loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Põltsamaa linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kärevere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lolu küla
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Naage küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Võiste alevik
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Liia Koreline

Naabritülidest ja leppimisvõimalustest

Tülisid tuleb naabrite vahel ikka ette, lahkarvamuste põhjuseks võib olla näiteks must trepikoda, parkimiskohtade puudus, liftirike, lõputud renoveerimised või kirjutised seintel. Järgneda võib terav ja pikale veniv tüli. Esineb ka nii tõsiseid konflikte, et keegi on sunnitud elupaika vahetama või kohtu poole pöörduma. Toon välja kõige sagedasemad konfliktiallikad, mille tõttu tüli naabrite vahel võib lõppeda kohtuprotsessiga.

 

Naabrite üleujutamine

Kõige levinum „sõjaolukord“ naabrite vahel tekib veeavarii tõttu, kui tuleb jõuda kokkuleppele kahju tekitanud põhjuse, kahjusumma määramise ja kompensatsiooni väljamaksmise osas. Suur veeavarii võib tekkida väga lihtsal põhjusel: lahti unustatud veekraan, keskküttetoru leke, kraanikausi või käterätikuivati leke. Isegi tagasihoidlikud veekahjustused seintel või laes võivad süüdlasele maksma minna kopsaka summa, rääkimata juhustest, kui on rikutud mööbel või väärisasjad. Kompensatsiooni suurus sõltub korteri üldseisundist avarii ajal, samuti kahjustatud pindade suurusest ja mööbli seisukorrast. Kannatanul on oluline detailselt tõestada kahjustuste tekkepõhjus ja hoolitseda tõestusmaterjali olemasolu eest. Veekahjustused tuleks fikseerida foto- või videosalvestustena ning kohale kutsuda kindlustusfirma esindaja ja hindaja, kes selgitavad välja kahju suuruse. Koostatud akti ja sõltumatu eksperdi aruande põhjal on võimalik taotleda kompensatsiooni vabatahtlikkuse alusel või kohtu kaudu. Igati kasulik on lasta oma korter või maja õnnetuste vastu kindlustada.

 

Kärarikkad koosviibimised

Öörahu rikkumine on samuti naabritülide üks sagedasem põhjus. Akustiline müra segab uinumist ja rahulikku uneaega. Öist jõudeaega võivad segada ka naabrite remonditööd või mööbli ümberpaigutamine, vali muusika või jutt, laste nutt või muusikainstrumentidel mängimine. Öörahu kehtib kella 23-st kuni 7-ni hommikul. Juhul kui naabrid oma öise eluviisiga süstemaatiliselt segavad, soovitavad juristid välja kutsuda politsei. Mida tihemini sellised väljakutsed fikseeritakse, seda rohkem on võimalusi korrarikkujaid karistada. Kuid siin on vaja silmas pidada, et protokolli administratiivse korrarikkumise kohta vormistab politsei ainult juhul, kui naaber käratseb või rikub mõnel muul moel korda politsei juuresolekul. Vajalikud on ka naabrite tunnistused, videoülesvõtted ja koopiad kaebustest, mida saab kasutada kohtus tõestusmaterjalina. Soovitus: hoiatage varakult oma naabreid, kui kavatsete oma korteris korraldada öist koosviibimist! Täpsustage, mis kell külalised saabuvad ja kui kaua pidu kestab.

 

Korteri kooskõlastamata renoveerimine

Ühe korteri ümberehitus võib häirida kõiki majaelanikke, kutsuda esile isegi kandetalade deformatsiooni või rikkuda kogu maja arhitektuurilahenduse. Näiteks rõdu või lodža ümberehitus köögiks võib kahjustada mitte ainult naaberkortereid, vaid kogu maja konstruktsiooni. On juhuseid, kus ümberehituse käigus on maja elanikud omastanud osa üldvarast, näiteks liitnud oma korteriga maja tehnilise ruumi või osa pööningust. Selline ümberehitus on võimalik ainult kogu kortermaja elanike ühisel nõusolekul. Tüli põhjuseks võib olla ka majaelanikega kooskõlastamata paigaldatud üldkasutatava koridori uks, mis võib sulgeda koridori ja takistada tulekahju korral evakueerumist. Seadusevastast ümberehitust märkavatel naabritel on õigus esitada kohtusse kaebus.

 

Agressiivsed neljajalgsed

Igaühel on õigus soetada omale koduloomi. Seadusandlus ei piira kortermajas peetavate koduloomade arvu ning osa elanikke ei piirdugi ühe koera või kassiga. Pidevad häälitsused, ebameeldivad lõhnad ja koduloomade mustad jäljed trepikojas võivad põhjustada tõsise konflikti. Seda ka juhul, kui loom on rikkunud naabrite vara, hirmutanud või kedagi hammustanud – siis võib tüli viia kohtusse. Soovitada saan vaid üht: kui teil on tahe soetada koduloom, hinnake oma võimalusi ja aega, mis kulub looma eest hoolitsemisele, ning kaaluge kõiki riske, mis on seotud kodulooma omamisega kortermajas. Kui te elate eramajas ja naabermajad on lähedal, siis hoidke oma koduloomi kinni ja piirake nende liikumist ainult teile kuuluval territooriumil. Kui teie koer pidevalt haugub ja on agressiivne, pöörduge loomakliinikusse – ehk saate sealt nõu ja abi.

 

Maavalduse kasutamine

Maal elavate kinnisvaraomanike vahel võib tekkida konflikt maa õiglase kasutamise osas, näiteks vanade aedade või tarade asendamise korral. Võib juhtuda, et naabrid ei suuda kiusatusele vastu panna ja laiendavad oma territooriumi poole meetri võrra, see ei jää aga maatüki valdajal märkamata. Ent segaste kirjelduste tõttu maaomaniku dokumentatsioonis võib olla raske tõestada, kellele see pool meetrit maad ikkagi kuulub. Vaidlust tekitavad ka ligipääs naabri maa-alal paiknevatele kommunikatsioonisüsteemidele, sanktsioneerimata insenerilahendused ja tehnilistele nõuetele mittevastavad ehitised – näiteks kergestisüttivatest materjalidest ja liiga kõrged või vaadet muul moel rikkuvad tarad.

 

Kodukontor

Äritegevuse korraldamine kodustes tingimustes on viimasel ajal üsna levinud. Seadusandlus lubab teatud tingimustel kasutada korterit kontoriruumidena. Oma korterisse kiputakse aga sisse seadma ka laoruumi, tootmistsehhi või eralasteaeda ning see võib majaelanikke häirida. Naabritel on õigus informeerida kodukorra rikkumistest korteriühistut, maksuametit ja teisi asutusi, kes tegelevad äritegevuse korraldamisega. Siin saan soovitada ainult seadustest kinni pidada, vastasel juhul võib kodune äritegevus lõppeda kohtus.

 

Parkimiskohtade nappus

Elumaja territooriumi kasutatakse ka parklana ja see õigus on kõigil elanikel. Esineb aga juhuseid, kus autoomanikud sildistavad parkimiskohti omadeks ja võõrasteks ning parkimiskohtade piirajaid „karistatakse“ autoakende lõhkumise või rehvide läbitorkamisega. Tüli võib viia kohtuni välja. Autoomanikud, kes ei leia parkimiskohta, pargivad sõiduki lasteväljakule, murule või kõnniteele. Selline käitumine võib tuua rahatrahvi ja muidugi ka tüli naabrite vahel. Parkimisprobleeme tuleks arutada korteriühistu koosolekul. Naabrivalve on hea vahend parkimisplatsil kord jalule seada. Parkimisel jälgige, et te ei sulgeks naabritele väljasõiduteed. Ärge käivitage autot puhkepäeva südaööl või väga varasel hommikutunnil, parkige auto oma, mitte naabri akende alla, ärge paugutage uksi ega laske autotuledel naabrite akendesse paista!

 

Minu nägemus heast naabrist

Kui teie majja on saabunud uusasukad, siis leidke võimalus nendega tutvuda, tervitage, tehke sümboolne kingitus, näiteks endaküpsetatud kook. Informeerige uusi naabreid prügi äravedamise päevadest ja tutvustage muid olmeprobleeme. Püüdke saada teada, kui suur on naabripere, kus nad töötavad ja millise graafiku järgi. Sel moel saate teatud probleeme ennetada. Näiteks kui teie naabrid töötavad öösiti, siis püüate päevasel ajal elada vaiksemas rütmis ja anda neile rahulikku uneaega. Kui peres on väikesed lapsed, siis püüate õhtuti vaiksemalt olla. Andke ka oma uutele naabritele enda kohta infot, näiteks et teie poeg mängib trumme või millal alustate remonditöid. Olge ettevaatlik ühise vaheseina kasutamisega: ärge paigaldage selle äärde müra tekitavaid kodumasinaid, telerit ja kõlareid. Kui te elate naabrite kohal, siis tasuks panna kodumasinate alla müra summutav vaipkate. Häirivad võivad olla ka teie rasked sammud, laste jooks ja põranda kriipimine. Leppige kokku, et kui keegi käitub naabri suhtes häirivalt, siis antakse sellest kohe märku.

Hoidke ühisel maa-alal puhtust ja korda. Ka eramaja hoolitsemata territoorium võib naabreid häirida ja tüli tekitada. Kui kasutate oma aias kemikaale, küsige, ega teie naabritel või nende koduloomadel allergiat ei ole. Jälgige tulekoldeid, kui valmistate õues süüa või põletate prahti – võibolla kuivatavad naabrid just sel päeval õues pesu. Ärge jätke kasutamata ka võimalust üksteist abistada. Kui teie naabrid sõidavad, kas puhkusele või nädalalõppu veetma, ärge unustage valvsust, jälgige ka nende korterit või maja. Olge valvsad ka siis, kui naabrid on kodus, ning andke neile märku, kui näete kahtlaseid isikuid maja ümber liikumas. Kui kahtlused on tõsised, helistage politseisse. Pakkuge abi ja tuge, kui naabril on vaja hoida lapsi või koduloomi, abi kodu- või aiatöödes.

Kui olete informeeritud muudatustest teie elurajoonis, teavitage ka oma naabreid. Leidke aega ja tahet luua oma lähedal elavate inimestega võimalikult head suhted! Vastutasuks saate rahulikult elada sõbralikus ja ohutus keskkonnas.

 

Liia Koreline, kinnisvaramaakler

Galerii

Kommentaarid

Liia Koreline

Liia Koreline

Aasta Maakler 2018

Maakler

Mobiil +372 510 2206
Telefon +372 614 4600
Keeled
liia.koreline@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (26)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?