loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kabriste küla
  • Kärevere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Koigi küla
  • Kolu küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Lemmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvandi alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Uute korterite müük püsib Tallinnas aktiivne

Tallinnas tehti maikuus 953 korteritehingut koguväärtuses 100,3 miljoni euro eest. Võrreldes aprilliga kasvas tehingute arv 22% ning võrreldes aastataguse sama perioodiga 14% võrra. Korteritehingute käive kasvas uute korteritega tehtud tehingute suure osakaalu tõttu 24% võrra. Keskmise korteritehingu hind kasvas sealjuures 97 000 eurolt 105 000 eurole. Korteritehingute raames kujunes mediaanhinnaks 1743 €/m2, mida oli 1,2% rohkem kui aprillis ning 7,2% enam kui 2017. aasta mais. Aasta esimese viie kuu vältel on Tallinnas müüdud 4136 korterit mediaanhinnaga 1740 €/m2, mille juures turuaktiivsus on kasvanud 4,8% ning hinnatase 7,0% võrra. Kasvukiirus on võrreldes varasemate perioodidega aeglustunud, 2017. aasta samal perioodil võis märgata 9,6%-list tehingute arvu ja 9,1%-list hinnataseme aastast kasvu.


Tüüpkorterite hinnakasv on samaaegselt olenemata pidevalt kasvava uute korterite pakkumise tõttu püsinud võrdlemisi samas tempos kui aasta tagasi. Aasta esimese viie kuu vältel on tüüpkorterid kallinenud ligi 6,7% võrra, aasta tagasi samal perioodil kujunes hinnakasvuks 6,4%. Ehituslikult vanemate elamute kallinemise hoogustumisel võib olla mitmeid põhjuseid. Esiteks, üürikinnisvarasse investeerimine on jätkuvalt aktuaalne. Teisalt on palgakasv püsinud endiselt sama tempokas kui kinnisvarade üldine hinnakasv ning aasta algusest on kasvanud tulumaksuvaba miinimumi määr, mis on tüüpkorterite potentsiaalset ostjaskonda suurendanud. Viimane ning mõnevõrra tõenäolisem on siiski asjaolu, et pakkumisel olevad uued korterid jäävad endiselt paljudele kättesaamatuks ning viimaste perioodide jooksul paranenud tööturg on loonud võimalused kinnisvara soetada just madalama ostujõuga inimestel. Lähikvartalitel on siiski oodata järelturul pakutavate varade hinnakasvu mõneprotsendilist aeglustumist.

Viimaste kuude vältel on aktiivse ehitustegevuse tulemusena asunud hulgaliselt kortereid valmima odavamates piirkondades, ennekõike Lasnamäel, Mustamäel ja Haaberstis. Tegemist on olnud loomuliku trendi kujunemisega, kus nii kinnisvara- kui ka selle kõrval nii otseselt kui kaudselt seotuna aset leidva ehitushinna kasvu tõttu on osa ostjaskonnast liikunud odavamate varade poole. Uusi kortereid soetatakse enim hinnavahemikus 1700 - 2400 €/m2, valdav enamus uute korterite pakkumisest jääb aga sellest vahemikust kõrgemale. Arendajate reaktsioon muutustele peegeldub lisaks magalapiirkondades kasvanud ehitusaktiivsusele ka Tallinna lähivaldades, mistõttu saab võrdlemisi identseid paralleele tõmmata aastatega 2005 - 2007. Kõigepeal müüakse läbi seni mõnel põhjusel müümata jäänud projektid või viiakse poolelijäänud arendused lõpuni, mille järgselt asutakse ehitama täiesti uusi hooneid. Linnasisene hinnakasv loob vastu- ja eeslinnastumise trendi, mille tulemusena asub keskusest järjest kaugemal paiknevate varade likviidsus paranema.

Maikuus kasvas tehingute arv järjekorras vaadatuna enim Mustamäel (50%), Haaberstis (29%) ja Lasnamäel (26%). Olenemata ehitusaktiivsusega seotud piirkondlikest muutustest tehti maikuus siiski hulgaliselt rohkem tehinguid kui varasemalt ka Kesklinnas. Kuigi arendustegevus on hoogustunud peamiselt magalapiirkondades, moodustavad ehitamisel olevad ühikud endiselt suurima osakaalu Kesklinnas (26%), millele järgnevad Haabersti (20%), Põhja-Tallinn (19%) ning Lasnamäe (16%) ja Mustamäe (12%). Põhja-Tallinna ja Kesklinna osakaal on siiski asunud oma keskmisest kõrgema pakkumishinna ja vähenenud ostjate huvi tõttu alanema. 2018. aastal on enim kasvanud ehitusaktiivsus Haabersti linnaosas, mida võivad selgitada lisaks madalamale hinnatasemele ennekõike Kesklinnaga hea ühendatus ning mitmed mereäärsed ja seetõttu atraktiivsed asukohad. Menetlemisel olevate või juba kehtestatud kuid realiseerimata detailplaneeringute raames on tõenäoliselt oodata enim kortereid Kesklinna ning Lasnamäele, millele järgnevad jällegi Haabersti, Mustamäe ja Põhja-Tallinn.

Tallinna linnas ja selle lähipiirkondades müüdud uued korterid dikteerivad jätkuvalt kogu Eesti kinnisvaraturu statistika kujunemist. Eestlaste eluasemelaenude jäägi kasv on kasvava uute korterite soetamise tõttu küll kiirenenud, kuid kui võrrelda väljastatud eluasemelaenude käivet 2006. aastaga, paistaksime justkui alles kasvava turuna. Viimase tõttu on varasema buumi perioodiga otseste paralleelide tõmbamine ka juba sisuliselt vale lähenemine, vahepealsel perioodil muutunud laenude väljastamise regulatsioon hoiab nii mitmeski Eesti paigus täna tagasi kümnenditaguste sündmuste sarnast eskaleerumist. Pidevalt mainitakse, et inimesed teevad tänasel hetkel oluliselt ratsionaalsemaid otsuseid, kuid on vähetõenäoline, et keskmise eestlase finantskirjaoskus või teadmised kinnisvaraturust ja majandusest on vahepealsel perioodil märkimisväärselt paranenud. Ratsionaalseid otsuseid panevad inimesi pigem langetama regulatsioonid üheskoos krediidiasutustega.

Erinevalt 2006. ja 2007. aastast on tänasel hetkel ka inimeste laenuvajadus oluliselt väiksem, sest kodu soetamiseks kasutatakse juba varasemalt laenuga soetatud kinnisvara lisatagatisena ning inimeste olemasolevate kinnisvarade turuväärtus on aastate jooksul kasvanud. Lisaks on aastate jooksul kasvanud inimeste säästud, seda just valdavalt jõukama elanikkonna puhul, kes on juba kinnisvara omanikud või on kõigi eelduste alusel võimelised kinnisvara vähemalt laenuga soetama. Vaba raha on omakorda tõstnud inimeste huvi kinnisvarasse investeerimise vastu. Eesti kodumajapidamiste tähtajaliste hoiuste osakaal on 2009. aasta 60% pealt alanenud ligi 20%-ni, suur osa sellest rahast on tõenäoliselt liikunud kinnisvaraturule. Paralleelselt investeerimishuvile on optimistlikud vaated kinnisvaraturust soodustanud ka kinnisvaramaakleriks saamise huvi kasvu. Tänases turusituatsioonis on küll maakleritel lühikeste müügiperioodide tõttu lihtne varasid müüa, kuid järelturul endiselt valitseva n-ö müüjaturu tõttu on maakleritel võrdlemisi keeruline varasid vahendusse saada, sest hulk inimesi saab oma vara müügiga hakkama abi vajamata.

 

Residentidest kodumajapidamistele antud eluasemelaenude jääk ja käive perioodil 2004 - 2018

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?