Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kõidama küla
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lähte alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lavassaare alev
  • Lehtse alevik
  • Lemmaku küla
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Maaritsa küla
  • Madise küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Metsakasti küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustapali küla
  • Muuga küla
  • Müüriku küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Õssu küla
  • Paalalinn
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peeri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põvvatu küla
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Roodevälja küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Uljaste küla
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Viiratsi alevik
  • Viraksaare küla
  • Võiste alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Ehitusaktiivsus on Eesti suuremates keskustes võtnud erineva suuna

Tartus on erinevalt Tallinnast jätkanud ehitusaktiivsus kasvamist

Käesolevaks aastaks prognoositud ehitusaktiivsuse taandumine on Tallinnas kulgenud ootuspäraselt. Pealinnas on selle aasta igas kvartalis jätkanud väljastatud ehituslubade arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenemist. Kolmanda kvartali seisuga on alates aasta algusest väljastatud 39% vähem ehituslube kui aasta tagasi. Alates II kvartalist on vähenema asunud ka uute korterite osas ehitustegevusega alustamine. Aasta esimese kolme kvartali jooksul alustati 2025 uue korteri ehitamist, mida oli ainuüksi 7 tk rohkem kui aasta varem. Uute korterite laojääk on püsima jäänud ligi 3400 ühiku juurde, mille juures laojäägi realiseerimiskiirus on endiselt püsinud 12 - 14 kuu vahemikus, mida võib pidada optimaalseks. Tallinna siseselt on kõige enam kortereid ehitamisel Kesklinnas (25%), Haaberstis (19%), Lasnamäel (19%), Põhja-Tallinnas (17%) ning Mustamäel (13%).

Ehitusaktiivsuse edasist kasvu on tagasi hoidmas ennekõike uute korterite suurenenud pakkumine ning pikenev uute korterite müügiperiood, kasvav ehitushind, kasvanud ehituseks sobilike kruntide hinnad ning vähenenud atraktiivsete kruntide pakkumine. Kui varasemalt on Tallinnas olulist rolli mänginud ehituslubade taotluste menetluskiirus, siis hetkel on selle mõju vähenenud, sest paralleelselt ehituslubade arvu vähenemisele on langemas ka ehitustegevusega alustamine. Arendajad toovad kõige suurema probleemina välja ennekõike ehitushinna pideva kasvu, mille edasist kulgemist on võrdlemisi keeruline prognoosida. Ehitushinna kasvu on lisaks tellimuste mahu kasvule soodustanud ennekõike tööjõupuudus, mille osas ei ole leevenemise märke lähiajal oodata, sest Eesti elanikkonna demograafilised tegurid ning ka võõrtööjõu kaasamise võimalused ei ole lähitulevikus just tööandjate silmis tööturgu soodustavad. Uute arendusprojektide puhul on juba varasemast enam märgata probleemi, kus kinnisvarahindajate poolt koostatavates eksperthinnangutes kajastatud turuväärtus ei tule arendaja poolt küsitavale pakkumishinnale järele.


Erinevalt Tallinnast on viimastel aastatel Tartu linnas uute korterite arendustegevus olnud mõnevõrra tagasihoidlikum, mistõttu vahepealsel perioodil oluliselt vähenenud uute korterite laojääk viis taas ehitustegevuse hoogustumiseni. Tallinn ja Tartu on hetkel siinkohal võtnud erineva arengusuuna, Tartus on erinevalt Tallinnast käesoleva aasta igas kvartalis võrreldes eelneva aasta sama perioodiga jätkanud kasvamist nii ehituslubade väljastamine kui ka uute korterite osas ehitustegevusega alustamine. Paralleelselt on juba turule toodud uute korterite osas olnud Tartus projektide läbimüük tunduvalt parem kui Tallinnas. Viimast ilmestab hästi ka käesoleval aastal kasvanud uute korterite müügimaht, kui Tallinnas kasvas aasta esimese 9 kuu vältel uute korterite vabaturutehingute arv 28%, siis Tartus on kasv kujunenud ligi 120% juurde. Tartus on nõudlust soodustanud suhteliselt sarnased tegurid nagu Tallinnas, kuid Tartus ei ole niivõrd palju rõhku pandud kesklinna piirkonnale vaid pigem äärelinna ja magalapiirkondade aladele, kus uute korterite hinnatase on väga laiale ostjaskonnale vastuvõtlik.

Tallinnas on uute korterite turul nõudlust jätkuvalt enim hinnaklassis 1700 - 2600 €/m2 ning Tartus 1400 - 2200 €/m2, millega on seni tehtud ka valdavav enamus uute korterite tehingutest. Absoluutväärtuses eelistatakse enim uusi kortereid, mis jäävad Tallinnas hinnatasemelt kuni 150 000 euroni, Tartus ja Pärnus on nõutuimad uued korterid hinnatasemelt kuni 125 000 eurot. Võrdlemisi edukalt on Tallinnas läinud endiselt arendusprojektidel, mille keskmine väljamüügihind jääb kuni 2000 €/m2 juurde, kuid sisendite pideva hinnakasvu tõttu on selliseid uusi projekte lisandumas turule järjest vähem. Nii Tallinna kui Tartu uute korterite turul on ehitushinna ja ühtlasi konkurentsi kasvu tõttu märgata üha rohkem, et arendajad siirduvad linna lähiümbrusesse. Kui Tallinna lähivaldade äärealadel arendatakse ka hoogsalt uusi korterelamuid, siis Tartu lähiümbruses on viimase pooleteise aasta jooksul jäänud põhirõhk pigem ridaelamukorterite ehitamisele.


Suuremamahuliste arendusprojektide osas on intressid asunud kasvama

Vaadates eluasemeprojektide finantseerimist, siis on märgata, et uute projektide algatamine ei ole rahaliselt enam samuti oluliselt kasvanud. Tänavu on eluasemeprojektide finantseerimiseks väljastatud rohkem laenuraha kui aasta tagasi jaanuaris, märtsis, juunis, juulis ja septembris. Eluasemeprojektide finantseerimismahuks kujunes aasta esimese üheksa kuu peale kokku 132,8 miljonit eurot, mida oli 6,5% rohkem kui aasta tagasi kuid siiski koguni 43% rohkem kui 2016. aasta samal perioodi. Kuna valdava enamuse käesolevast laenurahast moodustavad arendusprojektid, mis paiknevad Tallinnas ja selle lähiümbruses, siis on statistiliselt vaadatuna laenumahu edasise kasvu aeglustumine arvestades ehitusaktiivsuse dünaamika muutusi ootuspärane.

Valdavalt käivad nii ehitus- kui ka arendusturg käsikäes, mille juures ehitushinna kasv on olnud põhiline ehitustegevusega alustamise edasilükkamise tegur, mille kõrval on omakorda pidurdunud arendusprojektide finantseerimise mahud. Samaaegselt on aga erineva ehitusmahuga arendusprojektide osas märgata lisaks mõningast laenuraha kallinemist. Kui kuni 250 000 euroste laenude puhul on arendusprojektide finantseerimisel alates 2017. aastast keskmine laenuintress jäänud 6 - 7% vahele ega ole käesoleval aasta seni oluliselt muutunud, siis üle 250 000 euroste laenude osas on intressid veidi kasvanud. Märgatavalt on intressitase kasvanud üle 1 miljoni euroste arenduslaenude puhul, kui perioodil 2016 - 2017 püsis keskmine intress 4,0 - 4,5% vahel, siis käesoleval aastal finantseeritud projektide puhul on keskmine intress ületanud juba 5% piiri. Ühalt on intresside kasvu soodustanud rohkemate suuremamahuliste arendusprojektide turuletulek, teisalt on kinnisvaraturul pakkumine võrreldes möödunud aastatega oluliselt kasvanud ning sellega koos on suurenenud ka riskid.

Ühisrahastus on kogunud järjest enam populaarsust

Eesti Panga finantsstabiilsuse aruandest lähtuvalt moodustab Eestis kinnisvarasektoris eluasemeprojektide finantseerimismahust ühisrahastus juba ligi 10%. Seda ei ole veel äärmiselt palju, kuid osakaal on pidevalt jätkanud kasvamist ning ühisrahastusest on saanud arvestatav finantseerimisallikas, kuid kommertspankade jaoks siiski laenuturul veel kaugeltki mitte arvestatav konkurent. Jätkuvalt finantseeritakse suurel hulgal arendusprojekte, mis teatud põhjustel kommertspankade abil tõenäoliselt finantseeritud ei saaks. Teisalt võib spekuleerida, et osa Tallinna kinnisvaraturul tuntud arendajaid on ühisrahastusest kapitali kaasanud pelgalt turunduslikel eesmärkidel, sest laenatud mahud on sageli kogu projekti läbiviimiseks kuluvat laenumahtu arvestades suhteliselt tühised ning ei pruugi olla täpselt arusaadav, miks nad üleüldse ühisrahastusplatvormile oma projektiga osaliselt pöördusid.

Kui väikelinnades 2016. aasta II poolest kiirenema asunud hinnakasvu taustal võis veel lähikvartalitel oodata, et käesoleval aastal alustatakse mitmes erinevas Eesti väikelinnas mõne uue korterelamu ehitust, siis tegelikkus ei ole ootustega päris selget sammu pidanud. Järjest rohkem on märgata nõukogudeaegsel perioodil pooleli jäänud hoonete terviklikku rekonstrueerimist või korterelamuteks ümberehitamist, kuid täiesti uute korterelamute ehitamist esineb pigem vähe. Kuna traditsioonilised krediidiasutused tänases turusituatsioonis ning ennekõike peale majandus- ja finantskriisi ei soovi eriti Tartust ja Tallinnast väljaspool paiknevates piirkondades arendusprojekte finantseerida, siis võis kahtlustada, et vastavaid turunišše asutakse täitma ennekõike läbi ühisrahastusportaalide.

Nii Harjumaa väikeasumite kui ka näiteks Võru või ka Pärnu näitel on vastaid meetmeid juba rakendatud, kuid uute projektide algatamine on väikelinnades jäänud siiski veel tagasihoidlikuks. Väikelinnades on uute detailplaneeringute menetlemine tunduvalt kiirem kui Tallinnas, kuid ka olulist uute planeeringute algatamist ei ole väikelinnades täheldada, pigem kaalutakse kümnenditagusel perioodil kehtestatud planeeringute elluviimist. Üksikud arendajad näiteks nii Rakveres kui Viljandis on küll võimalikku arendustegevust arutanud ja arenduseks sobilikke kinnistuid läbi kinnisvarabüroode otsinud, kuid tihti jäetakse projektid näiteks kohaliku omavalitsusega mingisuguste kokkulepete saavutamise tõttu sinnapaika ning piltlikult öeldes pöörduvad arendajad Tallinna poole tagasi.

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Riiklikult tunnustatud ekspert

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?