Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Nõo vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Jõgeva linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Paldiski linn
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Audru alevik
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jaamamõisa
  • Jakobimõisa küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Kallavere küla
  • Kambja alevik
  • Kanepi alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Laekvere alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Maardu küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Mereäärse küla
  • Metsanurme küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Nõmme linnaosa
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Päide küla
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pärnamäe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reopalu küla
  • Rohuneeme küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Saare küla
  • Sauga alevik
  • Sausti küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soodevahe küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõstamaa alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ulila alevik
  • Unukse küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Vardja küla
  • Vasalemma alevik
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Viru-Jaagupi alevik
  • Vissi küla
  • Voka alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Kuidas ruutmeetreid arvestatakse? Uus seadus tõi muudatused

Hoolimata asjaolust, et korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi: uus seadus) kehtib juba alates käesoleva aasta 1. jaanuarist, tekitab uus regulatsioon siiani mõnevõrra segadust. Palju küsimusi tekitavad erinevad võimalused, kuidas korteriga seotud ruutmeetreid määratleda ning sellest lähemalt juttu tulebki.

Uus seadus tutvustas meile mitmeid uusi mõisteid ja põhimõtteid. Artikli raames käsitletava teemaga on ennekõike seotud „eriomand“, „eriomandi ese“ ja „erikasutusõigus“.

Kõige olulisem uue seadusega tutvustatud põhimõte, mis tänase teemaga haakub, on see, et erinevalt varasemast ei ole enam võimalik hoones paiknevatest garaažikohtadest ja panipaikadest moodustada eraldiseisvaid korteriomandeid.


Info ehitisregistrist

Varasemalt oli võimalik korteriomandi kohta käiva kinnistusraamatu väljavõtte järgi täpselt teada saada, milline on kõnealuse korteri reaalne suurus ruutmeetrites, kuid enam mitte.

Uue seaduse jõustumisega muutus kord sedavõrd, et korteriomandi ruutmeetreid kinnistusraamatust otsida ei tasu. Neid ei ole seal. Ehitisregister on nüüd koht, kust leiab vastava info. Põhjusi võib olla veelgi, kuid esmapilgul tundub kõige loogilisema selgitusena, et selliselt on püütud vältida segaduse ja tegelikust olukorrast ebaõige ettekujutuse tekitamist.

Nimelt võimaldab uus seadus eriomandi eseme hulka arvata ka korteri seintest väljaspool paiknevaid hoone osasid. Näiteks püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosasid. Tegelikult oli võimalik ka varasemalt ühe korteriomandina moodustada korterit ennast ja garaažikohta. Siis oli kinnistusraamatus alati eraldi kajastatud korteri enda tegelik suurus ehk reaalosa ja see vältis segaduse tekkimist.

Kinnisvara arendajate jaoks kaasnes uue seadusega ebameeldiv üllatus. Nimelt uue seaduse kehtima hakkamisest ei teki käibele enam ühtegi eraldiseisvat korteriomandina kinnistusraamatusse sissekantud panipaika ega garaažikohta. See omakorda tähendab arendajate jaoks, et uue hoone arendamise puhul tuleb langetada strateegiline otsus. Kas võtta tulevaste ostjate eest vastu otsus ning liita enda parema äranägemise järgi korterite juurde panipaik ja garaažikoht (või lausa mitu) või jätta need osad hoonest kaasomandisse ning reguleerida nende kasutamist erikasutusõiguste kaudu. Erikasutusõigus on korteriomanike kokkulepe, millega on võimalik anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse. Olemuslikult on tegemist kasutuskorra kokkuleppega, milles korteriomanikud lepivad kokku, kes millist kaasomandi osa võib kasutada.


Erikasutusõiguse üleandmine

Positiivne on uue seaduse puhul see, et nüüd on sõnaselgelt seaduses välja toodud, et korteriomanik võib erikasutusõiguse anda üle teisele korteriomanikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta.

Hoolimata sellest, et uus seadus tõi endaga kaasa olulisi muudatusi, mis esmapilgul võivad tunduda isegi ebamõistlikena, on nendes muudatustes kindlasti aspekte, mis vajavad lihtsalt harjumist ja toovad suures plaanis endaga kaasa positiivseid tulemusi.

 

Allikas: ehitusest.ee

Evelin Kanter, Arco Vara juriidilise osakonna juht

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?