Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Vihula vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Ilmandu küla
  • Ilmatsalu alevik
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jõhvi küla
  • Kaagvere küla
  • Kabli küla
  • Kabriste küla
  • Kallavere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Laabi küla
  • Laagri alevik
  • Lähte alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Leipste küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohkva küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Mägari küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meeksi küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõo alevik
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Paistu küla
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pärnu-Jaagupi alev
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Ramsi alevik
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Rasina küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Roiu alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Saku alevik
  • Salu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tori alevik
  • Tõrvandi alevik
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasara küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vissi küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Kuidas hooldada muru ja millised on alternatiivid

Kes meist ei oleks kuulnud, kuidas kasvatada inglise muru – niida kaks korda nädalas ja kasta iga päev ja nii 100 aastat järjest.

Miks üldse muru? Kas nii saab näidata end kõrgema ja paremana ning inimesena, kellel ei ole mingeid muid muresid kui niita muru – teotööde aeg on möödas ja elatist teenida on nii lihtne, et aega jääb üle ka sellise otsest kasu mittetoova asja jaoks. Täna näib niidetud ja smaragdroheline muru meie jaoks ainuvõimalik ilustandard. Mõtted ökoloogilisest lillemurust ja harvematest niitmiskordadest avalikus ruumis koguvad populaarsust, kuid ollakse endiselt kahtlevad.

Muruniiduki esimene alge pärineb 19. sajandi lõpust, kui inglise insener Edwin Budding märkas riidenarmaste ja rohuliblede sarnasust ning konstrueeris nende pügamiseks käsiniiduki. Esimene bensiinimootoriga niiduk ehitati juba 1919. aastal Ameerikas. Laiskus on muru niitmise kultuuri siiski kõige rohkem arendanud, lükatavast masinast, millele aega pühendada oleme jõudnud robotniidukite maailma. Need sõidavad ise ringi ja kogu muruniitmise traditsioon on muutumas. Taimed on siiski jäänud valdavalt endiseks, ehki kasutatakse nii muruvaipa kui ka kunstmuru.

Eestis levinumad külvatud murudel kasutatavad liigid on valge kastehein, erinevad nurmikad ja aruheinad, karjamaa-raihein (varasema nimetusega inglise raihein) ning valge ristik. Need taluvad kenasti niitmist ning sobiva segu kasutamisel peavad vastu igasugustes tingimustes. Lillemuru hooldamiseks piisab mõnel korral suve jooksul niitmisest, väetamist ja kastmist lillemuru ei vaja. Liialt toitainerikas muld põhjustab murukoosluse liigirikkuse vähenemist. Keskmiselt kulub lilleniidu väljakujunemiseks 4–6 aastat. Selline niidukooslus ei püsi ühesugusena, vaid muutub pidevalt. Olenevalt ilmastikust õitsevad ühel aastal ühed, teisel aastal teised liigid nagu ka looduslikel niitudel. Lillemuru puhul on oluline iseuuenemine, selleks ei tohi niita sageli, vaid siis kui enamik taimi on ära õitsenud ja seemned valminud. Ka tallamist see muru enamasti ei talu, seega tasub sisse niita käigurajad.

Klassikalist muru niidetakse esimest korda siis, kui rohulibled on kasvanud nii kõrgeks, et nende otsad hakkavad koolduma. See juhtub umbes siis, kui muru on 7-10 cm kõrgune. Esimene niitmine tuleks teha aeglases tempos ja kõige teravama lõiketeraga, vaid paari sentimeetri võrra kärpides. Kohe peale külvi või varakevadel on murutaimede juured veel nõrgad, nüri teraga niites kisuksime need kergesti maa seest välja.

Kõige kiirema kasvu ajal ehk enne jaanipäeva, soovitatakse niita 1-2 korda nädalas – vastavalt valitud seemnesegu sortidele ja nende vajadustele. Kõrgekasvulised segud sisaldavad liike, mis taluvad ka harvemat niitmist ja lillemuru rajamisel saab hakkama vaid paari korraga aastas. Kui soov on saavutada golfiväljaku sarnast tulemust, siis võikski soetada golfimuru seemne.

Rohtu või muru niita oleks mõistlik paar päeva enne külaliste tulekut, aga kindlasti mitte liiga madalalt, sest madalalt niitmise järel murutaimed kolletuvad ja tulemuseks on edaspidi kauni rohelise vaiba asemel hoopis kollane kõrb. Kastmissüsteem, mis pidevalt niiskust hoiab, on kuivades kohtades hädavajalik, aga kui seda pole, siis soovitaksin pigem niita rohtu mõne korra aastas ja käia niidukiga üle vaid maja ümbrus ja käigurajad. Kena oleks arvestada ka niitmisel maha jäävate rohulibledega, kogujaga niiduk korjab need kokku ning lumivalged jalanõud on ka pärast endiselt puhtad ning rohujäänuseid ei kanna tuppa ei lapsed ega koduloomad.

Sügisese külvi puhul pole vaja noort muru kasta, kuid kevadise ja suvise külvi korral on kuivamisoht suurem ja tärkavat muru tuleks piserdada peene pihustiga mitu korda päevas.

Kesksuvel, kõige kuivemal ajal tuleb muru kasta pidevalt paar-kolm nädalat, umbes 3 nädala jooksul kuni seemned on idanenud. Kui maapind kuivab, siis äsja idanenud taimed hukkuvad. Äsja külvatud muru kastetakse keskpäeval, vanemaid murusid aga õhtuti ja peale kastmist võiks muld olla 5-6 cm sügavuselt niiske. Kastmissügavus ei ole piisav, kui muld on märg pealtpoolt sentimeetri ulatuses, aga nii see tavaliselt on. Ehki murutaimede juured on mulla ülemises kihis, areneb juurekava ja taim paremini, kui niiskust saab ka sügavamalt. Parema juurekavaga taimed on tugevamad ja loovad ilusama muru. Kergemates muldades liigub vesi kiiresti sügavamatesse kihtidesse ja need vajavad tihedama sagedusega kastmist.

Liiga sagedase kastmise tulemusel võib murusse tekkida sammal või muutub muru põuaõrnaks. seega pigem kasta harva, aga korralikult. Veepuuduse all kannatavad taimed muutuvad sinakas-roheliseks ning pikema põuaperioodi korral ka pruuniks. Nõrgalt arenenud juurkava tõttu ei saa noored taimed ise sügavalt vett kätte.

Kastmiseks sobib kõige paremini varahommik või õhtu, kui temperatuurid on langenud keskpäevasest madalamale ja aurumine väiksem. Õhtul hilja kastes jääb muru ööseks märjaks, mis soodustab nakatumist seenhaigustesse.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Maakler

Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (13)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?