Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Kõima küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Kuidas tüütuid putukaid eemal hoida?

Putukad on üldjuhul kasulikud ja nende olemasolu võiksime ilmselt rahulikult taluda, kui mõned neist ei nõelaks ega hammustaks ja need hammustuskohad ei sügeleks ega läheks paiste. Kahjuks pole meil sääskedest, parmudest ja herilastest pääsu, küll on aga häid nippe, kuidas neid eemale peletada.

Putukad on kasulikud ja aiapidajad ehitavad tänapäeval lausa putukahotelle, et mesilased, kumalased ja teised head putukad käiksid lilli, marjapuid ja -põõsaid tolmeldamas. Mesilased on vagurad ja toimekad, neid ja nende mett me lausa armastame. Mesilased ei tule ka tavaliselt inimesi nõelama.

Võib ju mõelda, et ega putukad siis tule, kui terrassi ja istumiskoha lähedale lilli mitte tuua. Kuid elavad lilled on suvel peamiseks kaunistuseks ning pealegi polegi sugugi kõik putukad lillemaiad. Näiteks parmud, sääsed ja kärbsed lendavad kohale pigem inimese nahast erituvate lõhnade peale. Nemad kuuluvad ka suvitajaid kiusavate putukate esikümnesse. Hea on aed ja lillepeenrad rajada terrassist kaugemale ning akende ees kasutada putukavõrku või võrkkardinaid, aga oma kaunis koduaias muretult istumiseks on veel teisigi nõkse, mis järele proovida.

Sääsed

ei hooli lilledest, vaid puhtast inimverest. Liikvel on selliseid sääski, kelle torge tekitab õrnemale nahale suuri paiseid, mis hakkavad sügelema ja kratsimise tagajärjel võib tekkida koguni veremürgitus. Sääsed ilmuvad enamasti välja peale päikeseloojangut, aga mõned eriti imelikud isendid lendavad ringi ka kuuma päikese käes. Uuringud on kinnitanud, et naiste veri maitseb sääskedele rohkem kui meeste oma ja nad eelistavad alkoholi tarvitanud inimesi. Värskelt pesust tulnud inimese asemel valivad nad ohvriks füüsilise pingutuse tagajärjel kergelt higise.

Sääskede tõrjeks on soovitatud nii end aerosooliga ennetavalt üle pritsida kui ka kasutada spetsiaalset sääsepeletussuitsu. Aerosooli toime lahtub enamasti paari tunniga ja seejärel tuleks seda nahale või riietele uuesti piserdada. Koduseid looduslikke sääsepeletajaid tehakse eeterlikest õlidest, neid vee, baasõli või piiritusega segades. Väga head on teepuu-, eukalüpti-, sidrunheina-, lavendli-, rosmariini- ja piparmündiõli. Ehki need lõhnavad hästi, on need kõik ajutised abivahendid, sest peletavad sääski maksimaalselt 2–3 tundi. Ka küüslauku kiidetakse, sest nii sääskedele kui ka puukidele ei pidavat see lõhn sugugi meeldima. Seda vahendit julgeks soovitada küll üksikutele, sest enamasti ei talu küüslaugulõhna ka inimesed.

Katsed on näidanud, et sääskedest lahtisaamiseks pole paremat nn sinise valgusega sääsemeelitajast, kus sääsed kiiresti hukkuvad. Odavamate alternatiividena võiks kasutada laual või terrassinurkadel tsitruselõhnalisi küünlaid. Püsivamat kaitset pakuvad terrassipottidesse istutatud basiilik, lavendel, piparmünt või krüsanteemid, millest erituvad eeterlikud õlid on ebameeldivad pea kõikidele putukatele. California Davise ülikooli teadlased tegid juba 2014. aastal kindlaks, et sääski ja parme tõmbavat ligi tume värv, kuid musta-valgetriibuline muster tekitavat neis segadust, sest must ja valge peegeldavad valgust erinevalt. Viimati kohtasin uudset soovitust, et lisaks eeterlike õlide toimele peletab sääski ka kohvipuru süütamisest tekkinud suits, mis peaks iseenesest olema meeldiva lõhnaga.

Parmud

on  tüütud ja valusad hammustajad, keda leidub nii maal kui ka mere ääres, aga enamasti tuulevaikse ilmaga. Kindlasti ründavad nad siis, kui oled asunud toredaid aiatöid tegema, sest neid meelitab süsihappegaasi suurem kontsentratsioon. Heledad, tihedad ja tugevad riided on parmude vastu kõige parem kaitse. Peale päikeseloojangut parme enam liikvel ei ole, ainult üksikud liigid lendavad ka pimedas. Detamiidi ja deltameriini sisaldavad apteegiaerosoolid peaksid kaitsema ühtviisi hästi nii sääskede kui ka parmude eest. On olemas nii nahale kui ka riietele kantavaid vahendeid.

Herilased

Ilmuvad suvesoojas magusa või mittemagusa lõhna peale kohale ka siis, kui ühtki herilasepesa pole kilomeetrite raadiuseski. Kuna nad on magusamaiad, siis on parim tõrjeviis neid nende enda nõrkusega ahvatleda. Moosi- või meetilgaga pudel, mille suue on kitsam kui põhi, meelitab  putukad pudelisse ja välja nad sealt ei saa. Anum tuleks panna istumiskohast natuke eemale.

Putukate olemasolu võiksime ilmselt rahulikult taluda, kui nad ei nõelaks ega hammustaks ja need hammustuskohad ei sügeleks ega läheks paiste.  Kellelgi pole tavaliselt meeles kohe hammustusjärgselt tekkinud kuplasid piiritustinktuuri või teeõliga tupsutada. Ja vahel ei aita seegi.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (9)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?