Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Ahja vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Elva linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Eametsa küla
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haiba küla
  • Haimre küla
  • Hindsa küla
  • Holstre küla
  • Hulja alevik
  • Huuksi küla
  • Ihaste
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõhvi küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabila küla
  • Kabina küla
  • Kaimri küla
  • Karksi küla
  • Karla küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kurtna küla
  • Kuru küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Laane küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lubja küla
  • Maardu küla
  • Mähma küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Metsanurme küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rahinge küla
  • Ramsi alevik
  • Randvere küla
  • Rebala küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Turba alevik
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Välgita küla
  • Valma küla
  • Vana-Pärnu
  • Vana-Võidu küla
  • Vanamõisa küla
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Kabala küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Laenuraha kättesaadavus püsib laenukõlblikele väga hea

Koroonakriisil on finantsturgudele olnud käesoleval aastal väga laialdane mõju, väärtpaberite hinnad on börsidel näinud väga suuri kukkumisi ning seejärgselt väga tugevaid ja kiireid kasve. Euribor on aga ekspansiivse rahapoliitika jätkumise taustal teinud järjest uusi põhje, olles ajalooliselt madalaimal tasemel. Käesoleva artikli kirjutamise hetkel on kuue kuu Euribor -0,512% tasemel, veel aasta tagasi novembris oli Euribor -0,348%. Kuigi kõikides uutes eluasemelaenulepingutes võrdsustatakse negatiivne Euribori tase nulliga, on siiski Eestis jätkuvalt mõningaid isikuid, kellele peab pank ligi kümme aastat tagasi võetud laenule hoopis peale maksma. Väga madal baasintress soodustab aga kaudselt krediidiasutusi rohkem laenu andma ning seega rohkem riski võtma, mille taustal intressimäärad püsivad kõikide eelduste alusel lähiaastatel jätkuvalt väga madalad.

Kuigi Eestis on olnud alates 2018. aastast täheldada mõningast intressimäära kasvu, on sellel olnud siiski muud põhjused kui Eesti üldine riskimäära kasv. Nimelt, viimaste aastate vältel on Eestis elamispindade turg aktiveerunud laiapõhjaliselt - s.t ka madalama jätkusuutlikusega piirkondades oli tehingute arv asunud suurenema ning hinnad kasvama. Kuna aga madalama efektiivsusega piirkondade riskitase on krediidiandja jaoks kõrgem, tähendab see ka laenuvõtja jaoks kõrgemat intressi. Teisisõnu, keskmine intress on osaliselt suurenenud seetõttu, et kõrgema riskiga tarbijate ja kõrgema riskiga piirkondade osas on finantseerimine suurenenud. Lisaks, krediidiasutused peavad päevast päeva toime tulema kõikvõimalike rahapesuga seotud regulatsioonidega ning muude administratiivsete kuludega, millede hulk on viimastel aastatel pidevalt suurenenud, tõstes paraku ka lõpptarbija ehk laenuvõtja jaoks krediidi hinda. Arvestades, et Eesti pankadel on samaaegselt ligipääs olematu intressiga hoiustele kui ka negatiivse intressiga pandivõlakirjadele, võiks perspektiivis oodata Eestis välja antavate eluasemelaenude osas intressi jätkuvat aeglast alanemist.


Eluasemelaenude ja ettevõtetele antud laenude keskmine intress ning 6 kuu Euribor

 

Allikas: Eesti Pank

Eestlaste laenukoormus on eluasemelaenulepingute lõikes jätkanud viimastel kuudel suurenemist suhteliselt sarnaselt nagu enne koroonapandeemia algust. Septembrikuu lõpu seisuga oli Eestis eluasemelaenude jäägiks 8447,1 miljonit eurot, mida oli 6,0% enam kui aasta tagasi, kui laenukoormus suurenes võrreldes 2018. aastaga 7,0% võrra. Laenukoormuse kasv on seega mõnevõrra aeglustunud, kuid sealjuures oleks mõningast aeglustumist olnud tõenäoliselt täheldada ka ilma koroonapandeemia esilekerkimiseta, sest ka elanikkonna sissetulekute kasvu osas oli oodata aeglasemat kasvutempot. Tänavu septembri seisuga oli Eestis 187 762 eluasemelaenulepingut, mida oli 1,8% enam kui aasta tagasi, kui lepingute arv suurenes 3,1% võrra. Keskmiseks eluasemelaenu jäägiks on Eestis ligikaudu 45 000 eurot, mida on 4% rohkem kui aasta tagasi, mille osas on kasv kiirenenud ka võrreldes 2018. aastaga. Vastavate näitajate muutusi on suuresti mõjutamas tehingud uute korteritega.

Tänavu septembris väljastati uusi eluasemelaene summas 133,6 miljonit eurot, mida oli 5,2% enam kui 2019. aasta septembris. Koroonapandeemia puhkedes vähenes aprillis uute väljastatud laenude maht 26% ning maikuus 31% võrra, igakuine langus kestis seejärel kuni augustikuuni. Viivises olevate laenude mahtu on hetkel üsna keeruline ilma pankade laenuportfellide täpseid näitajaid teadmata analüüsida, kuid üldisele kirjeldavale statistikale tuginevalt oli septembrikuu seisuga kõikide üle 60 päeva viivises olevate eluasemelaenude maht kogu portfelli jäägist pelgalt 0,21%. Et lihtsalt tausta illustreerida, saab näitena välja tuua, et viivises olevate eluasemelaenude osakaal oli 2008. aastal globaalse finantskriisi puhkedes euroalal ligi 3% ning 2014. aastal kõrgtasemena ligi 8% juures. Eestis saavutati üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaalu tipp 2010. aasta juulis (4,53%).

Arvestades, et enamike laenulepingute osas on kevadel sõlmitud maksepuhkused juba lõppenud või kohe lõppemas, paistab justkui, et eestlaste võime laene edasi teenindada on äärmiselt hea. Ühalt tuleneb see aga sellest, et tööealised isikud, kes senistest negatiivsetest muutustest on suuresti pihta saanud, ei ole eluasemelaenu üleüldse võtnud. Koroonakriis on tarbija kindlustunde osas kõige tugevamalt haavanud kahte tüüpi isikuid - madalamapalgalisi teenindussektoris töötavaid isikuid ning teisalt vastavate tegevusalade ettevõtjaid. Tegevusvaldkonnad, kus koroonapiiranguid ei ole esinenud, ei ole pidanud enamikel juhtudel vähendama ka töötajate palka või töötajaid koondama, mistõttu kinnisvaraturul on n-ö keskmise hinnaklassiga korterite ning elamuturu kui terviku likviidsus püsinud võrreldes koroonapandeemia eelse ajaga suhteliselt sarnane. Kui tööpuudus peaks jätkama arvestataval määral suurenemist, ulatuvad negatiivsed ilmingud aga mõningase viitajaga ka teistesse elamispindade segmentidesse, mille võimalik esinemise tõenäosus on hetkel aga prognoosimatu.

Eluasemelaenude kui ka elamispindade tehingute käibe muutus Eestis perioodil 2015 - 2020

Allikas: Eesti Pank, Maa-ameti tehingute andmebaas

Eestlastel oli septembrikuu seisuga ligi 8,9 miljardi jagu hoiuseid, mis kataksid vajadusel kogu võetud eluasemelaenude jäägi. Sealjuures tuleb aga arvestada, et hoiused on Eestis koondunud suuresti just jõukamate elanike kätte. Eestis on teadaolevalt ligi 150 tuhat aktiivset täitemenetluse võlgnikku, mistõttu on alust arvata, et isikuid, kes elavad suhteliselt kehvasti, on oluliselt rohkem kui neid, kes elavad väga hästi. Hoiuste kasv on koroonakriisi tõttu kiirenenud, sest inimeste kindlustunne kaupu ja teenuseid tarbida on halvenenud, sealjuures on halvenenud ka julgus soetada kinnisvara. Võrreldes 2019. aasta septembriga suurenes tänavu septembris eraisikute hoiuste maht 12% võrra, mille kõrval aga näiteks palgakasv kui ka enamike elamispindade hinnakasv on tänavu ligi nullilähedane. Viimaste kuude elamispindade käibe kui ka väljastatud eluasemelaenude käibe vaheline võrdlus annab indikatsiooni, et koroonapandeemia ajal on keskmine omafinantseeringu tase mõnevõrra suurenenud, kuna pangad on finantseerimist veidi karmistanud või on kliendid soovinud võtta väiksemaid kohustusi. Ettevõtete hoiuste kasv oli seevastu septembris veelgi kiirem (+16%), millel on aga ärikinnisvara turule kui ka ehitusturule negatiivne mõju, sest kõikvõimalikud laienemised on edasi lükatud ning põhivarainvesteeringute maht nii masse kui ka ehitistesse väheneb. Kuna värskemat statistikat veel ei ole, saab pelgalt välja tuua, et tänavu II kvartalis vähenesid ettevõtete põhivarainvesteeringud ehitistesse võrreldes aastatagusega 35% ning investeeringud maasse 27% võrra.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?