Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Klooga alevik
  • Kõima küla
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Õssu küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Saarepeedi küla
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Soinaste küla
  • Sompa linnaosa
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Terje Võrk: Kuidas saavad Eestis kinnisvaratehinguid teha välismaalased?

Eesti on avatud riik ja kinnisvara ostu piiranguid on vähe. Seadusega on piiratud avalikust huvist tuleneva maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuva kinnisasja omandamine. See tähendab, et kortereid ja eramuid saavad ka välismaalased osta vabalt, kitsendused on kehtestatud eelkõige põllumajandus- ja metsamaa ostmiseks.

 

Oluline on, et ostja ja müüja oleksid ühel meelel, mis hinna eest tehing tehakse ja millal vara üle antakse. Leping tuleb vormistada kirjalikult ja tõestada notariaalselt. Omandi ülemineku protsessi lõpetab kanne kinnistusraamatusse. Kaasomandis oleva kinnistu puhul on ostueesõigus kaasomanikul.

 

Kõik Euroopa majanduspiirkonna kodanikud on kinnisvaratehingute mõttes Eesti kodanikega võrdsustatud, piirangute aluseks on rahvusvahelised kokkulepped. Kaudseks piiranguks, mis tehinguid aeglustab, võib olla see, et välisriigi kodaniku isikut tõendav dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud. Müügi korral on kodanikul vaja hankida koduriigi tõend perekonnaseisu kohta vms.

 

  • Maa ostmisel algavad piirangud 10 hektarist 

Maa ostu soovi puhul peab teadma, et kinnistu kõlvikulises koosseisus* ei tohi metsa- ja põllumaa osa olla üle 10 ha. Soovides osta üle 10 ha põllu- ja metsamaad, peab juriidilisest isikust ostja, ka Eesti kodanik või välismaine äriühing enne seda olema juba üle 3 aasta tegelenud põllumajandusega või metsa majandamisega, sh põllumajandustoodete tootmisega. Tõendi selle kohta saab Maksu- ja Tolliametilt. Eraisikul on õigus osta nii palju maad, kui ta soovib, piiranguid ei ole, kuid ka äriühing võib saada kohalikult omavalitsuselt (KOV) eriloa.

 

Kui aga metsa- ja põllumaad soovib osta kodanik väljastpoolt Euroopa lepinguriike*, siis on selleks vaja taotleda KOV-i luba, olenemata kinnistu suurusest. Inimene peab olema elanud Eestis püsivalt vähemalt 6 kuud, siis võib talle anda ostuloa. Ilma selleta ei saa notar tehingut tõestada. Ka pole keelatud  asutada Eestis äriühing ja selle kaudu soetada peaaegu mis tahes kinnisvara.

 

Siiski väikesaartel (v.a Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi) ega Vene Föderatsiooniga piirnevates valdades (Virumaal, Tartu-, Põlva- ja Võrumaal) ei saa kolmandate riikide kodanikud mingitel tingimustel maad osta. Sellised nn riigikaitselased piirangud kehtivad kõigi maaliikide suhtes. Korteriomandite soetamine ei ole piiratud.

 

*Kõlvikuline koosseis – kõlvik on loodusolude ja kasutusotstarbe poolest temaga külgnevatest aladest erinev maatükk. Kõlvikud jagunevad: haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa, muu maa. Kõlvikuline koosseis kantakse maakatastrisse ja selle järgi määratakse maatulundusmaa maksustamishind.  Alates 1. jaanuarist 2019 määratakse kõikide üksuste kõlvikud kaardiandmete alusel.

 

*Lepinguriigi kodanik on Eesti või teise Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi või OECD liikmesriigi kodanik, kel on õigus omandada põllumajandus- ja metsamaad sisaldav kinnisasi ilma kitsendusteta. Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus eristab siin veel ka kolmanda riigi (nt Venemaa) isikut.

  

  • Milline on maa ostmise protseduur välismaa kodanikule? 

I Vajalik on isikut tõendav dokument

Välisriigis välja antud muukeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud. Apostillimine* pole alati nõutud.

*Välisriigi dokumentide õigsust kinnitab üldjuhul apostill, aga on rida riike, mille dokumentide puhul seda aegavõtvat protseduuri enam ei nõuta: Prantsusmaa, Belgia, Taani, Iirimaa, Itaalia ja Läti on ühinenud EÜ liikmesriikide dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsiooniga. Seega nendesse riikidesse esitatavaid ja sealt saabuvaid avalikke dokumente ei apostillita. Samuti ei nõuta apostillimist Soome rahvastikuregistri dokumentide puhul. Alates 1. jaanuarist 2018 väljastavad nimetatud väljavõtteid kõik maakonnakeskuste kohaliku omavalitsuse üksused. Perekonnaseisuaktide mitmekeelseid väljavõtteid saab ilma apostillita kasutada järgmistest riikidest:  Austria, Belgia, Bosnia, Horvaatia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Luxembourg, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Holland (Euroopa territoorium), Poola, Portugal, Serbia, Sloveenia, Hispaania, Šveits ja Türgi.

II Vajalik on kokkulepe maa müüjaga (ostu-müügi hind ja tingimused)

Raha kantakse tehingut tõestava notari deposiidikontole või tehakse muu kokkulepe. Kui tehingut finantseerib kolmas isik, peab ka tema olema tehingus kaasas ja oma nõusoleku andma.

III Tehingu tõestamine

Kinnisvara müügil on nõutav kirjalik vorm ja notariaalne tõestamine, e-residentsuse olemasolul on võimalik ka välisriigi kodanikul osaleda kaugtõestamises. Peale seda tehakse uue omaniku kasuks kanne kinnisturaamatusse.

Pärast maaomandi üleminekut tekib uuel omanikul maamaksukohustus. Maamaksu kehtestab kohalik omavalitsus. Kui omand läheb üle enne jooksva aasta 1. juulit, tekib uue omaniku maamaksukohustus sama aasta 1. juulist. Maa omandamisel alates 1. juulist tekib maksukohustus maa omandamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

IV Tulumaksustamine

Kui maad ostab Eesti kodanik ja resident, siis selle müüjat maksustatakse Eesti tulumaksuseaduse kohaselt ja valdavalt vastavalt valemile „tulu – kulud = kasum x 0,2“.

Mitteresidentide kinnisvaratulude maksustamist reguleerivad Eesti seadusandluses tulumaksuseadus ja riikidevahelised tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingud (maksulepingud).  Kui kinnisvara müüb mõne muu riigi, kas või Soome kodanik,  tuleb ka temal tasuda tulumaksu. Maksud tasutakse seal, kus kinnisvara asub: tuludeklaratsioon tuleb esitada ja tulumaks tasuda Eesti riigile. Mitteresidendid deklareerivad saadud maksustatava kasu vara võõrandamiselt ise, väljamaksetelt kinnipidamist ei toimu. Elukoha võõrandamine on Eesti residentidele ja kodanikele tulumaksuvaba kord kahe aasta jooksul, mitteresidendid seda maksusoodustust kasutada ei saa.

TuMS § 6 lg 3 alusel toimub mitteresidendist juriidilise isiku tulude deklareerimine ja maksustamine, tulumaksu kinnipidamine ja tasumine samadel tingimustel ja korras nagu mitteresidendist füüsilise isiku puhul, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku residentsuse määramisel võib saada oluliseks ka tema juhtorgani tegelik asukoht, registreerimis- või asutamiskoht või juhindutakse muudest majanduslikult olulistest näitajatest.

 

 

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (9)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?