loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Rannu vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Konguta vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kaasiku küla
  • Kadriorg
  • Kärevere küla
  • Karjaküla alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kildu küla
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Naage küla
  • Näpi alevik
  • Neeme küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Taebla alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõstamaa alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Välgita küla
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võõpsu alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Büroopindade turg näitab rahunemist

Vahepealsel perioodil palju kõneainet leidnud büroopindade turul kujunev ülepakkumine ja karmistuv konkurents on asunud näitama esialgseid leevenemise märke. Kui veel 2016. aastal asuti Tallinnas ehitama kokku 15 büroohoonet kogupinnaga 185 000 m2 ning 2017. aastal samuti 15 hoonet kuid kogupinnaga 96 000 m2, siis 2018. aasta I kvartalis ei alustatud mitte ühegi büroohoone ehitamist. Kvartaalselt vaadatuna asus siiski edasine ehitusaktiivsuse tempo alanema juba 2016. aasta IV kvartalist ning seejärel juba tugevamalt 2017. aasta II pooles, mil ühtlasi ka 2017. aasta III kvartalis ei alustatud mitte ühegi büroohoone ehitamist. Kuna aga ehitusjärgus hoonete osas jõuab lisanduv pind turule mõningase viitajaga, hakati kasvavat pakkumist tugevamalt tunnetama alles 2017. aastal.

2018. aasta II kvartali ehitustegevuse andmed ei ole veel käesoleva artikli kirjutamise hetkeks avaldatud, kuid riikliku ehitisregistri kannete põhjal alustati tõenäoliselt ligi 6000 m2 puhtalt büroopinna ehitust, arvestamata sealjuures multifunktsionaalseid büroo- ja laohooneid ning äripindadega valdavalt elukondliku kasutusega hooneid. Ehituslubade arv, mida võiks kasutada kui edasise ehitusaktiivsuse prognoosimise indikaatorit, ei ole lühiajaliselt enam samuti märgatavalt kasvanud. I kvartalis väljastati ehitusõiguseid ligi 17 000 m2 büroopindade ehitamiseks, mida oli sarnases mahus kui 2017. aasta samal perioodil. Kavandatavate büroohoonete hulk on siiski varasemaga sarnane, ehitusõiguse taotlemisega seotud hooned on lihtsalt väiksemad.

Edasise ehitusaktiivsuse tempot on pidurdanud nii ehitushinna kallinemine kui ka turul pakkumises aset leidnud muutused. Sealjuures tuleb aga arvestada, et möödunud aastal asuti siiski uute projektide algatamiseks võrdlemisi visalt valmistuma, 2017. aastal väljastati uusi ehituslube kokku 13 büroohoone ehitamiseks kogumahuga koguni 215 000 m2. Valdav enamus suurimatest passiivsetest projektidest paiknevad loomulikult Kesklinnas, kus ligi 15 000 m2 suletud netopinnaga hooneid on planeeritud näiteks Ahtri ja Töökoja tänavale.

Büroopindade finantseerimise laenumahud on küll endiselt jätkanud võrdlemisi kiires tempos kasvamist, kuid kasvutempo ei ole enam kiirenenud. Kui 2015. aastal finantseeriti büroopindu ligi 80 miljoni euro eest, siis 2016. aastal 174 miljoni ning 2017. aastal koguni 267 miljoni euro eest. Protsentuaalselt vaadatuna kasvas büroopindade finantseerimine 2016. aastal 118% ning 2017. aastal 53% võrra. 2018. aasta I kvartalis oli laenude mahuks 45 miljonit eurot, mida oli 44% enam kui varasema aasta samal perioodil ning 21% enam kui 2016. aasta I kvartalis.

Büroopindade ja muu ärikinnisvara valmimise tõttu on siiski viimase kahe kvartali vältel kinnisvara omatarbeks soetamise finantseerimise mahud kasvanud, seda 2017. aasta IV kvartalis aasta baasil ligi 48% ning 2018. aasta I kvartalis 24% võrra. Kinnisvara soetamine omatarbeks on siiski pikemale perioodile taandatuna üsna tugevalt alanenud, 2017. aastal finantseeriti vastavat segmenti koguni 62% vähem kui 2015. aastal. Põhjuseks on sealjuures peamiselt ettevõtete senine madal investeerimisaktiivsus, teisalt on jällegi suur osa kinnisvarast soetatud omavahenditest ehk möödunud perioodide kasumite arvelt. Ettevõtete investeeringud põhivarasse hakkasid küll 2017. aasta esimeses pooles taas tempokalt kasvama, kuid kasv oli ainuüksi ajutine. Investeeringud maasse on jätkuvalt samal tasemel nagu aastatel 2008 - 2009, investeeringud ehitistesse on aga asunud siiski kasvama. 2018. aasta I kvartalis tehti ehitistesse investeeringuid 288% enam kui aasta tagasi ning 263% enam kui 2016. aasta samas kvartalis.

Intressid on juba pikemat aega püsinud võrdlemisi madalal tasemel nii kodumajapidamistele kui ka ettevõtetele suunatud pikaajaliste laenude puhul, viimase kaheteistkümne kuu vältel on mõlema segmendi keskmine pikaajaline intress olnud sisuliselt samal tasemel. Intresside kasvu on olnud viimaste perioodide vältel märgata ennekõike ehituse ja kinnisvaraalase tegevuse finantseerimisel. Madalate intresside keskkonnas on investeeringud ärikinnisvarasse jätkuvalt atraktiivsed. Olenemata sellest, et üürihinnad ei ole viimase aasta jooksul enam märgatavalt kasvanud ning vakants on asunud vanemates hoonetes tõusma ja segmenditi üürihinnad langema, on alla 200 tuhande euroste büroo-, kaubandus- ja teeninduspindade turg endiselt aktiivne. Märgata on tehinguid, kus olemasoleva üürilepinguga heas kuni väga heas seisukorras pindade eest ollakse nõus peale maksma. Teisisõnu, atraktiivses asukohas ning olemasoleva rahavooga pinna eest ollakse nõus maksma üle turuväärtuse, mille kõrval tootlused on odavamatel varadel langenud juba alla 6% piiri. 

Baltikumis esile kerkinud rahapesuskandaalid ning järgnevate ennetamine on kaasa toonud üksikute suuremate ärikinnisvara ostu-müügitehingute ärajäämise. Ennekõike on tunda raha turule sisenemise vähenemist Venemaa suunalt, ühalt on probleemiks pangakontode avamine kuid teisalt kardetakse ka investeeritava kapitali osas uurimise alla sattumist. Venemaa suunalt tulevate investeeringute osas on peamiselt märgata tehingute ärajäämist ning potentsiaalsete ostjate vähenemist Ida-Virumaa suurimates linnades. Lisaks on suuremate tehingute sõlmimisel ning sealjuures pangalaenu kasutamisel hakanud negatiivset rolli mängima kinnisvaraturu aktiivsus, mitmetes pankades on kinnisvara osakaal laenuportfellides tugevalt suurenenud ning laenutingimuste pakkumisel ei olda klientide sõnul enam alati niivõrd paindlikud kui veel mõnda aega tagasi.

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 116108
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, Aleksander Puškini 28-202, 20307+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Valga esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?