Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Ahja vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Elva linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Eametsa küla
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haiba küla
  • Haimre küla
  • Hindsa küla
  • Holstre küla
  • Hulja alevik
  • Huuksi küla
  • Ihaste
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõhvi küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabila küla
  • Kabina küla
  • Kaimri küla
  • Karksi küla
  • Karla küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kurtna küla
  • Kuru küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Laane küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lubja küla
  • Maardu küla
  • Mähma küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Metsanurme küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rahinge küla
  • Ramsi alevik
  • Randvere küla
  • Rebala küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Turba alevik
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Välgita küla
  • Valma küla
  • Vana-Pärnu
  • Vana-Võidu küla
  • Vanamõisa küla
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Kabala küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Kuidas vältida ventilatsioonisüsteemi valimisel ja seadistamisel tekkivaid vigu?

Õigesti valitud ventilatsiooniseadmed ning korrektselt ehitatud, projekteeritud ja seadistatud ventilatsioonisüsteem tagab tervisliku sisekliima ning väldib liigniiskuse teket. Kui selles protsessis läheb midagi viltu, võivad tagajärjeks olla suurenenud energiakulud, müra või ebameeldiv sisekliima, isegi hallitus. Millised on levinumad vead ventilatsioonisüsteemi valimisel ja seadistamisel ning kuidas neid vältida?

Valesti valitud ventilatsiooniseadmed

Tihti valitakse liiga väikese jõudlusega ventilatsiooniseade või dimensioneeritakse see viimase piiri peale, mis võib põhjustada aga liigset müra ja elektrienergia kulu. Meeles tasub pidada, et agregaati ei valita ainult tootlikkuse (õhuhulga) järgi, vaid arvestama peab ka õhujaotussüsteemi ehk torustiku takistusega. Ruumis ringlev õhuhulk ja vajalik rõhk koos annavad hoone ventilatsioonisüsteemi arvestusliku tööpunkti, mis peaks jääma agregaadi maksimaalse jõudlusega võrreldes vahemikku 50–75% (erandeid võib esineda, aga sellisel juhul peab lahenduse kindlasti üle vaatama pädev spetsialist). Sellise valiku puhul töötab ventilatsiooniseade lõviosa ajast parima võimaliku efektiivsusega ning samal ajal saab vajadusel lühiajaliselt õhuvahetust suurendada.

Põhjamaises kliimas on ventilatsiooniseadme tähtsaim omadus energiaefektiivsus, energiat tarbivad ventilaatorid, vajadusel ka lisaküttekehad. Ventilaatorite energiaefektiivsust väljendab ventilaatorite elektriline erivõimsus ehk lühidalt SFP (specific fan power), mis näitab, milline kogus elektrilist võimsust (kW) on vajalik arendada, et liigutada üks ühik õhku ühe sekundi jooksul. Igale tööpunktile vastab kindel SFP-väärtus, seepärast on oluline lähtuda ainult konkreetse süsteemi tööpunkti väärtustest, mitte reklaambrošüürides toodud värvilistest numbritest.
Energiatagastusega ventilatsiooniseadmed peavad säästma õhku, vahetades soojusenergiat. Soojustagastuse võimekus ja sulatusprotsessid määravad ära reaalse säästetava kütteenergia.


Rootor- või plaatsoojusvaheti?

Turul on kaks põhilist soojusvaheti liiki: plaat ja rootor. Rootorsoojusvaheti eelis on efektiivsus, kuid samas segunevad seal osaliselt majast väljatõmmatav ja majja sissepuhutav õhuvool, mistõttu võivad ebameeldivad lõhnad majja tagasi sattuda. Samuti peab rootorsoojusvaheti toimimiseks pöörlema, mis muudab lahenduse füüsiliselt kohmakamaks ja iga liikuv osa on ka täiendav potentsiaalne rikkeallikas. Plaatsoojusvaheti suudab tagada meie kliimavöötmes põhilisel kasutusajal (Eesti kütteperioodist ~ 90% valitsevad välistemperatuurid +5 … –5 °C) väga head soojustagastust (parematel agregaatidel üle 90%), samal ajal täielikult eristades sissepuhke ja väljatõmbe õhuvoolud.

Madalamatel välistemperatuuridel vajab rootorsoojusvaheti energiat sissepuhkeõhu järelsoojendamiseks ning plaatsoojusvaheti lisaenergiat, et hoida soojusvahetit jäätumast. Eramutele ja korterelamutele on üldiselt sobivam ja töökindlam valik plaatsoojusvahetiga ventilatsiooniseade. Kortermaja tsentraalse ventilatsiooniagregaadi puhul on plaatsoojusvaheti ainuvõimalik soojustagasti tüüp.

Entalpia niiskustagastuse skeem

Tänapäeval on juba saadaval ka spetsiaalsest nanomembraanist valmistatud nn entalpia-tüüpi niiskustagastusega soojusvahetid, mis on märgatavalt külmakindlamad ja võimaldavad vältida talvisel perioodil ruumide siseõhu liigset kuivust.


Vead õhujaotussüsteemi koostamisel

Ka kõige kvaliteetsem ja õigesti valitud ventilatsiooniseade võib kaotada oma efektiivsuse, kui õhujaotussüsteem on koostatud ebaprofessionaalselt. Ventilatsioonisüsteem on tervik, mis hõlmab endas ventilatsiooniseadet ja õhujaotustorustikku koos mürasummutite ja reguleerelementidega, lõppelemente ruumides (plafoonid/restid) ning välisühendusi. Valesti koostatud või kavandatud õhujaotussüsteemi korral tekib ventilatsioonisüsteemi ebameeldiv müra ja liigsest rõhutakistusest tulenev täiendav elektrienergia kulu. Alati on soovituslik omada ventilatsioonisüsteemi projekti, mille abil on hiljem ehitaja tööd ka lihtsam kontrollida.

Viimastel aastatel on üha rohkem levinud plastist paindkanalitel põhinevad täislahendused (agregaat, torustik, lõppelemendid, mürasummutid), mis rajanevad ühe tootja standardsetel juba kokku sobitatud komplektidel. Sellistel lahendustel on maandatud paigaldus- ja projekteerimisrisk. Samuti on painduvad plastist õhujaotussüsteemid lihtsamini ja kiiremini paigaldatavad ning hügieenilisemad (antistaatilised mustust hülgavad sisepinnad).


Valesti valitud mürasummutid

Mürasummutid kuuluvad iga ventilatsioonisüsteemi juurde ja on mõeldud nii ventilatsiooniseadme ventilaatorite tekitava müra summutamiseks kui ka helide kandumise vältimiseks mööda ventilatsioonikanaleid ühest ventileeritavast ruumist teise. Tihti võib juhtuda, et valitakse projektist erinev ventilatsiooniseade, aga mürasummutid jäetakse muutmata või veelgi hullem, vahetatakse summutid tulemust kontrollimata teistsuguse karakteristikuga lahenduse vastu.

Mürasummutid valitakse seadme tööpunktis tekkiva müra heliribale vastavalt. Igal mürasummutil on eri sageduste heli summutamise omadused erinevad, mis tähendab, et alati on vaja kontrollida, kas konkreetsest summutist piisab vastavas tööpunktis ventilatsiooniseadmele.
Võimaliku probleemi vältimiseks on mõistlik lasta spetsialistil kontrollida mis tahes muudatuse vastavust projektis toodule.

Ruumide vahel heli edasikandumise vältimiseks on tõhusaim variant juba planeerimisel selline võimalus välistada. Näiteks kollektorsüsteemis plastist paindkanalite korral teenindab iga sisse- või väljatõmbepunkti eraldi toru ning seeläbi on heli edasikandumine ruumide vahel juba eos välistatud.


Vale seadistus

Pärast ventilatsioonisüsteemi ehitust on vaja süsteemi õhuvooluhulgad seadistada. Lühidalt tähendab see seda, et igas plafoonis või restis häälestatakse süsteemi takistusi muutes projektikohased vooluhulgad. Levinud on vale seadistamise loogika, kus ventilatsiooniseadme mõlemad ventilaatorid pannakse näiteks 70% / 70% kiirusel tööle ja krutitakse plafoone nii kaua, kui soovitud õhuvooluhulgad nii sissepuhkel kui ka väljatõmbel on käes. Peaaegu kunagi ei ole süsteemi väljatõmbe ja sissepuhke torustikus täpselt võrdset rõhutakistust. Seetõttu on oluline, et mõlemat torustiku liini käsitletaks eraldi ja vajadusel reguleeritaks masina ventilaatoreid samuti erinevalt (enamik tänapäeva ventilatsiooniseadmed seda ka võimaldavad). Vale seadistus annab endast märku liigmüra ja ülemäärase elektrienergiakuluga. Enamasti jäävad näiteks süsteemi lühemad harud „vihisema“.

Siin kehtib taas vanasõna, et lihtsuses peitub võlu. Näiteks on kollektorsüsteemil plastist paindkanalitega süsteeme märksa lihtsam seadistada kui emakanal-/jaotuskanal-tüüpi spiraalvaltstorust süsteeme, kuna rõhk jaotub torustikus ühtlasemalt.


Puuduv või puudulik isolatsioon

Soojustagastusega ventilatsiooniseadme välisühendustele ehk õhuvõtu- ja heitõhutorustikule on kindlasti vaja paigaldada soojusisolatsioon. Isoleerimata õhuvõtu-/heitõhutorustiku korral tekib talvisel perioodil siseruumides asuvate torude pinnale kondensaat. Kondensaadiga probleeme võib esineda ka siis, kui isolatsiooni liited pole piisavalt tihedad (veeaur pääseb külmale torupinnale ligi).
Lihtsaim viis vältida probleeme on kasutada nn eelisolatsioonitorusid. Sellisel juhul on toru elemendid juba valmistatud isolatsioonimaterjalist ega vaja enam täiendavat isoleerimist. Samuti on seda tüüpi torustikku märksa lihtsam paigaldada, kuna kõik liited käivad kokku ilma neetühendusteta.


Usalda spetsialiste

Kõige kindlam on vigade vältimiseks foorumite lugemise ja guugeldamise asemel spetsialistilt nõu küsida. Igasugune eeltöö on loomulikult tänuväärne, kuid kogemused on näidanud, et iga kodu vajadused on erinevad ja lahendus, mis toimib ühel juhul, ei pruugi teisele sobida.

 

Allikas: Marko Ranniku, Samtec OÜ (www.samtec.ee)

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?