Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Nõo vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Jõgeva linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Paldiski linn
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Vigala vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Aaspere küla
  • Ahaste küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haage küla
  • Hulja alevik
  • Iru küla
  • Jämejala küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kallavere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kildu küla
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kolga alevik
  • Kose alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Laabi küla
  • Lalsi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Lubja küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Mereäärse küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustapali küla
  • Muuga küla
  • Müüriku küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõo alevik
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rahinge küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Ropka
  • Saarde küla
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvajõe küla
  • Tõstamaa alevik
  • Türisalu küla
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Uuemõisa alevik
  • Vaela küla
  • Vahi küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Vara küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Kabala küla
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Maaturg ei ole kriisist kuigi olulisel määral taastunud

Majanduskriisi järgselt taas kasvutsüklisse sisenenud kinnisvaraturul on olnud märgata ennekõike nii erineva kiirusega arenevaid piirkondi kui ka erineva kiirusega kasvavaid turusegmente. Kui korteri- ja elamuturg on viimaste aastate vältel olnud pidevas kasvutrendis, siis maaturul on nii tehinguaktiivsuse kui hinnakasvu eestvedajaks jäänud peamiselt Harjumaa eesotsas Tallinnaga ning selle lähipiirkondadega. Maaturu aeglasemat kasvu saab põhjendada ennekõike majanduskriisi tulemusena aset leidnud muutustest. Hoonestamata maade arendusprojektide kasumimarginaalid on võrreldes teiste arendusvaldkondadega oluliselt kõrgemad, mistõttu ka aastakümne taguse kinnisvaraturu mulli kujunemise ajal võetud riskid olid märgatavalt suuremad kui tänasel ajal. 2018. aastal jahenemise märke näitama hakanud korterituru kõrval on samaaegselt kasvu aeglustumist ja kohati ka juba tehingute arvu langust kujundama asunud ka mitmed maaturu segmendid.

 

2018. aastal tehti Eestis 2656 hoonestamata elamumaa tehingut, mida oli 3,3% vähem kui 2017. aastal. Samaaegselt müüdi 214 hoonestamata tootmismaad, mida oli 10% vähem ning 129 hoonestamata ärimaad, mida oli koguni 13% vähem kui veel aasta varem. Hinnakasv on siiski olnud kõikide vastavate segmentide osas kiirem kui eelnevatel aastatel, elamumaade mediaanhind kasvas 37%, tootmismaadel koguni 87% ning ärimaadel veidi tasakaalukamalt 18%. Võrreldes kümnenditaguse kõrgkonjunktuuri perioodiga ei ole elamu- ega ärimaade osas kuigi laiapõhjalist kasvu siiski aset leidnud, turuaktiivsuse osas on märkimisväärset tõusu näidanud pikemale perioodile taandatuna ainuüksi hoonestamata tootmismaad.


2018. aastast vaadatuna on põllumaa hind kasvanud 5 korda rohkem kui Tallinna korterid

Vaadates põllu- ja metsamajandusliku kasutusega maid, siis 2018. aasta vältel müüdi 1032 haritavat maad ning 2389 metsamaad. Haritava maa hektari mediaanhinnaks kujunes 3005 eurot ning metsamaal 2867 eurot, hinnatase kasvas aasta jooksul vastavalt 6,2% ja 43% võrra. Metsamaade hinnakasvu on soodustanud ennekõike vahepealne stabiilne külmade ilmade periood ning puidu hinnakasv. Eesti talved on möödunud aastatel olnud suhteliselt soojad ning sellel on olnud otsene mõju raie- ning puidu metsast väljaveo mahtudele. Samaaegselt tuleb aga arvestada, et järjest suurem hulk metsamaad on jõudmas raieküpsesse ikka, mis soodustab tehtavate tehingute osas hinnakasvu. Kasvanud majandusaktiivsuse ning tarbimise tõttu on lähitulevikus oodata põllumajanduslike ettevõtete investeeringute kasvamist, mis asub soodustama ka edasist haritava maa hinnakasvu.

Uute arendusalade üleplaneerimine jäi kümnenditagusesse perioodi

Kuni 2008. aastani kehtestati hulgaliselt uusi detailplaneeringuid, millest suur osa on praegusel ajal endiselt realiseerimata. Üleplaneerimine ei olnud sealjuures omane mitte ainult Harjumaale vaid kõigi Eesti suuremate keskuste lähiümbrusele. Tänasel hetkel pidurdab sarnast arendamist ja planeerimist ennekõike muutunud kohalike omavalitsuste planeerimisalane tegevus ning madal kommertspankade huvi hoonestamata maade ostu finantseerida. Enamikel juhtudel ületavad arenduskulud keskustest eemal paiknevates kesisemates asukohtades potentsiaalselt arendatavate kruntide turuväärtust, mistõttu arendajad ei ole investeeringute tegemisest huvitatud. Tehinguaktiivsus on küll mitmete hoonestamata maade segmentide osas kasvanud, kuid hinnataseme terviklikku kasvu hoiab tagasi varasemalt nii lattu toodetud kruntide rohkus kui ka senine võrdlemisi madal ettevõtete investeeringute tegemine. Valglinnastumist nii elukondliku kui ka äri- ja tootmistotstarbeliste kinnistute esilekerkimisel Tallinna lähiümbruses asuvad tulevikus kõigi eelduste alusel takistama ka väärtuslikul põllumajandusmaal ehitustegevust reguleerivad sätted.

Väikearendajate seas on märgata võimalike riskide alahindamist

Pideva ehitushindade ja korterelamute ehituseks sobilike kruntide pakkumishindade kasvu tõttu on märgata, et maa senine hinnakasv on asunud pidurduma ning üle turuväärtuse hinnastatud pakkumiste arv on jätkanud kuhjumist. Kui veel varasematel aastatel oli võimalik kõrgema hinnaga maa sisseostuhind tagasi teenida pideva kinnisvara hindade üldise kasvuga, siis alates 2018. aasta keskpaigast alates ei ole see enam enamike korterituru segmentide osas võimalik ning pigem on arendajate marginaalid asunud alanema. Riskide kuhjumist on tagasi hoidma asunud mitmed krediidiasutused, kelle pakutava raha hind on veidi tõusnud. Samas, järjest eksootilisemaid varasid on finantseeritud peamiselt ühisrahastuse läbi, kust on aga juba üle-Eestiliselt paista, et täitemenetluste arv on taas kasvamas.

Turuosaliste ootused on sageli ületamas korterituru edasiste võimalike arengutrendide olemust. Alanev turuaktiivsus ning peatuv hinnakasv on tõstnud nii mitmetegi töös olevate arendusprojektide osas kõikvõimalikke arendustegevusega kaasnevaid riske, väiksema kogemusega arendajad alahindavad võimalikku turu- ja ühtlasi likviidsusriski. Vaba raha hulk on kinnisvaraturul endiselt üsna suur, probleemiks on aga sobilike investeerimis- ja arendusprojektide vähesus. Viimase tõttu on aga järjest suurem risk, et vaba rahaga otsustatakse midagi arendama hakata, mille järele turul tegelikkuses vajadust ei pruugigi olla. Kaalutud on siseneda väikelinnade turule, kuid kuna aktiivseimates väikelinnades on juba nõudlus Tallinnale ennetavalt vähenenud, siis on õige moment maha magatud. Viimast õnnestus edukalt tabada üle-Eestiliselt pigem vähestel. Väikelinnade arendusprojektide osas on olnud märgata, et hinnaklassiga eksiti ning müük kulgeb oodatust aeglasemalt või kõige halvematel juhtudel juba ühikuid üüritakse.

Mitteeluhoonete osas ei ole enam spekulatiivsete projektide hulga kasvu oodata

Ärikinnisvara sektoris on oodata nii investeerimislaine mõningast taandumist kui ka ehitustegevuse järk-järgulist vaibumist, seda sealjuures nii büroo- kui ka lao- ja tootmisotstarbeliste kinnsivarade osas. Arvestades turul valitsevat kindlustunnet, tänast pakkumise ja nõudluse suhet ja selle võimalikku muutust tulevikus, ei ole lähikvartalitel ette näha mitteeluhoonete osas spekulatiivset ehitusaktiivsuse kasvu. Senine laialdane ehitustegevus on viinud olukorrani, kus sarnaselt korterelamuprojektidega on kehtiva ehitusõigusega kruntide hinnad kasvanud ning uusi projekte hakatakse läbi viima aina vähem. Üürihinnad ei ole ärikinnisvara hindadega samas tempos kasvanud, mistõttu pindade tootlused on seni pidevalt langenud. Aktiivne ehitustegevus on soodustanud nõukogudeaegsete kehvema kvaliteediga pindade osas vakantsi suurenemist ning üürnike siirdumist tänapäevastesse hoonetesse.

Ettevõtete kindlustunne nii Eesti maksupoliitilise- kui ka Põhja-Euroopa riikide majanduskeskkonna edasiste arengutrendide osas on siiski pigem halvenenud, mistõttu investeeringute laiapõhjalist kasvu maa- ja ehitiste osas ei saa tõenäoliselt lähitulevikus kuigi optimistlikus mahus oodata. Olenemata sellest, et periooditi on olnud taas märgata ettevõtete põhivarainvesteeringute mõningast kasvu, jääb siiski maasse investeerimine endiselt sarnasele tasemele kui perioodil 2008 - 2012 ning ühtlasi ei ole olulist maasse investeerimise kasvu olnud alates 2015. aastast samuti märgata.

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Riiklikult tunnustatud ekspert

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?