Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Emumäe küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karla küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kõidama küla
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Loodi küla
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Metsakasti küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Öötla küla
  • Õssu küla
  • Paalalinn
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Reiu küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvajõe küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Uljaste küla
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Pärnu
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vändra alev
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Liia Koreline

Ohtlikult ohkavad õuepuud

Reha käes ja selg vastu vana tammepuud, seisan koduhoovis. On sügis, lehtede langemise ja koristamise aeg. Kuigi vaieldakse, mida sügisel puulehtedega ikkagi ette võtta, kas riisuda või mitte, olen mina sundolukorras. Ma pean oma õuepuu aluse alati puhtaks riisuma, sest tugevad tammelehed ei loovuta lihtsalt oma elujõudu ega kõdune. Seekord tahan ma aga kirjutada mitte lehtede riisumisest, vaid põlistest õuepuudest. Mööda Eestimaad ringi sõites näen tihti muret tekitavat pilti: nii mõnedki külad ja talud on kadunud, aga õuepuud seisavad oma uhkes üksinduses ohtlikult püsti.

Minu õuepuuga lapsepõlvekodu asub väikelinnas vaiksel ja kitsal kõrvaltänaval. Selle senini säilinud laetalade ja savipätsidest korstnajalaga majakese ehitasid 1880. aastal minu vanavanaisa ja vanavanaema. Jalgväravast kahele poole hoovi istutas värske abielupaar kunagi kaks noort tammepuud. Jalgväravat pole enam juba ammu, kuid senini kõrguvad taeva poole suured ja ohtlikult lähestikku kasvanud tammepuud.

Igal sügisel, eriti tugevate tuulte ja tormiste päevade ajal mõtlen paraja hirmuga, mida ette võtta nende esivanemate istutatud tammedega, mis on juba lausa maja külje alla kasvanud. Kuigi minu mõttelendu saadavad naksuvad ja ragisevad, vahetevahel ohtlikult ohkavad tammepuud, võidavad emotsioonid ikkagi mu kaine mõistuse ja otsustav olukorra lahendus jääb ootele.

Jälgides meie pikka kodukujundamise traditsiooni, võin täheldada, et õuepuude istutamise kõrgmood tekkis Eestimaal 19. sajandi keskpaigas ja on seotud talude päriseks ostmisega. Oma koduhoovi kasvama pandud õuepuu tekitas väärikat peremehetunnet. Suureks eeskujuks olid talupoegadele kohalikud mõisakompleksid, kus kasvasid isegi väga eksootilised puud ja oli rajatud uhkeid parke.

Minu kodukandis olid suureks moeks väravapuud. Vanal pikal, metsani ulatuval kodutänaval on veel seni majade kõrval kasvamas hiiglaslikud põlispuud, peamiselt pärnad, saared ja tammed. Puid istutati mitte ainult ilu pärast, vaid ka kurja silma eest või jõudu ja jõukust lubava sümbolina.

Eestlased on loomult metsarahva järeltulijad ja kannavad endas oma esivanemate arusaamu ümbritsevast loodusest. Oma kodu on tahtnud eestlane rajada ikka looduse rüppe: jõe, järve äärde või maalilisele metsaveerele. Tänu ümbritsevale loodusele on laienenud ka meie kodu mõiste. Rääkides oma kodukohast, peame silmas oma kodumetsa või kodujärve.

Eri uurimuste järgi on eestlased uskunud, et maastik meie ümber, eriti puud, on hingestatud. Kuna heal lapsel on ikka mitu nime, siis ka puudel ja nii kasvavadki meil hingepuud, perepuud, elupuud, ilupuud, sugupuud, emapuud, pesapuud, ristipuud, milledest ajapikku on saanud põlispuud.

Puu sümbol on läbi Eesti kultuuriloo olnud väga märkimisväärne, sest igihaljaid puid on seostatud ka inimese surematusega. Mändi ja tamme, aga ka teisi puid, on nimetatud surematuse puudeks, männikäbi ja tammetõru aga elu ja viljakuse sümboliteks. Leina ja kurbuse puuks on peetud paju ja pühaks hiiepuuks pärna. 19. sajandi algul, kui talurahvas sai endale perekonnanimed, oli levinud võtta perekonnanimeks mõne puu nimetus:, Kask, Kadak, Kuusk, Mänd, Tamm, Paju, Pärn, Vaher jne.

Kuigi põlispuud kannavad meie jaoks suurt emotsionaalset väärtust, peame kriitilise ja väga professionaalse pilguga vaatama ja hindama nende tänast seisukorda. Kui me võime metsas lasta puudel ise oma elu elada, siis asustatud elukeskkonnas on iga inimese jaoks oluline, et eluruum oleks turvaline. Linnas on puude elu eriti karm: vibratsioon, suvel palju tolmu, talvel soola ja sulfiidide kahjustusi.

Kui te leiate, et teie õue- või tänavapuu varjab päikesevalgust, on tülikas, viltu kasvanud, haige, mädanenud või kuivanud, tuleb pöörduda kõrghaljastusega tegeleva puuabi poole ja pidada nõu arboristiga, kes vajadusel ohtliku puu maha võtab. Puud on võimalik tervenisti langetada, tükeldada ja soovi korral lasta ära vedada. Puu langetamiseks on vaja luba, mille tingimused on maakonniti erinevad. Täpsema info ja avalduse vormi leiate oma elukoha omavalitsuse koduleheküljelt.

Galerii

Kommentaarid

Liia Koreline

Liia Koreline

Aasta maakler ja kliendilemmik 2022

Vanemmaakler

Mobiil +372 510 2206
Telefon +372 614 4600
Keeled
liia.koreline@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (19)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?