loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Põltsamaa linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kärevere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lolu küla
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Naage küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Võiste alevik
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Liia Koreline

Ohtlikult ohkavad õuepuud

Reha käes ja selg vastu vana tammepuud, seisan koduhoovis. On sügis, lehtede langemise ja koristamise aeg. Kuigi vaieldakse, mida sügisel puulehtedega ikkagi ette võtta, kas riisuda või mitte, olen mina sundolukorras. Ma pean oma õuepuu aluse alati puhtaks riisuma, sest tugevad tammelehed ei loovuta lihtsalt oma elujõudu ega kõdune. Seekord tahan ma aga kirjutada mitte lehtede riisumisest, vaid põlistest õuepuudest. Mööda Eestimaad ringi sõites näen tihti muret tekitavat pilti: nii mõnedki külad ja talud on kadunud, aga õuepuud seisavad oma uhkes üksinduses ohtlikult püsti.

Minu õuepuuga lapsepõlvekodu asub väikelinnas vaiksel ja kitsal kõrvaltänaval. Selle senini säilinud laetalade ja savipätsidest korstnajalaga majakese ehitasid 1880. aastal minu vanavanaisa ja vanavanaema. Jalgväravast kahele poole hoovi istutas värske abielupaar kunagi kaks noort tammepuud. Jalgväravat pole enam juba ammu, kuid senini kõrguvad taeva poole suured ja ohtlikult lähestikku kasvanud tammepuud.

Igal sügisel, eriti tugevate tuulte ja tormiste päevade ajal mõtlen paraja hirmuga, mida ette võtta nende esivanemate istutatud tammedega, mis on juba lausa maja külje alla kasvanud. Kuigi minu mõttelendu saadavad naksuvad ja ragisevad, vahetevahel ohtlikult ohkavad tammepuud, võidavad emotsioonid ikkagi mu kaine mõistuse ja otsustav olukorra lahendus jääb ootele.

Jälgides meie pikka kodukujundamise traditsiooni, võin täheldada, et õuepuude istutamise kõrgmood tekkis Eestimaal 19. sajandi keskpaigas ja on seotud talude päriseks ostmisega. Oma koduhoovi kasvama pandud õuepuu tekitas väärikat peremehetunnet. Suureks eeskujuks olid talupoegadele kohalikud mõisakompleksid, kus kasvasid isegi väga eksootilised puud ja oli rajatud uhkeid parke.

Minu kodukandis olid suureks moeks väravapuud. Vanal pikal, metsani ulatuval kodutänaval on veel seni majade kõrval kasvamas hiiglaslikud põlispuud, peamiselt pärnad, saared ja tammed. Puid istutati mitte ainult ilu pärast, vaid ka kurja silma eest või jõudu ja jõukust lubava sümbolina.

Eestlased on loomult metsarahva järeltulijad ja kannavad endas oma esivanemate arusaamu ümbritsevast loodusest. Oma kodu on tahtnud eestlane rajada ikka looduse rüppe: jõe, järve äärde või maalilisele metsaveerele. Tänu ümbritsevale loodusele on laienenud ka meie kodu mõiste. Rääkides oma kodukohast, peame silmas oma kodumetsa või kodujärve.

Eri uurimuste järgi on eestlased uskunud, et maastik meie ümber, eriti puud, on hingestatud. Kuna heal lapsel on ikka mitu nime, siis ka puudel ja nii kasvavadki meil hingepuud, perepuud, elupuud, ilupuud, sugupuud, emapuud, pesapuud, ristipuud, milledest ajapikku on saanud põlispuud.

Puu sümbol on läbi Eesti kultuuriloo olnud väga märkimisväärne, sest igihaljaid puid on seostatud ka inimese surematusega. Mändi ja tamme, aga ka teisi puid, on nimetatud surematuse puudeks, männikäbi ja tammetõru aga elu ja viljakuse sümboliteks. Leina ja kurbuse puuks on peetud paju ja pühaks hiiepuuks pärna. 19. sajandi algul, kui talurahvas sai endale perekonnanimed, oli levinud võtta perekonnanimeks mõne puu nimetus:, Kask, Kadak, Kuusk, Mänd, Tamm, Paju, Pärn, Vaher jne.

Kuigi põlispuud kannavad meie jaoks suurt emotsionaalset väärtust, peame kriitilise ja väga professionaalse pilguga vaatama ja hindama nende tänast seisukorda. Kui me võime metsas lasta puudel ise oma elu elada, siis asustatud elukeskkonnas on iga inimese jaoks oluline, et eluruum oleks turvaline. Linnas on puude elu eriti karm: vibratsioon, suvel palju tolmu, talvel soola ja sulfiidide kahjustusi.

Kui te leiate, et teie õue- või tänavapuu varjab päikesevalgust, on tülikas, viltu kasvanud, haige, mädanenud või kuivanud, tuleb pöörduda kõrghaljastusega tegeleva puuabi poole ja pidada nõu arboristiga, kes vajadusel ohtliku puu maha võtab. Puud on võimalik tervenisti langetada, tükeldada ja soovi korral lasta ära vedada. Puu langetamiseks on vaja luba, mille tingimused on maakonniti erinevad. Täpsema info ja avalduse vormi leiate oma elukoha omavalitsuse koduleheküljelt.

Galerii

Kommentaarid

Liia Koreline

Liia Koreline

Aasta Maakler 2018

Maakler

Mobiil +372 510 2206
Telefon +372 614 4600
Keeled
liia.koreline@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (27)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?