Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Sauga vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Elva linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haiba küla
  • Haimre küla
  • Holstre küla
  • Huuksi küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järve linnaosa
  • Jõhvi küla
  • Kabina küla
  • Kambja alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kolga alevik
  • Kõpu alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuru küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Leesi küla
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Mähma küla
  • Manniva küla
  • Mäo küla
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Metsanurme küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Ramsi alevik
  • Randvere küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Saustinõmme küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sõrve küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valkla küla
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Kabala küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Aime Opermann

Korterelamu üldine seisukord muutub korteriostjatele aina olulisemaks

Arco Vara Kinnisvarabüroo Viljandi osakonna kutselne maakler Aime Opermann puutub iga päev kokku inimeste igatsusega soetada kodu uude ja tavapärasest huvitavamate lahendustega elamusse. Kui oleks piisavalt uusarendusi ning potentsiaalsete ostjate laenuvõimekus parem, poleks kahtlustki: kindlasti eelistaks ostjad korterit uues majas.

Seda näitas ka eelmise aasta algul valminud 13 korteriga elamu Viljandis Maramaa puiesteel. „Karp oli püsti pandud juba kümme aastat tagasi, seepärast usutlesid paljud algul, et kas see on ikka soojapidav ja ega müüridega pole probleeme. Uus arendaja ütles, et pigem ongi vajumised ära toimunud, maja on tugevamaks saanud. Ja kuna inimeste nälg uue ja teistsuguse järele oli nii suur, müüsime korterid ära loodetust poole ajaga,“ räägib Opermann. „Kuigi omal ajal polnud energiaklass eesmärk, sai maja sellegipoolest hästi soe ja küttearved on mõistlikud. Lisaks asukoht kesklinnas vaikses kõrvaltänavas, teistsugused planeeringud, suured rõdud ja katuseterrassid, kindel parkimiskoht,“ loetleb ta Maramaa arenduse plusse. Viimane mängib tema sõnul tänapäeval suurt rolli: inimesed ei taha õhtul töölt koju jõudes hakata ümbruskonnas ringi tiirutama, et leida auto parkimiseks vaba koht.

Kuigi ostuhuvilised unistavad kodust uusarenduses, ei taha arendajad riski võtta, sest ehitushinnad on tõusnud ja uute korterite ruutmeetrihind tuleks tuntavalt kõrgem kui veel mõni aasta tagasi. „Inimesed tulevad meile kontorisse, helistavad, kirjutavad, et kas midagi uut on tulemas. Oleme viimastel nädalatel potentsiaalsete arendajatega ka maas istunud, aga nad ütlevad, et risk väikeses piirkonnas arendada on liiga suur ja kasum mõttetult väike.  Ehitajaid on praegu keeruline leida ja pank ei rahasta arendust enne, kui pooltel korteritel ostja olemas,“ selgitab Opermann. Kui Maramaa arenduses oli korterite ruutmeetrihind 1400–1500, siis nüüd algaks see 1700 eurost ja see on Viljandi kohta juba väga kõrge.

Seepärast lähevad praegu kiiresti kaubaks hästi remonditud korterid terviklikult renoveeritud korterelamutes, nende eest ollakse nõus maksma aina kõrgemat hinda, ruutmeetrihind on Viljandis kerkinud 900–1000 euroni. „Korteriostjatele on peale korteri enda seisukorra väga oluliseks saanud korterelamu üldine seisukord ja see, kui hästi ühistu toimib. Kohe hakatakse uurima, kui suured on kulud, kes on haldur, kui aktiivne on korteriühistu, mis töid on plaanis teha ja millised suured tööd on juba tehtud. Ma pean neis küsimustes väga tihti ühistuesimeeste ja majahalduritega ühendust pidama,“ nendib Opermann.

Kus on vaja veel renoveerida, seal saab kaalukaks küsimuseks püsivõlgnike olemasolu, sest sellest sõltub pangalaenu saamine. „Naabrid on üldse muutunud oluliseks: noored pered tahavad, et trepikojas elaks veel noori peresid, vanemad inimesed aga pelgavad seda, et lapsed jooksevad ja lärmavad – nemad tahaksid elada koos omaealistega,“ toob maakler näiteks.  

Ideaalseks peavad ostuhuvilised seda, kui korterelamu on terviklikult renoveeritud ja osa laenust ühistul juba ka tagasi makstud. Samas on sellistes korterelamutes küttekulu nii palju väiksem, et ka laenu tagasi makstes jääb igakuine maksukoormus peaaegu samaks kui enne renoveerimist. „Osaliselt renoveeritud korterelamutes, kus on vahetatud välja näiteks katus, trepikodade aknad-uksed ja vee- või kanalisatsioonitorustik, on küttekulu jäänud samaks,“ märgib ta. Tervikliku renoveerimise suureks plussiks on ka oluliselt parem sisekliima: ventilatsioonisüsteemi paigaldamine on kohustuslik.

Seda, et osaliselt renoveeritud korterelamutes oleks sisekliimaga suuri probleeme, pole siiski teada. Algul, kui alles hakati aknaid vahetama, oli hallituseprobleemidest kuulda, aga üksikutes korterites, mitte tervetes majades. Üks erand Opermannile siiski meenub. „Endine kontorihoone, millest umbes 15 aastat tagasi tehti ühiselamutüüpi korterelamu, läks küll üleni hallitama: trepikojad, aknad, aknapõsed ... See oli üks esimesi hooneid, kus tundus olevat natuke uuema projekti lõhna. Ent ventilatsiooni ei olnud, inimesed puurisid lõpuks ise akna kõrvale augu ja panid ventilatsiooniklapi.“

Viljandi korterelamutest on praegu renoveeritud umbes pooled, teistes on plaan töö lähiajal ette võtta. Kuna pakkumisi turul napib, leiavad ostja lõpuks ka renoveerimata majade remontimata korterid, ent nende müüjatel tuleb tavaliselt hinnas alla tulla. Selliste korterite juures hakkavad maakleri ütlust mööda rolli mängima asukoht, korteri enda seisukord ja planeering ning korruselisus. „Kui ikka tuul puhub kohinal sisse ja korter on külm, siis sinna elama asuda ei taheta. Ei piisa ka sellest, kui öelda, et aasta pärast hakatakse maja renoveerima.“

 

Kommentaar:
Joonas Kerge, KredExi kommunikatsioonispetsialist

Et saavutada võimalikult suur energiasääst, parem sisekliima ja ka hoone pikaajaline säilimine, on mõistlik korterelamu võimalikult terviklikult rekonstrueerida. See tähendab, et lisaks välisfassaadi soojustamisele tuleb välja vahetada kõik maja olulised osad: aknad, katus, paigaldada ventilatsioonisüsteem, vahetada küttesüsteem ning miks mitte panustada ka taastuvenergialahendustesse, nagu päikesepaneelid. Selline „üks kord ja korralikult“ lähenemine annab suurima võimaliku säästu küttekuludelt, nüüdisaegne ventilatsioonisüsteem loob hea ja tervisliku sisekliima ning ühtlasi pikendatakse maja kasutusiga. Terviklikult korda tehtud elamu näeb ka hea välja. See tähendab, et tõuseb kinnisvara väärtus ja kasvab kindlustunne, sest tervikliku rekonstrueerimisega tagatakse maja pikaajalisem säilimine.

Sel kevadel avatava uue toetusvooru tingimused muutuvad pisut. Toetust eraldatakse edaspidi aastase eelarve järgi ehk igaks aastaks on ette nähtud kindel summa, mille ulatuses taotlusi vastu võetakse. Taotlusi saab esitada kuni aasta eelarve täitumiseni, maksimaalne taotletav summa on 1 mln eurot.
Oluline muudatus on ka toetusmäärade diferentseerimine. Tartus ja Tallinnas saab toetust kuni 30%. Tallinna ja Tartuga külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara turuväärtus on taotluse esitamisele eelneva aasta andmetel kõrgem kui 500 €/m2, samuti Elva, Haapsalu, Keila, Kuressaare, Maardu, Otepää, Pärnu, Rakvere, Rapla ja Viljandi linnas, Kohila ja Paikuse alevis ning Sauga ja Uuemõisa alevikus asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40%. Mujal Eestis on toetuse määr 50%. On ka muudatusi/leevendusi, mis puudutavad miljööalasid ja muinsuskaitse all olevaid hooneid.

Täispkka lugu saab lugeda Aja Lehe aprillinumbrist või www.aleht.ee

Galerii

Kommentaarid

Aime Opermann

Aime Opermann

Aasta tegija 2018; Aasta osakond 2019

Kutseline maakler / Viljandi osakonna juht

Kutsetunnistuse nr. KKM139193
Mobiil +372 527 5985
Telefon +372 435 9969
Keeled
aime.opermann@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (42)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?