Jääpurikad annavad tunnistust sellest, et katus on halvasti soojustatud. Tekkinud jää lõhub räästaid, vihmaveerenne ja katusekatet, sulama hakanud suured purikad on ohtlikud ka inimestele.
Jääpurikate tekkel on enamasti kolm põhjust:
- soojemate või päikesepaisteliste ilmadega maja katusepind soojeneb ja lume sulamisel räästasse voolav vesi jäätub;
- maja katuslagi laseb sooja läbi, seega soojeneb katusekate altpoolt, sellel olev lumi hakkab sulama ning õhu ja katusekatte külmumisel jäätub see katuse räästas;
- maja fassaad ja avatäited lasevad liigselt sooja läbi, soe õhk tõuseb üles ja jääb katuse räästa taha, sulatab räästas olevat lund ning sinna tekkinud jäämass ja jääpurikad kasvavad.
Renoveeritud ja õigesti soojustatud majale jääpurikaid ei teki, neid on rippumas näha ikka vanade elamute ja korterelamute katuseräästastes. Kusjuures võtmesõnaks on just katuste kordategemine ja soojustamine: kui teha korda seinad ja põrandad, aga jätta katus puutumata – näiteks põhjendusel, et katusel polnud suurt viga midagi –, tekivad sealt ikkagi soojalekked.
Talv toob ilmsiks selle, kust soe lekib. Katuseräästasse tekkivad purikad näitavad esimesena kätte, et just sealt pääseb soe majast välja, aga jääd võib märgata ka maja küljes ja aknaplekkidel. Need on samuti kohad, kust soe on välja pääsenud.
Kui aga soojalekkekohtades ei saa päris kindel olla ja mõni koht jääb ehk ka kahe silma vahele, siis on abi sellest, kui lasta majast, seintest ja katustest teha termokaameraga pildid.
Termopildistamiseks peab välis- ja siseõhu temperatuuri vahe olema vähemalt 15–20 kraadi. Termokaamera näitab ära, mida palja silmaga ei näe, ehk toob välja kohad, kus on tekkinud külmasillad ja soojalekked – näiteks alad, kus tuuletõke on halvasti paigaldatud või kus on akende ümbrus korralikult soojustamata jäänud. Külmasillad toovad kaasa õhuniiskuse kondenseerumise piiretele, mis lühendab maja eluiga.
Silma on hakanud, et eramajadel on soojalekkeid hulga vähem kui korterelamutel, eriti kurb on olukord vanemate kortermajadega. Leidub isegi selliseid korterelamuid, kus ühistu on lasknud küll fassaadi soojustada, kuid katust ei ole uuendatud. Tagajärjeks on katusealuse halva soojustuse tõttu väga palju jääpurikaid, mis on ohuks mööduvatele inimestele ja pargitud autodele, lisaks lõhub tekkinud jää räästaid, vihmaveerenne ja –püstikuid ning katusekatet. Seega tuleks katuseräästasse tekkinud jääpurikad kindlasti eemaldada. Samuti tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt sademe- ja lumesulamisvee ärajuhtimist.
Erilist tähelepanu tuleb katustel pöörata ka neile kohtadele, kus on katuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. Sinna kipub tuulega kuhjuma nii palju lund, et selle koormus võib ületada mitmekordselt katusele lubatavat lumekoormust.
Katusetöid saab teha ka talvel. Kui majal on suur tuulutatav pööning, siis saab katusealusele hästi ligi ka seestpoolt. Suvisesse aega tuleks aga jätta selliste katuste kordategemine, millel on soojustatud katuslagi, sest selleks on vaja katusekate maha võtta.
Soojustamine tasub end igal juhul ära! Näiteks mitu korda talve jooksul kohale tellitud tõstuk koos jääpurikaid eemaldavate töömeestega tekitab ühistule kulusid, millega saaks mõnel juhul soojalekete kohad juba korda teha. Samuti annab korralikult soojustatud maja säästu küttekuludelt.
Kommentaarid