loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Vihula vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Rõuge vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kabala küla
  • Kabriste küla
  • Kadrina alevik
  • Kallavere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Lemmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meegaste küla
  • Melliste küla
  • Mereäärse küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurmsi küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Sauga alevik
  • Sausti küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tila küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tõrvandi alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Viraksaare küla
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Väikelinnades otsitakse korterelamute ehituseks eksklusiivseid asukohti

Tallinnast ja Tartust väljaspool on viimaste perioodide vältel kasvanud arendustegevus ennekõike Pärnus. Väiksemaid arendusprojekte on seni näha olnud nii Rakveres, Kuressaares, Viljandis kui ka näiteks Haapsalus. Väikelinnades tugevalt alanenud pakkumise ning kasvanud pakkumis- ja tehinguhindade tõttu on paralleelselt pideva meediakajastusega asunud kasvama ka kinnisvaraarendajate huvi uue pakkumise loomiseks. Sealjuures aga ei ole kohalike huvi uute korterelamute ehitamiseks kuigi oluliselt kasvanud. Kohalikud kinnisvaraomanikud või -arendajad on pigem müüja poolel, sest nende kätte on möödunud buumiperioodist jäänud mitmed kõrge omahinnaga arenduskrundid, mille osas ligi kümme aastat tagasi ei jõutudki koppa maasse lüüa. Optimistlikumad on pigem põhitegevusega Tallinnas tegutsevad ehitusega ja arendusega tegelevad ettevõtted, kes on asunud analüüsima võimalikku sisenemist väikelinnade turule.

Paralleelselt üksikute korter- ja ridaelamute rajamisele on väikelinnades märgata ka tänapäevasemate ärihoonete püstitamist, mille osas on omanikeks peamiselt Tallinnas tegutsevad ettevõtted. Äripindade osas nähakse elamispindadega sarnaseid trende, kus parimates asukohtades paiknevad hooned ei vasta enam tänapäevastele nõudmistele ning potentsiaal kvaliteetse ja madalate kõrvalkuludega pindade eest kõrgemat üürihinda küsida siiski eksisteerib. Sarnaselt ärihoonetele soovitakse ka eluhoonete rajamiseks ainuüksi n-ö eksklusiivseid krunte, mis asuvad kas veekogude ääres või omavad vaadet vanalinnale või mõnele muule miljööväärtuslikule fenomenile. Maa hind on väikelinnades võrreldes ehitushinnaga olenemata asukohast võrdlemisi ühetaoline, mistõttu uute korterite ehitamisel on kõige olulisemaks müüki soodustavaks faktoriks lisaks hoone üldisele olemusele just asukoht.

Väga heades asukohtades paiknevate maatükkide osas on uute hoonete ehitamiseks aga pea alati mingisugused olulised takistused, mistõttu on ka vastavad kinnisasjad endiselt hoonestamata. Sagedaseks on olukorrad, kus kinnistutel on mitu omanikku ning nad ei saa omavahel läbi. Pea alati on tegemist maareformi tulemusena tagastatud maadega, mille omanikud on tänaseks hetkeks juba pensioniealised. Lisaks, sellised maatükid paiknevad oma asukohaväärtusest tulenevalt miljööväärtuslikes piirkondades või paikneb neil muinsuskaitsealuste ehitiste varemeid, mida aga ei või lammutada. Tallinnast on soovinud kõrgelt hinnatud restoranid siseneda väiksematesse linnadesse, kuid sobivat asukohta otsides ning kõikide ehitust takistavate regulatsioonide taustal maetakse mõtted üsna kiirelt maha. Isegi, kui mõne eksklusiivse paiknemisega maatükk jõuab arendajate kätte, tuleb neil aga hoonearenduse juures arvestada oluliste arendust mõjutavate teguritega.

Esimeseks probleemiks on Tallinnast ja Tartust väljaspool arendusprojektide finantseerimine. Meediast on juba varasemalt läbi käinud, kuidas Narvas ja ka Pärnus on uute korterelamute rajamisel kommertspankade poolsed piirangud oluliseks takistuseks uue pakkumise loomisel ja elamufondi uuendamisel, rääkimata veelgi väiksematest linnadest. Isegi, kui väikelinnadesse saabuvad arendajad, kehtestatakse planeeringud ja saadakse ehitusload, ei pruugita korterelamuid siiski endiselt püstitada. Väikelinnade õhukesest kinnisvaraturust tulenevalt juba niigi riskantsem olustik muutub aga veelgi riskantsemaks, kui finantseerimiseks asutakse kasutama alternatiivseid viise nagu näiteks momendil järjest enam populaarsust koguv ühisrahastus.

Arendajad, kes väikelinnadesse korterelamuid sooviksid lähitulevikus püstitada, peaksid kas kiirustama või käiku lükkama juba kehtestatud detailplaneeringuga krundid. Viimast seetõttu, et 2020. aastast kehtima hakkav liginullenergiahoonete direktiiv ei võimalda ka väikelinnades alla A-energiaklassi hooneid rajada. Eksklusiivsete kruntide otsijad saaksid uue korterelamu püstitamiseks ehitusloa aga alles peale 2020. aastat, sest detailplaneeringu algatamisest selle kehtestamiseni kulub sisuliselt igas Eesti paigus vähemalt kaks aastat. Tänasel hetkel oleks Eesti väikelinnades heas seisukorras järelturu tüüpkorterite ja uute korterite hinnavahe optimistlikel stsenaariumitel vähemalt 40%, mida on kaks korda rohkem kui Tallinnas.

Energiatõhususe regulatsiooni kehtima hakkamisel kasvaksid käärid väikelinnades uute eluasemete kättesaadavuse osas veelgi, mistõttu on ainult aja küsimus, kui avalik sektor peab lisaks KredExi rekonstrueerimistoetustele välja mõtlema meetodid, kuidas äärealade jätkusuutlikust säilitada ja soodustada. Alustuseks leevendaks probleeme ainuüksi finantseerimise kättesaadavuse parandamine kas läbi munitsipaalsektori poolse käenduse või näiteks Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidele omaselt munitsipaalpanga loomise läbi. Vastavad meetmed võimaldaksid üheskoos lahendada ka palju kõneainet leidnud üürikorterite pakkumise probleemi, mis on samuti tingitud peamiselt puudulikust või ebasoodsatest finantseerimistingimustest.

 

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

  Kinnisvara ostu- & üürisoovid

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?