Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Kakumetsa küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Lepna alevik
  • Leppneeme küla
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnjõe küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pilka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tiheda küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vägeva küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara
Terje Võrk

Terje Võrk: Miks ei saa müüa ainult maad, ehitisest välja tegemata?

Vahel tekib müüjal kiusatus müüa ainult maad – kui sellel asuv hoone ei ole ehitisregistrisse kantud. Samuti võib hoonestus olla nii vana ja väsinud ning tõenäoliselt ka tänapäeva sõnastuses „varjatud puudustest koosnev“, et lihtsam oleks müüa ainult maad, kui hakata pahatahtliku ostjaga kohut käima.

 

Inimesi viib eksiteele ka müügikeskkonnas kasutatav sõnastus: pakutakse müügiks maju, justkui need oleksid eraldiseisvad varad, ega reklaamita hoonestatud kinnistu müüki, kuna see tundub bürokraatlik sõnastus.

Võib väita, et majadel on omaette väärtus, kuna neid saab eluasemetena üksteisega võrrelda ning hoone suurus, soojapidavus ja muud omadused on müügitehingus olulised. Tegelikult kuuluvad maa ja maja kinnisasjana kokku.

 

  • Mis on kinnisasi?

Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Seadusandja on sõnastanud, et asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud: ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.

Kinnisasi ja selle olulised osad ei saa üldjuhul olla erinevate isikute omandis, eraldi käibes, eraldi müüdavad. Väga vähesed hooned on veel vallasasjad – enamasti on kõigi ehitiste juurde maa mõõdetud ja kinnistatud. Isegi kui leiate sellise ehitise, kus see protsess on mingil põhjusel jäänud kunagi pooleli, tuleb kinnistamine enne lõpule viia, alles seejärel on võimalik ostu-müügitehing korrektselt vormistada.

 

Kinnistul asuvad hooned on kinnisasja oluline osa ja neid „maha vaikida“ ei ole võimalik. Kinnisasja müüjal on kohustus anda kogu info, mis tal on, sealhulgas ka kinnisasja oluliste osade kohta.

 

Esiteks ei ole hooneid reeglina võimalik eraldada nii, et nad ei häviks või oluliselt ei muutuks. Teiseks on lõviosa ehitistest kantud ehitisregistrisse. Tõsi, selles olevad andmed on informatiivsed ja võivad  tegelikkusest erineda (ehitistega seotud infoks on ehitise parameetrid, aadressiandmed, geodeetiline paiknemine ja muu, näiteks menetlusdokumendid). Hooned võivad olla suuremad või väiksemad kui registris näha, lammutamised, ümber- ja juurdeehitused sisse kandmata. Ehitisregistri aeglase arenguprotsessi ja kohalike omavalitsuste töötempo tõttu on positiivne juba see, kui hooned üldse on registrisse kantud.

Kinnisasja osadeks ei loeta näiteks tehnovõrke, hoonestusõiguse alusel püstitatud ehitisi või ajutisi ehitisi, aga nende olemasolust teavitamine on ikkagi vajalik, et ostjal oleks ostetava vara kohta kogu info.

 

  • Miks on oluline teada, mis kinnistul on ja millised õigused sellega seonduvad?

Kui kinnistul on hoone, võib see olla kellegi elukohaks, elamiskohale võib olla seatud isiklik kasutusõigus, sellega seotud õigused võivad olla panditud või arestitud.

 

Kinnistul võivad paikneda tehnovõrgud ja rajatised: kütte-, veevarustuse ja kanalisatsioonitorustikud, elektroonilised side- ja elektrivõrgud, nõrkvoolu-, küttegaasi- ja elektripaigaldised, surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised. Kinnisasja omanik on kohustatud neid taluma, kui need on vajalikud teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks, ja lubama oma maale nende ehitamist, kui see on vajalik avalikes huvides.

 

Kinnisasjade  kohta peetakse kinnistusraamatut ja kanded tehakse kinnistusregistrisse. Iga kinnisasja kohta on eraldi registriosa ja sellel eraldi registriosa number. Nii on kõik eraldi leitavad ja nende kohta on võimalik detailselt arvestust pidada. Kinnistusraamat on avalik.

Kinnistul olevate ehitiste ja rajatiste kohta kinnistusraamatus kandeid ei ole. Dokumente, nagu ostumüügilepingud, riigilõivutõendid või plaanid ja kaardid säilitatakse kinnistustoimikus. Kui plaanidel ja kaartidel on hoonestus, siis peaks kontrollima, kas sama info on ka ehitisregistris. Vanemate hoonete puhul ei pruugi kõik sealsed andmed tegelikkusele vastata. See otseselt ei takista  kinnistu müümist, kuid laenu tagatiseks selline olukord enamasti ei sobi. 

 

 

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (15)

Sildipilv

Arhiiv

  Kinnisvara ostu- & üürisoovid

Kärt Saks
  +372 744 2218
  +372 5668 0648

Kärt Saks
  +372 744 2218
  +372 5668 0648
 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?