Kas oled unistanud oma poest või toitlustusasutusest Viljandis? Siin on Sulle suurepärane võimalus oma unistus teoks teha.
Viljandi peatänava ääres asub armas punane majake, mis on läbinud täieliku uuenduskuuri 2016. aastal. Maja renoveerimisel on kasutatud ainult kvaliteetseid ja looduslike materjale – saades nii omanäolise ilme. Omaniku plaan oli ehitada endale üks armas poeke/kohvik.
Kahjuks pidi omanik enda plaanidest loobuma ja näeks väga hea meelega seal askeldamas kedagi, kes soovib luua midagi hingega. Majja sobiks luua mõni armas kohvik, õue saab ehitada terrassi ja parkimiskohad. Samas leiaks kindlasti oma koha selles majas ka mõni armas poekene. Kui aga äriplaani ei ole, siis saaks väiksema ümberkorraldusega sinna luua armsa kodu.
Hoovis on tänaseks kaks vana hoonet, mis tahaks lammutamist – aga võib ka nii olla, et uus omanik leiab neile oma otstarbe ja see, mis ühele oma aja ära elanud on teisele lisaväärtus.
Miks eelistada elu ja ärikeskkonnana just Viljandit? Viljandi – Eesti kõige vaheldusrikkama reljeefiga linn. Viljandi on olnud Eesti ärkamisajal Peterburi ja Tartu kõrval üks olulisemaid rahvusliku liikumise keskusi. Ümber Viljandi järve jooksu traditsioon on pärit 1928. aastast.
Tänapäeval oleme harjunud sellega, et Viljandit ehivad suviti roosid. On ju Viljandi vapimärk valge roos. Viljandi roosivapi kasutuselevõtu aeg pole küll täpselt teada, kuid ajaloouurijate kinnitusel on viie õielehega roosi kujutis olemas olnud juba 1432. aastal Viljandi väikesel pitsatil. Üle poole tuhande aasta vana vapiroosi auks on Viljandisse rajatud hulk roosiaedu ja -peenraid ning suve kõige kuumemal kuul on hakatud tähistama vapiroosi päeva. Aga juba 1936. aastal telliti Viljandile Saksamaalt 200 roosiistikut ja 1000 pookealust.
Viljandis ei lammutatud nõukogude ajal ajaloolist puidust kesklinna. Uued korterelamud ehitati Paalalinna ja Männimäele. Lossimägedes püsis kogu nõukogude aja 1930. aastatel paigutatud metallist kaart, millele on märgitud Tartu rahu järgne Eesti Vabariigi piir. Viljandi eripära ei ole tänapäeval kuhugi kadunud. 1992. aastal sündinud Viljandi pärimusmuusikafestival muudab linna igal suvel neljaks päevaks folkmuusika pealinnaks, kuhu koguneb üle 20 000 muusikahuvilise üle kogu maailma. 2005. aastal jõudis Guinnessi rekordite raamatusse 100 aasta vanuse Viljandi tikuvabriku valmistatud maailma suurim – kuue meetri pikkune – tuletikk.
Puhas, roheline elukeskkond. Viljandi võlub oma roheluse ja järvega. Vanad ja kitsad tänavad, hästi säilinud arhitektuurne vanalinn munakiviteedega. Lossimäed ja Pärimusmuusika Ait, Ugala teater, mis saamas peagi uuendatud kuue. Suurepärased koolid ja laste mänguväljakud.
Tutvu selle suurepärase võimalusega lähemalt siin:
http://arcovara.ee/et/otsi-kinnisvara/264503-muua-maja-kesklinn-tallinna
Kommentaarid