Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Vara vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Iisaku alevik
  • Ilmandu küla
  • Ilmatsalu alevik
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jõhvi küla
  • Kabli küla
  • Kabriste küla
  • Kallavere küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Lagedi alevik
  • Lähte alevik
  • Lammiku küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lubja küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märjamaa alev
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Päide küla
  • Paistu küla
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Perila küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Rasina küla
  • Remniku küla
  • Reola küla
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Salu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sõrve küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvandi alevik
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Vääna küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Välgita küla
  • Valma küla
  • Vana-Pärnu
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Varnja alevik
  • Vasara küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Millised tööd tuleb ära teha sügiseses aias?

Sügisel hakatakse aeda vähehaaval talveks ette valmistama, aga kuna viimase aja talved on olnud niivõrd mittetalvised, võib lausa tekkida tunne, et aias polegi vaja midagi teha. Mõned taimed vajavad siiski hoolt, muru niisamuti. Neil, kel on aias ka peenrad, vilja- ja marjapuud, on töid-tegemisi sügisel rohkem.


Kuidas iluaed külmade tulekuks ette valmistada?

Aiapidajad arutlevad ikka ja jälle, kas lehti riisuda või mitte, sest talvituvate kasulike putukate seas on ka kahjulikke, kes riisumata lehtedes mõnusa peidupaiga leiavad. On puid, mille lehed kõdunevad väga kaua, ja kui sellised puud aias või selle ääres kasvavad, paneb see aiapidajale lisakoorma. Igatahes on nii sügisesed lehed kui viimane muruniide – kui need pole taimehaigustesse nakatunud – hea materjal kompostikasti. Lehed võib koguda ka eraldi, ladustada traatvõrgust kasti või musta kilekotti ja oodata nende kõdunemist. Vähese toitainesisaldusega lehekompost parandab hästi mulla struktuuri ja sobib ka multšimiseks.

Pehme kliima võimaldab murul sügisel pikaks kasvada. Selle peaks enne külmade saabumist veel mõõdukale kõrgusele pügama, vastasel juhul võib murule kogunev niiskus tekitada hallituslaike. Lehtedel ning pikal murul säilivad hästi ka taimi kahjustavad viirused ja haigused. Ehkki tundub, et sügisel muru ei kasva, teeb ta seda siiski, ka kergete miinuskraadidega. Sügisel on niitmiseks sobivat kuiva ilma raskem leida, kuid õnneks kasvab ka muru sügisel aeglaselt. Uut muruseemet soovitatakse samuti just sügisel külvata, külmadeni välja – idanema hakkab see niikuinii alles kevadel.

Lillevarred tuleks ära lõigata siis, kui need on külmast koledaks muutunud. Kuid on püsikuid ja põõsaid, mille koltunud varred mõjuvad kaunilt terve talve, näiteks puishortensiad või mõned kõrrelised. Külmakartlikud taimed tuleks kas multšida või kanga või kuivade puulehtedega katta. Okaspuud on tihti päikesehellad ja vajavad kaitset hoopis kevadiste kiirte eest. Päikesekaitsekanga kinnitamiseks tuleks aga vaiad maasse lüüa juba sügisel enne maa külmumist, näiteks novembris. Rooside talvekaitseks mullatakse roosipõõsad kuni 20 cm üles, oksad lõigatakse tagasi 5.–6. punga kõrguselt, alles jäetakse tugevad noored puitunud oksad. Suurema külma kaitseks ja lume kogumiseks tuleb põõsas katta ka kuuseokste või kangaga.

Madalad ja betoonist tiigid võiks tühjaks lasta või kinni katta, et sinna ei koguneks vett, mis hiljem külmudes betooni lõhuks. Kui tiigis kasvavad vesiroosid, siis need viiakse tavaliselt kuiva keldrisse talvituma.

Kuidas tagada aia ilu ka lumeta talvel?

Kuna meie talved on lumevaesed, ei saa oodata, et lumi katab kõik ja aed on ilus valge kogu talve. Kindlasti on vaja mõelda, kuidas peita kõdunevad või külmunud taimeosad. Viimase võimaluseni võiks hoida aias värve – dekoratiivkapsad ja sügisastrid on tavaliselt viimased, mis veel külma kannatavad, krüsanteemid ja eerikad on ka päris kaua ilusad. Kanarbikud ja igihaljad taimed pakuvad silmailu terve talve. Kui taimede peale kindel olla ei saa, siis sobivad talveks suvelillenõudesse ka männi-, kuuse- või kadakaoksad. 

Kui külmaõrnu taimi multšida, tuleks arvestada, et tõenäoliselt lund ei tule ja paljas multšikiht ei pruugi olla esteetiline vaatepilt. Kui turvas on kaetud näiteks roheliste kuuseokstega, on see oluliselt kaunim.

Mida teha järgmise aasta hea saagi nimel?

Õunad, porgandid ja muud viljad valmivad ja vajavad korjamist. Ka siis, kui kõiki õunu ei jaksa ära süüa või hoidistada, tuleks mädanenud viljad haiguste ennetamiseks puu alt ära koristada. Okaspuudel võivad seenhaigused ilmneda juba sügisel (soomustel mustjaspruunid laigud), seega on oktoobri teine pool parim aeg sügiseseks profülaktiliseks taimekaitsevahenditega pritsimiseks. Varisenud okkad tuleb kokku koguda ja põletada.

Taimede talvekindluse tagamiseks on kasulik neid sügisel korralikult kasta ja sügisväetisega väetada – nii vanemaid kui ka äsja istutatud taimi. Paljasjuurseid istikuid ja pakasekindlaid puittaimi soovitatakse istutada just sügisel, oktoobris. Ka püsililled on sügisväetise eest tänulikud. Puudel ja põõsastel on juurestik sama lai kui võra, seega tuleb väetist puistata mitte tüve ümber, vaid võra laiuselt. Väetamiseks on paras aeg septembris.

Kevadise kauni aia saamiseks istutatakse sügisel mulda tagasi tulbisibulad, mis suvel üles võeti. Soovitatav on oodata ilma jahenemist kuni 9 plusskraadini, istutada võib kuni maa lõpliku külmumiseni. Vahekaugus võiks olla suurematel sibulatel 5–6 cm, väiksematel vähem. Istutuskorvidesse soovitatakse lisada ka väetist – see aitab sibulatel kergemini juurduda.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Maakler

Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (16)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn City osakond

Tallinn, Jõe tn 9, 10151+372 502 3709 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?