Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Ahja vald
  • Kanepi vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Jõgeva linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Antsla vald
  • Paldiski linn
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Audru alevik
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Häädemeeste alevik
  • Haaslava küla
  • Haiba küla
  • Haimre küla
  • Huuksi küla
  • Ihaste
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jaamamõisa
  • Jakobimõisa küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jüri alevik
  • Kabina küla
  • Kallavere küla
  • Kambja alevik
  • Kanepi alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kõnnu küla
  • Kose-Uuemõisa alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kurtna küla
  • Kuru küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Maardu küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Metsanurme küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Nõmme linnaosa
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnamäe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Ravila alevik
  • Rebala küla
  • Remniku küla
  • Reopalu küla
  • Roodevälja küla
  • Ropka
  • Saare küla
  • Sauga alevik
  • Sausti küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soodevahe küla
  • Sõrve küla
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ulila alevik
  • Univere küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanamõisa küla
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Jaagupi alevik
  • Vissi küla
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Väikelinnade pakkumiste arvu vähenemine on peatunud

Eesti kinnisvaraturu maastikul aktiivseimaid ja tuntuimaid väikelinnasid nagu Viljandit, Rakveret, Kuressaaret ning ka pisemaid keskuseid on ühendamas juba pikemat aega võrdlemisi sarnased trendid. Varasem ligi 10%-line aastane hinnakasv on asunud mõnevõrra aeglustuma, mille kõrval tehingute arv ei ole enam varasemate perioodidega võrreldes oluliselt kasvanud. Lineaarses trendis hinnakasvu tempot on hoidnud ennekõike paranenud üle-riigiline majanduskeskkond, mille taustal on kasvanud inimeste sissetulekud, paranenud tööturu tingimused ning ühtlasi kasvanud inimeste heaolu. Üheskoos noorte arvelt uute leibkondade lisandumisega, maapiirkondadest linna kolivate inimeste arvu kasvuga ning odava laenuraha hea kättesaadavuse juures on samaaegselt pidevalt kasvanud eluasemelaenu taotlejate arv.

Väikelinnades kasvanud turuaktiivsusega on kaasnenud aga sarnaselt kümnenditagusele perioodile identsed muutused. Kasvav tehingute arv on vastupidiselt pidevalt vähendanud pakkumiste arvu. Tallinnast, Tartust ning nüüd juba mõnda aega ka Pärnust väljaspool ei ole aga väikelinnades uusi kortereid pakkumisse suuremal hulgal lisandumas, mistõttu ostjate valikuvõimalused on järjepidevalt vähenenud. Nõudluse stabiliseerumise juures on aga pakkumiste arvu edasine langus peatunud, pakkumiste arvu tase on enamikes väikelinnades püsinud nüüdseks pea aasta aega sarnasel kuid siiski väga madalal tasemel. Uute korterelamute püstitamist või kunagiselt pooleli jäänud projektide lõpetamist on märgata ennekõike Kuressaares, Viljandis, Rakveres kui ka Haapsalus, kuid suuremamahulisi arendusprojekte ei ole veel käivitatud. Suurimaks takistuseks Tallinnast ja Tartust väljaspool on eluasemeprojektide algatamise juures laenuraha kättesaadavus, mis aga soodustab näiteks ühisrahastuse näol riskantsemate finantseerimisviiside kasutamist.

Väikelinnade turud on väga õhukesed, praeguse müügitempo juures müüdaks näiteks Paides kõik pakkumisel olevad korterid maha 1,5, Rakveres 2,5, Haapsalus 4, Viljandis 4,5 kuid näiteks Pärnus 8,5, Tallinnas ligi 8 ning Tartus 9,5 kuuga. Teisisõnu, kui tänases turusituatsioonis kommertspankade poolt olulisi piiranguid laenu saamiseks sarnaselt 2004 - 2007 aastate perioodile ei rakenduks, oleks väikelinnades hinnakasv juba igasuguse kontrolli alt väljunud ning pakkumiste arv veelgi tugevamalt alanenud. Näitena võib siinkohal tuua võrdluse, kus käesoleva artikli kirjutamise hetkel on Rakvere linnas pakkumisel 60 korterit, kuid 2007. aasta kevadel oli aktiivseid pakkumisi kümme korda vähem. Kuniks ostusurve ennekõike 25-35-aastaste poolt lähitulevikus püsib, ei ole olulist pakkumiste arvu kasvu oodata. Ostjate poolne nõudlus on aga võrdlemisi tugev, mida on asunud ilmestama ennekõike ebatavaline olukord, kus tüüpilised hooajalised tegurid nagu pühad, talvine külm periood või muud sarnased tegurid ei oma enam turudünaamika kujunemisele olulist mõju. Inimesed on pakkumiste arvu vähesuse tõttu igal ajahetkel otsimas sobilikku uut kodu.

Vähene pakkumiste arv on muutmas kinnisvara hindamise piirkondlikke põhimõtteid. Ajalooliselt on väikestes keskustes eelistatud nii kuritegevuse kui külmasildade tõttu ennekõike kortereid, mis ei asu esimesel ega viimasel korrusel. Vähenenud kuritegevuse, korterelamute rekonstrueerimise tulemusena paranenud hoonete energiatarbimise ning ühtlasi elanikkonna vananemise tõttu on aga aset leidnud muutused, kus esimesest kuni kolmanda korruseni on saanud enim nõutud korterid. Lisaks, ajalooliselt eelistatuimad korterid on olnud keskküttega kuid valikuvõimaluste vähenemise tõttu on likviidsus tugevalt kasvama asunud ka ahjuküttega korterite puhul. Sarnaseid eelistuste muutumisi on nii kinnisvara üldise kallinemise kui ka pakkumiste vähenemise tõttu esinemas siseruumide viimistluse seisukorra ja ka asukoha eelistuste osas. Viimast ilmestab ennekõike asjaolu, kus nõukogudeaegsete sõjaväelinnakute korterid on möödunud perioodide jooksul tihti hinnalt kasvanud kiiremini kui näiteks kesklinna piirkonda jäävate korterelamute korterid. 

Teisalt on pakkumiste arvu edasise languse peatumist soodustamas asjaolu, et osa potentsiaalse ostjaskonna jaoks on hinnad küündinud juba liialt kõrgeks ning pakkumishinnad ületavad ostjate laenuvõimekuse piiri. Viimase tõttu on väikelinnades märgata endiselt aktiivset üürikinnisvarasse investeerimist ning üüripindade järgset tugevat nõudlust ennekõike 2-toaliste korterite osas. Üürnike nõudmistele vastavate üüripindade osas on märgata aastast üürihindade kasvu kõigest mõne protsendi võrra aeglasemas tempos kui kinnisvarahindade üldine piirkondlik kasv. Kui Tallinnas ja Tartus on üüriturg varasemate aastate aktiivse üürikinnisvarasse investeerimise tõttu ning hetkel kevadisele perioodile omaselt muutunud pigem üürnikukeskseks, siis väikelinnade turudünaamika prognoosimine on oluliselt lihtsam ja täpsem, sest suuremates keskustes aset leidvad muutused kanduvad väiksematesse keskustesse edasi võrdlemisi sarnasel kujul kuid seda ajalise viivitusega.

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?