odavama hinnaklassi uusarenduste vastu pidada aktuaalseks ka lähitulevikus. Korteriturul ongi oodata üksikute arendusprojektide lisandumist. Pärnu linnas on keskmisest kõrgema ruutmeetrihinnaga korterelamuid rajatud rannapiirkonnas ja Pärnu jõe vaskakkaldal, odavamate uuselamute puudumine on viinud arendajad ja ostjad ka linna piirile: Tammiste lähedale kerkib Nurmenuku arendus ja Sauga alevikku Hirvela arenduse laiendus.

Üksikelamuturu struktuur on kehv

Tehingute arv elamutega on vähenenud ennekõike aastatel 1940–2000 ehitatud üksikelamute osas, kuid need moodustavad valdava osa pakkumises olevatest majadest. Otsitakse  parema põhikonstruktsiooni ja siseviimistluse seisukorraga elamuid, kuid valdava osa pakkumisest moodustavad kehvemas seisukorras elamud, mis vajavad rekonstrueerimist. Pakkumisel ei ole piisavalt kvaliteetseid ning vastuvõetava hinnatasemega varasid. Valikuvõimaluste vähesuse tõttu on soetatud järjest enam ka kehvemas seisukorras elamuid ning ühtlasi elamuid linnast väljapoole. Uusehitiste pakkumised soodustavad keskmise pakkumishinna kasvu ning statistiliselt ka turul kaubeldavate varade hinnakasvu. Vaadates 2019. aastat iseloomustavaid ehitusaktiivsuse näitajaid, on Pärnu maakonnas aga sarnaselt Eesti teistele aktiivseimatele piirkondadele uusehitiste püstitamine vähenemas.

Nii 2018. aasta II pooles kui ka kogu 2019. aasta vältel müüdi ligi pooled elamud vähemalt 100 000 euro eest. Suur hulk ostjatest oli sunnitud soetama kehvemas seisukorras varasid, sest kvaliteetsete varade hinnatase on muutunud soovitud piirkonnas kättesaamatuks ning alternatiivina nähakse võimalust elamuid oma soovi kohaselt renoveerida. Kindlasti on põhjuseks asjaolu, et üksikelamu ehituseks sobilikke krunte on eelistatud asukohtades võrdlemisi vähe ja olemasolevaid kinnistuid ei olda nõus turuhinnaga loovutama. Odavamate varade eelistamist kirjeldab ka 2019. aasta I poolaasta elamuturu statistika, kus mitu kvartalit järjest võis täheldada nii aritmeetilise keskmise kui ka mediaanhinna aastast alanemist, kuigi pakkumiste arv on samal ajal pidevalt vähenenud.

Väljaspool Pärnu linna müüdi 2019. aastal 219 hoonestamata elamumaad, mida oli 15% vähem kui aasta varem. Oluliselt on vähenenud laenuvõimalused teise või kolmanda kinnisvara soetamiseks, mistõttu maju lihtsalt suvitamiseks enam ei osteta. Suvehooajal on oodata, et kasvab taas ostuhuvi maamajade vastu, kuid pesemisvõimaluse puudumise ja elamute kehva seisukorra tõttu ei ole kommertspangad enamasti nõus ostu eluasemelaenuga finantseerima, osta soovijatel aga puuduvad piisavad vahendid rekonstrueerimisega seotud omaosaluseks. Probleemiks on osutunud ka juurdepääsuservituutide puudumine või tagantjärele seadustamist vajavad ehitustööd. Maakonnakeskusest väljaspool tehtud tehingute tervikhinnad on jäänud valdavalt alla 30 000 euro.

Tühjad kinnistud ootavad väljaspool Pärnu linna

Kui möödunud aastatel võis märgata aeglaselt, kuid järjepidevalt üksikelamute püstitamiseks sobilike maade pakkumiste arvu vähenemist, siis 2019. aastal on edasine langus lõppenud ning pakkumiste kogumaht ajutiselt stabiliseerunud. Keskmine pakkumishind on aga asunud 2019. aasta keskpaigast üsna kiirelt kasvama. Pakkumises on palju kunagise buumiaegse perioodi kinnistuid, mille tehniline taristu on tänaseni välja arendamata: enamasti on kinnistud eraisikute omanduses, kel puudub selleks võimekus.

Lisaks ei soovi pangad hoonestamata maa ostmist finantseerida ning potentsiaalsed ostjad ei julge ainuüksi omakapitaliga nii suuri riske võtta. Mida enam uusehitisi uude piirkonda ehitatakse, seda likviidsemaks muutuvad veel müümata krundid. Juba väljakujunenud elurajoonides on kruntide müügiperioodiks enamasti keskmiselt üks aasta. Nii on tekkinud väikeinvestorite ring, kes soetavad soodsalt ühekaupa kinnistuid, ehitavad kommunikatsioonid ja elamu nimelt edasimüümiseks.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Maakler

Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (18)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?