Kevade tulles ja suve lähenedes on maamajade otsimine ja ostmine iga-aastaselt populaarne. Linna lähedusse, maale tahaksid kolida enamasti noored pered, kes otsivad soodsa hinnaga head keskkonda väikestele lastele.
Praegu müügiks pakutavatel maamajadel on tavaliselt kaunis ümbrus ja aastatega sirgunud kõrghaljastus aga kehv infrastruktuur. Enamasti puuduvad harjumuspärased mugavused, sest hooned on kaua üksi seisnud ja neis pole püsivalt elatud. Suvemajadena kasutatud hoonetesse ei ole toodud nüüdisaegseid mugavusi, enamasti on majades ahiküte ja kuivkäimla. Püsielanikega majades on vanemad põlvkonnad harjunud elama nii nagu 35 aastat tagasi ja isegi kui oleks soov asendada iganädalane saunakütmine, WC ja vannitoa ning kraanist jooksva kuuma veega, ei ole selleks seni vahendeid olnud.
Kui maal elades võib maja ostja täna kruusatee välja kannatada, siis vee- ja kanalisatsiooni puudumist peetakse väga suureks puuduseks. See on sageli põhjuseks, miks noored pered siiski ei vali elamist linnast eemal. Seni on 80% elamutest ostetud pangalaenuga, kuid praktikas näeme, et majad, milles nüüdisaegsed pesemisvõimalused puuduvad, ei sobi sageli ka piisavaks laenutagatiseks. Nende likviidsust hinnatakse krediidiasutuses madalaks ja vastu vaielda ongi raske – üksikud on nõus selliseid kiirelt ostma. Majade omanikud aga ehitusteemadega ise enam tegeleda ei taha – kui juba müügi ning loobumisotsus on tehtud, siis on see ka täiesti arusaadav, sest lisaks veetrassile ja WC-le tuleks siis juba ka soojustust uuendada, katust ja voodrit vahetada, vundamenti parandada jne. Nii otsitakse ka laenuvõtjate poolt juba „paremas seisus“ maju, kus millegi eelnimetatuga on vähemalt alustatud, loobutakse kena aga tagatiseks mittesobiva maja ostust ja oodatakse seniste omanike poolt vara müügihinna langetamist.
Kuni siiani on saanud majaomanikud maapiirkondades maamaju renoveerida ning neid vee- ja kanalisatsiooniga parendada eurotoetuste abil. On piirkondi, kus külades ja alevites on rajatud juba ka ühisveevärk ja -kanalisatsioon ja sellega tahetakse ühineda. Teine osa majadest on sellised, kus lähedal ühtegi ühisveevärki ei ole ja elamule tuleb rajada kogumismahuti või omapuhasti. Kogumismahutitele ja omapuhastitele jagatakse toetust piirkondadesse, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et seda lähima viie aasta jooksul ei rajata. Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ühendamist toetatakse juhul, kui selleks on võimalus olemas, aga mingil põhjusel varem ei ole liitutud.
2020. aastal saavad Keskkonnainvesteeringute keskuse abiga taotleda toetust ka alla 2000 tarbijaga reoveekogumisalade elanikud ja see on üks päris suur muudatus ja positiivne uudis. Võib arvata, et mujal on juba enamik soovijaid saanud toetust taotleda ja leidnud võimaluse vanadesse majadesse kanalisatsioon rajada.
Toetuse saamise üheks tingimuseks on, et toetust saab taotleda maja (või hoonestusõiguse) omanik, ühisomanik või kaasomanik. Lisaks ei tohi omanik olla juriidiline isik.
Praegu juba müügis olevates majade vahel valides peaks ostja hindama ka seda potentsiaali, kas kanalisatsiooni toetusega rajamine on võimalik. Kindlasti ei tasu seda oodata, et müüjad sellega enne müüki veel tegelema hakkavad. Enamasti müüaksegi majad ära põhjusel, et seal on ebamugav elada ning parendused läheksid kallimaks ja tülikamaks kui maamajast saadav lisaväärtus.
Milleks toetust antakse?
|
Üle 2000 tarbijaga reoveekogumisala |
Alla 2000 tarbijaga reoveekogumisala |
|
Elamu ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga |
Elamu ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga |
|
Elamule kogumismahuti rajamine |
Elamule kogumismahuti rajamine |
|
|
Elamule omapuhasti rajamine |
Allikas: Keskkonnainvesteeringute Keskuse veebileht aadressil https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/eraisikute-vee-ja-kanalisatsioonitaristu-rajamine
Kommentaarid