loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Rannu vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Paldiski linn
  • Konguta vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kaasiku küla
  • Kadriorg
  • Kärevere küla
  • Karjaküla alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kildu küla
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Kuusalu alevik
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Naage küla
  • Näpi alevik
  • Neeme küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Taebla alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tõstamaa alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Välgita küla
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võõpsu alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Aime Opermann

Korterelamu üldine seisukord muutub korteriostjatele aina olulisemaks

Arco Vara Kinnisvarabüroo Viljandi osakonna kutselne maakler Aime Opermann puutub iga päev kokku inimeste igatsusega soetada kodu uude ja tavapärasest huvitavamate lahendustega elamusse. Kui oleks piisavalt uusarendusi ning potentsiaalsete ostjate laenuvõimekus parem, poleks kahtlustki: kindlasti eelistaks ostjad korterit uues majas.

Seda näitas ka eelmise aasta algul valminud 13 korteriga elamu Viljandis Maramaa puiesteel. „Karp oli püsti pandud juba kümme aastat tagasi, seepärast usutlesid paljud algul, et kas see on ikka soojapidav ja ega müüridega pole probleeme. Uus arendaja ütles, et pigem ongi vajumised ära toimunud, maja on tugevamaks saanud. Ja kuna inimeste nälg uue ja teistsuguse järele oli nii suur, müüsime korterid ära loodetust poole ajaga,“ räägib Opermann. „Kuigi omal ajal polnud energiaklass eesmärk, sai maja sellegipoolest hästi soe ja küttearved on mõistlikud. Lisaks asukoht kesklinnas vaikses kõrvaltänavas, teistsugused planeeringud, suured rõdud ja katuseterrassid, kindel parkimiskoht,“ loetleb ta Maramaa arenduse plusse. Viimane mängib tema sõnul tänapäeval suurt rolli: inimesed ei taha õhtul töölt koju jõudes hakata ümbruskonnas ringi tiirutama, et leida auto parkimiseks vaba koht.

Kuigi ostuhuvilised unistavad kodust uusarenduses, ei taha arendajad riski võtta, sest ehitushinnad on tõusnud ja uute korterite ruutmeetrihind tuleks tuntavalt kõrgem kui veel mõni aasta tagasi. „Inimesed tulevad meile kontorisse, helistavad, kirjutavad, et kas midagi uut on tulemas. Oleme viimastel nädalatel potentsiaalsete arendajatega ka maas istunud, aga nad ütlevad, et risk väikeses piirkonnas arendada on liiga suur ja kasum mõttetult väike.  Ehitajaid on praegu keeruline leida ja pank ei rahasta arendust enne, kui pooltel korteritel ostja olemas,“ selgitab Opermann. Kui Maramaa arenduses oli korterite ruutmeetrihind 1400–1500, siis nüüd algaks see 1700 eurost ja see on Viljandi kohta juba väga kõrge.

Seepärast lähevad praegu kiiresti kaubaks hästi remonditud korterid terviklikult renoveeritud korterelamutes, nende eest ollakse nõus maksma aina kõrgemat hinda, ruutmeetrihind on Viljandis kerkinud 900–1000 euroni. „Korteriostjatele on peale korteri enda seisukorra väga oluliseks saanud korterelamu üldine seisukord ja see, kui hästi ühistu toimib. Kohe hakatakse uurima, kui suured on kulud, kes on haldur, kui aktiivne on korteriühistu, mis töid on plaanis teha ja millised suured tööd on juba tehtud. Ma pean neis küsimustes väga tihti ühistuesimeeste ja majahalduritega ühendust pidama,“ nendib Opermann.

Kus on vaja veel renoveerida, seal saab kaalukaks küsimuseks püsivõlgnike olemasolu, sest sellest sõltub pangalaenu saamine. „Naabrid on üldse muutunud oluliseks: noored pered tahavad, et trepikojas elaks veel noori peresid, vanemad inimesed aga pelgavad seda, et lapsed jooksevad ja lärmavad – nemad tahaksid elada koos omaealistega,“ toob maakler näiteks.  

Ideaalseks peavad ostuhuvilised seda, kui korterelamu on terviklikult renoveeritud ja osa laenust ühistul juba ka tagasi makstud. Samas on sellistes korterelamutes küttekulu nii palju väiksem, et ka laenu tagasi makstes jääb igakuine maksukoormus peaaegu samaks kui enne renoveerimist. „Osaliselt renoveeritud korterelamutes, kus on vahetatud välja näiteks katus, trepikodade aknad-uksed ja vee- või kanalisatsioonitorustik, on küttekulu jäänud samaks,“ märgib ta. Tervikliku renoveerimise suureks plussiks on ka oluliselt parem sisekliima: ventilatsioonisüsteemi paigaldamine on kohustuslik.

Seda, et osaliselt renoveeritud korterelamutes oleks sisekliimaga suuri probleeme, pole siiski teada. Algul, kui alles hakati aknaid vahetama, oli hallituseprobleemidest kuulda, aga üksikutes korterites, mitte tervetes majades. Üks erand Opermannile siiski meenub. „Endine kontorihoone, millest umbes 15 aastat tagasi tehti ühiselamutüüpi korterelamu, läks küll üleni hallitama: trepikojad, aknad, aknapõsed ... See oli üks esimesi hooneid, kus tundus olevat natuke uuema projekti lõhna. Ent ventilatsiooni ei olnud, inimesed puurisid lõpuks ise akna kõrvale augu ja panid ventilatsiooniklapi.“

Viljandi korterelamutest on praegu renoveeritud umbes pooled, teistes on plaan töö lähiajal ette võtta. Kuna pakkumisi turul napib, leiavad ostja lõpuks ka renoveerimata majade remontimata korterid, ent nende müüjatel tuleb tavaliselt hinnas alla tulla. Selliste korterite juures hakkavad maakleri ütlust mööda rolli mängima asukoht, korteri enda seisukord ja planeering ning korruselisus. „Kui ikka tuul puhub kohinal sisse ja korter on külm, siis sinna elama asuda ei taheta. Ei piisa ka sellest, kui öelda, et aasta pärast hakatakse maja renoveerima.“

 

Kommentaar:
Joonas Kerge, KredExi kommunikatsioonispetsialist

Et saavutada võimalikult suur energiasääst, parem sisekliima ja ka hoone pikaajaline säilimine, on mõistlik korterelamu võimalikult terviklikult rekonstrueerida. See tähendab, et lisaks välisfassaadi soojustamisele tuleb välja vahetada kõik maja olulised osad: aknad, katus, paigaldada ventilatsioonisüsteem, vahetada küttesüsteem ning miks mitte panustada ka taastuvenergialahendustesse, nagu päikesepaneelid. Selline „üks kord ja korralikult“ lähenemine annab suurima võimaliku säästu küttekuludelt, nüüdisaegne ventilatsioonisüsteem loob hea ja tervisliku sisekliima ning ühtlasi pikendatakse maja kasutusiga. Terviklikult korda tehtud elamu näeb ka hea välja. See tähendab, et tõuseb kinnisvara väärtus ja kasvab kindlustunne, sest tervikliku rekonstrueerimisega tagatakse maja pikaajalisem säilimine.

Sel kevadel avatava uue toetusvooru tingimused muutuvad pisut. Toetust eraldatakse edaspidi aastase eelarve järgi ehk igaks aastaks on ette nähtud kindel summa, mille ulatuses taotlusi vastu võetakse. Taotlusi saab esitada kuni aasta eelarve täitumiseni, maksimaalne taotletav summa on 1 mln eurot.
Oluline muudatus on ka toetusmäärade diferentseerimine. Tartus ja Tallinnas saab toetust kuni 30%. Tallinna ja Tartuga külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara turuväärtus on taotluse esitamisele eelneva aasta andmetel kõrgem kui 500 €/m2, samuti Elva, Haapsalu, Keila, Kuressaare, Maardu, Otepää, Pärnu, Rakvere, Rapla ja Viljandi linnas, Kohila ja Paikuse alevis ning Sauga ja Uuemõisa alevikus asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40%. Mujal Eestis on toetuse määr 50%. On ka muudatusi/leevendusi, mis puudutavad miljööalasid ja muinsuskaitse all olevaid hooneid.

Täispkka lugu saab lugeda Aja Lehe aprillinumbrist või www.aleht.ee

Galerii

Kommentaarid

Aime Opermann

Aime Opermann

15 aastat kogemust kinnisvaraturul

Kutseline maakler / Viljandi osakonna juht

Kutsetunnistuse nr. KKM139193
Mobiil +372 527 5985
Telefon +372 435 9969
Keeled
aime.opermann@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (39)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, Aleksander Puškini 28-202, 20307+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Valga esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?