Kas võime AI arengu kiire tempo tõttu prognoosida, et mõne aasta pärast saame kinnisvaramaakleri ametist lugeda vaid ajaloomuuseumi infotahvlilt?
Maailma esimeseks bensiinimootoriga autoks peetakse Karl Benzi 1886. aastal patenteeritud kolmerattalist sõidukit Patent-Motorwagen Nr. 1. See auto oli revolutsiooniline, kuna see ehitati algusest peale mootori jõul liikumiseks – erinevalt hobuvankrist. Miskipärast peetakse autonduse isaks sageli hoopis Henry Fordi, kes 1893. aastal konstrueeris esimese ühesilindrilise bensiinimootori ja käivitas 1896. aastal oma esimese auto. Sel ajal oleks Fordi küsimust, kas autod asendavad hobuseid, ilmselt naeruväärseks peetud. Tänaseks oleme aga jõudnud selleni, et külastame hobuseid loomaias.
Sarnane pöördumatu protsess toimub ka kinnisvarasektoris, kus AI ja Big Data arenevad kiiremini kui kunagi varem. Tänapäeval teab arvuti sageli rohkem kui meie ise.
Veel kümme aastat tagasi tuli autot registreerida füüsiliselt autoregistris, kuid nüüd saab seda teha mugavalt mobiilirakenduse kaudu kodust lahkumata.
Olen viimase kuu jooksul kinnisvaravaldkonnas töötades mõelnud palju andmevõrgustikest ning jagan oma mõtteid teiega. Näiteks on Eestis olemas mitmeid Big Data allikaid, mis toetavad kinnisvaratehingute tegemist:
- Maa- ja Ruumiameti katastrid: iga objekti kohta detailne teave, mida seadusandja saab nõuda.
- Satelliidifotod: igapäevased ülevaated maavaldustest.
- Eesti.ee isikuandmeteregister: andmed sünnist surmani.
- Notarite registrid: pärimisregister, tehinguregister jne.
- Pankade andmed: finantsvõimekus.
- Rik.ee registrite ja infosüsteemide keskus.
- Siseministeerium: perekonnaseisu register.
Täna kasutab enamus maaklereid objektide taustakontrolliks samu baase ehk on tehingu analüütikud ja kliendinõustajad.
Need andmed on piisavad, et tehingud võiksid toimuda sujuvalt, kuid puuduvad regulatsioonid, mis tagaksid isetegevuse riskifaktorite kontrolli. Seetõttu oleks vajalik, et seadusandja kohustaks kohalikke omavalitsusi registreerima projektimuudatused enne ehitustöid, mitte tagantjärele. See tagaks, et andmed oleksid online-tõesed ja pidevalt ajakohased, sealhulgas pildipankade kaudu.
Selline lähenemine looks võimaluse AI-le hinnata objekti seisukorda ja määrata väärtus, kui tehingu hind ületab antud regiooni keskmist hinda. Kuigi hindamine jääb vajalikuks, väheneb tõenäoliselt selle osakaal, keskendudes peamiselt üle keskmise hindadega objektidele. Hindajaamet jääb, aga vajadus praeguses mahus persoonide järele muutub kaheldavaks.
AI arengu kiire tempo tõttu võib prognoosida, et kinnisvaramaaklerite amet, nagu me seda täna tunneme, võib viie aasta jooksul liikuda ajaloomuuseumisse.
1. AI mõju kinnisvaramaaklerite tööle
- Automatiseerimine: AI suudab automatiseerida mitmeid maakleri ülesandeid, sealhulgas omandi ja turu analüüsi, kliendisuhtlust (chatbot’id) ning reklaami ja turundust.
- Otsuste toetamine: AI analüüsib suuri andmekogumeid, et teha informeeritud prognoose ja soovitusi.
2. Andmekeskuste roll
- Andmete kogumine ja analüüs: kinnisvaratehingute andmed koondatakse, et jälgida turutrende ja teha ennustusi.
- Tsentraliseerimine: andmete koondamine ühte platvormi, mis lihtsustab juurdepääsu ja analüüsi.
3. Tsentraliseerimise eelised ja väljakutsed
- Kasu: ühtne juurdepääs andmetele vähendab dubleerimist ja parandab efektiivsust, võimaldades koostööd erinevate osaliste vahel (maaklerid, arendajad, investorid).
- Väljakutsed: privaatsus ja andmekaitse, samuti tehnilised takistused, mis võivad takistada erinevate süsteemide ja andmeallikate integreerimist.
4. Tulevikuperspektiivid
- Maakleri rolli muutumine: tõenäoliselt keskenduvad maaklerid rohkem nõustamisele ja strateegilisele planeerimisele, mitte ainult tehingute vahendamisele.
- AI ja inimeste koostöö: AI toetab maaklereid, muutes töökorralduse tõhusamaks.
Järeldus
AI areng Eestis võib oluliselt muuta kinnisvaramaaklerite tööd. Täielik asendamine ei pruugi olla realistlik, kuid koostöö AI ja inimeste vahel võib tuua parima tulemuse, muutes töö tõhusamaks ja andmepõhisemaks.
Kommentaarid