loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Rõuge vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kabala küla
  • Kabriste küla
  • Kadrina alevik
  • Kallavere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Lemmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meegaste küla
  • Melliste küla
  • Mereäärse küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Sauga alevik
  • Sausti küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvandi alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Viraksaare küla
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: jaanuar 2020

2020. aasta esimese kuu vältel müüdi esialgsetel andmetel Eestis kokku 1683 korterit. Võrreldes detsembriga vähenes tehingute arv 5,6%, mida võib aga iga-aastaselt pidada ootuspäraseks. Viimase kümne aasta vältel on jaanuaris turuaktiivsus vähenenud võrreldes detsembriga keskmiselt 13% võrra, mis on aga viimasel kahel aastal püsinud suhteliselt marginaalne. Võrreldes 2019. aasta jaanuariga müüdi tänavu 3,3% võrra enam kortereid, mille juures tehingute arv suurenes ennekõike väljaspool Tallinna ja Tartu linna. Väljaspool pealinna on turuaktiivsus sealjuures kasvanud võrreldes aastataguse sama perioodiga juba kolm kuud järjest, kuid seda on peamiselt vedanud Tallinna lähiümbrus. Vaadates iga aasta jaanuarikuist korterituru statistikat, võib väita, et üldplaanis ei ole tehingute arv aastatel 2017 - 2020 Eestis tervikuna oluliselt muutunud. Turuaktiivsus on Eesti korteriturul püsinud viimase nelja aasta vältel 1629 - 1698 tehingu vahemikus, mida võib pidada kinnisvaraturu piirkondlikke erinevusi arvestades võrdlemisi stabiilseks.

Asjaolu, et viimasel kahel aastal on hooajalistest teguritest tulenev turuaktiivsuse langus jaanuari näitel vähenenud, tuleneb ennekõike suhteliselt soojadest talvistest perioodidest. Kuigi tehingute arv ei ole käesoleva aasta alguses oluliselt suurenenud, on siiski nii kinnisvara hindajatel kui ka maakleritel tavapärasest oluliselt rohkem tööd. Veel aasta alguses võis oodata, et jaanuar ja veebruar kujunevad traditsiooniliselt suhteliselt väheaktiivseteks, nagu seda on tervikuna iga aasta I kvartal, on tänavu püsinud kinnisvaraturul aga ostuhuvi ebatavaliselt kõrge. Aasta lõpus enamasti leibkondadel kulutused suurenevad, seda nii jõuluperioodiga kui ka uusaastapidustustega seoses, mistõttu tavapäraselt tõmmatakse jaanuaris kulutusi koomale ning see kajastub reeglina nii üldise tarbimise vähenemises kui ka kinnisvaraturul tehingute arvu taandumises. Suhteliselt soe ja ilma lumeta talv ning üldine majanduslik kindlustunne on aga asunud tarbijakäitumist muutma, hoides aktiivsuselt rahulikumad perioodid varasemast aktiivsemad. Lähiaastateks prognoositakse samuti soojade talvede esinemist, mistõttu turuaktiivsuse erinevus erinevate aastaaegade vahel jätkab tõenäoliselt ka pikemas perspektiivis vähenemist.

Hinnakasv püsis jaanuaris tagasihoidlik

Tänavu jaanuaris kujunes Eesti korteriturul mediaanhinnaks 1449 €/m2, mida oli 3,1% võrra enam kui aasta tagasi ning 3,9% võrra enam kui veel 2018. aasta jaanuaris. Hinnakasv veidi kiirenes, kuid püsis Eestis tervikuna endiselt suhteliselt tasakaalukas. Jaanuarikuisesse hinnakasvu panustasid sarnaselt tehingute arvule ennekõike tehingud Tallinnast väljaspool, seda uute korterite aktiivse müügi tõttu peamiselt Tallinna lähiümbruses. Tallinnast väljaspool tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 721 €/m2, mida oli koguni 24% võrra enam kui 2019. aasta jaanuaris, mil hinnatase püsis ajutiselt madalamal tasemel ennekõike Pärnu ja Tartu linnas vähenenud uute korterite müügi tõttu. Hinnakasv on viimastel perioodidel aeglustunud ootuspäraselt, aastatagune võrdlusbaas on järjest kõrgem ning nõudlus ei ole elamispindade turul enam suurenenud ning vähenev pakkumiste arv ei võimalda mitmel pool ka lokaalsel tasandil turuaktiivsusel kuigi olulisel määral enam suureneda. Kuna aga ehitusaktiivsus on alanenud tunduvalt enam kui tehingute arv, võib hinnakasv korteriturul suhteliselt sarnase makromajandusliku keskkonna püsides mõningase viitajaga taas kiirenema asuda.

Aeglaselt väheneva nõudluse taustal on taas täheldada, et krediidiasutused on muutunud laenupakkumiste osas veidi vastutulelikumaks, kuid seda ainuüksi eluasemelaenude puhul. Kui 2017. aasta detsembris püsis keskmine eluasemelaenu intress 2,32% ja 2018. aasta detsembris 2,59% tasemel, siis 2019. aasta detsembris mõningase languse tõttu taas 2,42% juures. Intresside osas võis 2018. aasta II ja 2019. aasta I pooles täheldada mõningast tõusu, mis tulenes aga tõenäoliselt peamiselt asjaolust, et väljastatud eluasemelaenude osas suurenes väljaspool Tallinna väljastatud laenude hulk, kus riskid on krediidiandjate silmis kõrgemad. Kuigi viimase kolme kuu vältel on tehingute arv suurenenud ennekõike väljaspool pealinna, on sealjuures veidi alanenud ka keskmine intress, mis võib viidata laenuturul konkurentsi mõningasele tihenemisele. Eluasemelaenu võtjate seas on täheldada, et oma kodupanga hülgamise otsus paremate laenutingimuste tõttu langetatakse pikemalt kaalutlemata, sest koduostjate jaoks on tegemist ennekõike emotsionaalse kogemusega. Erinevused pakutavate laenutingimuste osas on kinnisvarabüroo klientide kogemustele tuginevalt just suuremad kodumaisete ja Skandinaavia päritolu pankade vahel.

2019. aasta II poolaastast on olnud taas märgata, et nii tarbijad kui ka arendajad on muutunud optimistlikumaks. Samal ajal on aga näiteks tööstussektoris kindlustunne pidevalt halvenenud, mis võib viidata peatselt mõningal määral kasvavale tööpuudusele. Arendajad sooviksid turule tuua üha uusi projekte, kuid krediidiasutused ei ole sageli nõus neid finantseerima ning ehitusaktiivsus üldiselt on langustrendis ja uute korterite pakkumine võrreldes varasemaga vähenenud. 2019. aastal suurenes elamispindade arendusprojektide finantseerimismaht 12%, veel 2018. aastal kujunes vastavaks kasvunäitajaks 8,3% ja 2017. aastal 29%. Võrreldes 2006. aastaga on uusi arendusprojekte finantseeritud siiski ligi neljandiku võrra väiksemas summas, mis ei võta aga arvesse järjest enam populaarsust kogunud ühisrahastust. Igasugusest ülekuumenemisest kui sellisest oleme tänasel hetkel erinevatele suhtarvudele tuginevalt aga jätkuvalt kaugel, kuid asjaolu, et varasematest pessimistidest on taas optimistid saanud, teeb kohati siiski murelikuks.

Aktsiaturgudel on viimaste kuude vältel mitmete üksikaktsiate näol nähtud röögatu kiirusega kasvavaid hindu, mis on väikeinvestorite huvi investeerimise vastu täiendavalt suurendanud. Igasugused investeerimisalased üritused on viimse piletini läbi müüdud ning hulgaliselt broneeringuid tehakse juba järgmiseks aastaks. Teise pensionisamba reformi läbiviimine on seda tõenäoliselt omakorda võimendamas. Keskpankade rahapoliitika on kõikvõimalikke kriisistsenaariume tagasi hoidmas, soodustades jätkuva rahatrüki näol ennekõike nii väärtpaberite kui ka kinnisvarade hinnakasvu. Alles jääb ainult küsimus, et kaua sarnane olukord kestab, kuidas see ühel hetkel lõppeb ning millised on hilisemad uudsed monetaarpoliitilised meetmed, et sealt omakorda turud kasvule pöörata. Kui vaatame Lääne-Euroopa riikide poole, siis nii mõneski linnas on kinnisvaraturul asjad juba käest ära minemas, mistõttu võivad globaalselt kinnisvaraturuga seotud riskid lähitulevikus taas suurenema asuda.

 

 

Alus – Maa-amet, Eesti Konjunktuuriinstituut, Statistikaamet, riiklik ehitisregister, Eesti Pank, Arco Vara statistika 06.02.2020

Attachments:
Download this file (Turuülevaade_jaanuar2020.pdf)Turuülevaade jaanuar 2020[ ]215 kB

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?